Luuka 17
1 Jeesus ütles oma jüngritele: „Kiusatused on möödapääsmatud, aga häda neile, kelle läbi need tulevad!
A KOTIN majani on japwilim a tounpadak kan: Nan jota kak, men kamakar kan en jo pwaida, a juedi on me kokido.
2 Sellistel inimestel oleks parem, kui neil oleks veskikivi ümber kaela ja nad heidetaks merre, kui et nad ässitaksid neid väikesi patustama.
A mau on, takai en ir plaua eu en paudoki on ni tapin wor a, ap lokidokila nan madau, jan a kamakar amen tikitik pukat.
3 Nii et olge hoolsad selles, mida te teete. Kui su vend patustab, siis hoiata teda; ja kui ta kahetseb, andesta talle.
Kalaka pein komail! Ma ri om ol wia dipi on uk, en kapun on i, a ma a pan kalukila, maki on i.
4 Isegi kui ta patustab sinu vastu seitse korda päevas ning tuleb seitse korda tagasi ja ütleb sulle: „Anna andeks!“, siis andesta talle.“
A ma a wia dipi on uk pan ijepak ni ran eu o pure don uk pan ijepak indada: I kalula, koe en maki on i!
5 Apostlid ütlesid Issandale: „Aita, et meil oleks suurem usk!“
A wanporon akan potoan on Kaun o: Re kotin kalaudela at pojon!
6 Issand vastas: „Kui teie usk oleks kas või nii pisike kui sinepiseeme, võiksite öelda sellele mooruspuule: „Juuri end välja ja istuta end merre!“ja puu kuuletuks teile.
A Kaun o kotin majani: Ma omail pojon laudi on wan katirin, komail pan kak indai on tuka pik pot et: Kai jan, kajau on nan madau, a pan oke komail.
7 Oletame, et sul on sulane, kes künnab või on karjas. Kui ta tuleb töölt, kas sa ütled talle: „Tule sisse ja istu siia sööma“?
A ij re omail, me a ladu men, me kin matimat o kamakamana man akan, pan indan i ni a puredo jan matuel o: Madan kodo mondi o mana?
8 Ei. Sa ütled talle: „Valmista mulle toit, pane end riidesse ja teeninda mind, kuni olen söömise lõpetanud. Pärast seda võid ise süüa.“
A jota pan indan i: Kaonopada me i pan mana nin jautik o, kaiada om likau, papa ia, lao i manaer o nim, a muri koe pan mana o nim.
9 Ja kas sa tänad sulast selle eest, et ta teeb seda, mida käskisid tal teha? Ei.
De a pan danke ladu pweki a wiada, me a majani on i? I lamelam jo.
10 Samamoodi on siis, kui olete teinud kõik, mida teil kästi, peaksite lihtsalt ütlema: „Me oleme vääritud sulased. Me täitsime üksnes oma kohust.““
Pil dueta komail, komail, lao wiadar meakan me kakaliki on komail er, komail ap pan inda: Kit ladu mal, pwe i eta, me je wiadar, me kakalik on kit er.
11 Kui Jeesus jätkas teekonda Jeruusalemma, läks ta piki Samaaria ja Galilea piiri.
Kadekadeo ni a kotilan Jerujalem, a kotin weid nan wein Jamaria o Kalilaa.
12 Kui ta sisenes ühte külla, tulid talle vastu kümme pidalitõbist ja seisid eemal.
O ni a kotin kotilon on nan kijin kanim eu, purai kit!
13 Nad hüüdsid: „Jeesus, Õpetaja, palun halasta meie peale!“
Irail nil laudeda indada: Main Iejuj, kupurai kit!
14 Kui Jeesus neid nägi, ütles ta neile: „Minge ja näidake end preestritele.“Teel sinna said nad terveks.
A lao kotin majanier, ap majani on irail: Komail koieila kajanjale on pein komail on jamero kan. Kadekadeo ni arail kokola irail kelailada.
