< Luuka 18 >

1 Jeesus rääkis neile selle loo, et julgustada neid palvetama igal ajal, et nad meelt ei heidaks.
And then He told them a parable, the point being that one needs to always pray and not lose heart,
2 „Elas kord ühes linnas kohtunik, kes ei austanud Jumalat ega hoolinud inimestest, “selgitas Jeesus.
saying: “There was a judge in a certain town who did not fear God nor regard man.
3 „Samas linnas elas lesknaine, kes käis ikka ja jälle kohtuniku juures, öeldes: „Mõista mulle õigust juhtumis mu vastase vastu!“
But there was a widow in that town, and she kept coming to him, saying, ‘Get justice for me from my adversary.’
4 Mõnda aega ei tahtnud kohtunik selles suhtes midagi ette võtta, aga viimaks ütles ta endamisi: „Kuigi ma ei austa Jumalat ega hooli inimestest,
And for a while he refused; but afterward he said to himself, ‘Even though I don't fear God nor regard man,
5 on see lesknaine nii tüütu, et ma hoolitsen selle eest, et õiglus seatakse jalule. Siis ei tüüta ta mind enam ega käi nii sageli mu juures.“
yet because this widow keeps bothering me, I will defend her, so that her endless coming doesn't wear me out!’”
6 Kuulake, mida otsustas üks ebaõiglane kohtunik, “ütles Issand.
Then the Lord said: “Hear what the unjust judge said.
7 „Kas te ei arva, et Jumal hoolitseb, et tema valitud rahva osaks saaks õiglus, nende osaks, kes hüüavad tema poole päeval ja ööl? Kas ta laseks neil teie arvates oodata?
And will not God get justice for His elect who are crying out to Him day and night, indeed being patient with them?
8 Ei, ma ütlen teile, ta mõistaks neile õigust kiiresti. Aga kui inimese Poeg tuleb, kas ta leiab maa pealt inimesi, kes temasse usuvad?“
I tell you that He will get justice for them quickly. However, when the Son of the Man comes, will He actually find the faith on the earth?”
9 Ta rääkis ka loo neist, kes on väga kindlad, et elavad õigesti, ning kes halvustavad teisi.
Then He told this parable to some who trusted in themselves that they were righteous, and despised the rest:
10 „Kaks meest läks templisse palvetama. Üks oli variser ja teine maksukoguja.
“Two men went up to the temple to pray, one a Pharisee and the other a tax collector.
11 Variser seisis sirgelt ja palvetas endamisi: „Jumal, ma tänan, et ma ei ole niisugune nagu teised inimesed − petised, kurjategijad, abielurikkujad või kas või samasugune nagu see maksukoguja.
The Pharisee stood and started praying to himself like this: ‘God, I thank you that I am not like all the rest—robbers, unjust, adulterers—or even like this tax collector.
12 Ma paastun kaks korda nädalas ja maksan oma sissetulekust kümnist.“
I fast twice a week; I tithe all that I get.’
13 Aga maksukoguja seisis eemal. Ta ei vaadanud isegi taeva poole. Selle asemel lõi ta endale vastu rindu ja palvetas: „Jumal, palun ole mulle armuline. Ma olen patune.“
The tax collector, staying a good ways off, did not even venture to look up to heaven, but started beating on his chest, saying, ‘God, be merciful to me a sinner!’
14 Ma ütlen teile, et see mees läks koju Jumala silmis õigena, mitte see teine. Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, samas aga neid, kes end alandavad, ülendatakse.“
I say to you that this one went back home justified rather than that one; because everyone who exalts himself will be humbled, but he who humbles himself will be exalted.”
15 Vanemad tõid oma väikesi lapsi Jeesuse juurde, et ta neid oma puudutusega õnnistaks. Kui jüngrid toimuvat nägid, üritasid nad neid takistada.
Then they even started bringing their babies to Him, that He might touch them; but when the disciples saw it, they rebuked them.
16 Kuid Jeesus kutsus lapsed enda juurde. „Laske väikestel lastel minu juurde tulla, “ütles ta. „Ärge takistage neid, sest Jumala riik kuulub neile, kes on nagu nemad.
But Jesus summoned them and said: “Allow the little children to come to me, and do not hinder them; because the Kingdom of God is of such.
17 Ma räägin teile tõtt: mitte keegi, kes ei võta Jumala riiki vastu nagu väike laps, ei saa sinna sisse.“
I tell you assuredly, whoever does not receive the Kingdom of God the way a little child does will by no means enter it.”
18 Üks ülematest tuli Jeesuse juurde ja küsis talt: „Hea Õpetaja, mida ma pean tegema, et pärida igavene elu?“ (aiōnios g166)
A certain ruler asked Him, saying, “Good teacher, what must I do to inherit eternal life?” (aiōnios g166)
19 „Miks sa mind heaks nimetad?“vastas Jeesus. „Keegi ei ole hea peale Jumala.
So Jesus said to him: “Why do you call me good? No one is good except one—God.
20 Sa tead käske: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema.“
You know the commandments: ‘Do not commit adultery, do not murder, do not steal, do not give false testimony, honor your father and your mother.’”
21 „Ma olen lapsest saadik kõiki neid käske pidanud, “vastas mees.
And he said, “All these I have kept from my youth.”
22 Kui Jeesus seda kuulis, ütles ta mehele: „Sul on puudu veel üks asi. Mine ja müü ära kõik, mis sul on, anna raha vaestele ja sul on varandus taevas. Siis tule ja järgi mind!“
Well upon hearing these things Jesus said to him, “You still lack one thing: sell all you have and distribute to the poor, and you will have treasure in heaven; and come, follow me.”
23 Aga kui mees seda kuulis, jäi ta väga kurvaks, sest ta oli väga jõukas.
But when he heard this he became very sad, because he was extremely rich.
24 Kui Jeesus nägi tema reaktsiooni, ütles ta: „Kui raske on rikastel minna Jumala riiki!
When Jesus saw that he became sad, He said: “How difficult it is for those who have riches to enter the Kingdom of God!
25 Lihtsam on kaamelil nõelasilmast läbi minna kui rikkal Jumala riiki siseneda.“
It is actually easier for a camel to go through the eye of a needle than for a rich man to enter the Kingdom of God!”
26 Need, kes kuulsid seda, imestasid: „Kes võib siis päästetud saada?“
So the hearers said, “Who then can be saved?”
27 Jeesus vastas: „Mis on inimlikus mõttes võimatu, on Jumala jaoks võimalik.“
And He said, “The things that are impossible with men are possible with God.”
28 Peetrus ütles: „Me jätsime kõik maha, et sulle järgneda!“
Then Peter said, “Notice that we have left all and followed you!”
29 „Ma räägin teile tõtt, “ütles Jeesus neile, „igaüks, kes jätab Jumala riigi pärast maha oma kodu, naise, vennad, vanemad või lapsed,
So He said to them, “Assuredly I say to you, there is no one who has left house or parents or brothers or wife or children, for the sake of the Kingdom of God,
30 saab palju tagasi selles elus ja igavese elu tulevases maailmas.“ (aiōn g165, aiōnios g166)
who will not receive many times more in this present time, and in the age to come eternal life.” (aiōn g165, aiōnios g166)
31 Jeesus viis kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile: „Me lähme Jeruusalemma ja kõik see, mida prohvetid inimese Poja kohta kirjutasid, läheb täide.
Then He took the Twelve aside and said to them: “Take note, we are going up to Jerusalem, and all the things that are written by the prophets concerning the Son of the Man will be fulfilled:
32 Ta antakse võõramaalaste kätte, teda mõnitatakse ja solvatakse ning tema peale sülitatakse.
He will be betrayed to the Gentiles, and will be mocked and insulted and spit upon,
33 Nad piitsutavad teda ja tapavad ta, kuid kolmandal päeval tõuseb ta surnuist üles.“
and they will scourge and kill Him. And on the third day He will rise again.”
34 Kuid nad ei saanud aru millestki, mida Jeesus neile rääkis. Tähendus oli nende eest varjatud ja nad ei mõistnud, millest ta rääkis.
But they understood none of these things; this saying was hidden from them, and they did not know what was being said.
35 Kui Jeesus lähenes Jeerikole, istus tee ääres kerjates üks pime mees.
Then it happened, as He approached Jericho, that a certain blind man was sitting alongside the road begging.
36 Ta kuulis rahvast mööda minemas, seepärast küsis ta, mis toimub.
Hearing a crowd going by, he asked what it was.
37 Talle öeldi: „Naatsareti Jeesus läheb mööda.“
So they told him that Jesus the Natsorean was passing by.
38 Mees hüüdis: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!“
Well he shouted, saying, “Jesus, Son of David, have mercy on me!”
39 Need, kes olid rahvahulga ees, käskisid tal karjumise lõpetada ja vait jääda, kuid tema karjus üksnes valjemini: „Taaveti Poeg, halasta mu peale!“
Those who led the way started reproving him, to shut him up; but he kept calling out all the more, “Son of David, have mercy on me!”
40 Jeesus peatus ja käskis pimeda mehe enda juurde tuua. Kui mees tuli, küsis Jeesus talt:
So Jesus stopped and ordered that he be brought to Him. When he got close He asked him, saying,
41 „Mida sa tahad, et ma sinu heaks teeksin?“„Issand, ma tahan jälle näha, “anus ta.
“What do you want me to do for you?” So he said, “Lord, that I may see again!”
42 „Siis näe!“ütles Jeesus talle. „Sinu usk minusse on su terveks teinud.“
Then Jesus said to him: “See again! Your faith has made you well.”
43 Silmapilkselt suutis mees näha. Ta järgnes Jeesusele ja ülistas Jumalat. Kõik sealviibijad, kes toimunut nägid, ülistasid samuti Jumalat.
And immediately he did! and he followed Him, glorifying God. And all who witnessed it gave praise to God.

< Luuka 18 >