15 Üks neist nägi, et ta oli terveks saanud, ning ta tuli Jumalat ülistades Jeesuse juurde tagasi.
A amen irail ni a kilaner me a kelailadar, ap puredo nil laudeda, kapikapina Kot.
16 Ta langes Jeesuse jalge ette, et teda tänada. Ta oli samaarlane.
O poridi jan aluwilu a, danke i; ari, i men Jamaria men.
17 „Kas mitte kümme pidalitõbist ei saanud terveks?“küsis Jeesus. „Kus on ülejäänud üheksa?
Iejuj kotin japen majani: Kaidin me ek, me kelailadar, a ia me duemen oko?
18 Kas keegi teine peale selle võõramaalase ei tulnud tagasi Jumalat ülistama?“
Jota me pure don kapina Kot, ol en liki men et eta?
19 Jeesus ütles mehele: „Tõuse püsti ja mine oma teed. Su usk on su terveks teinud.“
A majani on i: Uda ko wei, om pojon me kakel uk ada!
20 Kord kui variserid tulid ja küsisid, millal tuleb Jumala riik, vastas Jeesus: „Jumala riik ei tule nähtavate märkidega, et saaksite seda jälgida.
Parijar akai lao kalelapok re a: Dokan da me wein Kot pan pwaida? A kotin japen majani: Nan wein Kot jota kin janjal kokodo.
21 Ei saa öelda: „Vaata, see on siin!“või „Vaata, see on seal!“, sest Jumala riik on teie seas.“
Irail jota pan indada: Kilan met, de kilan monen, pwe kilan, wein Kot mi lol omail.
22 Siis Jeesus rääkis jüngritele: „Tuleb aeg, mil igatsete näha päeva, mil inimese Poeg tuleb, kuid te ei näe seda.
A kotin majani on japwilim a tounpadak kan: Ran oko pan kodo, me komail pan men kilanada ran eu en Nain aramaj, a komail jota pan kak kilan.
23 Teile öeldakse: „Vaata, ta on seal!“või „Vaata, ta on siin!“, aga ärge jookske nende järel.
Irail pan indai on komail: Kilan monen, de kilan met! A der kola o der idauen ir ala!
24 Päev, mil inimese Poeg tuleb, on justkui välk, mis sähvatab ja lööb taeva valgeks ühest äärest teiseni.
Pwe duen liol kin linalin jan apali en lan lel pali teio en lan, iduen Nain aramaj ni a ran o.
25 Aga kõigepealt peab ta palju kannatama ning see põlvkond hülgab ta.
A maj a pan kalokolok toto o lokidokila ren di wet.
26 Inimese Poja tulemise aeg on samasugune, nagu oli Noa aeg.
O duen a wiaui ni muein Noa, iduen a pan wiaui ni ran oko en Nain aramaj:
27 Inimesed muudkui sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele kuni selle päevani, mil Noa läks laeva. Siis tuli uputus ja hävitas nad kõik.
Irail mana, irail nim, irail papaud, irail kapapaud, lao lei ran en Noa a pedelon on nan war im o, o nolik pwaida kamom ir ala karoj.
28 See on samamoodi, nagu oli Loti ajal. Inimesed muudkui sõid ja jõid, ostsid ja müüsid, istutasid ja ehitasid.
Pil dueta ni muein Lot: Irail mana, irail nim, irail netinet, irail japajap, irail kauadar im,
29 Aga sel päeval, kui Lott Soodomast lahkus, sadas taevast alla tuld ja väävlit ning hävitas nad kõik.
A ni ran o, me Lot koiei jan Jodom, kijiniai o jwepel ap moredi jan nanlan, kame ir ala karoj.
30 Päeval, mil inimese Poeg ilmub, on olukord just selline.
Nan iduen a pan wiaui ni ran, me Nain aramaj pan janjaledo.
31 Kui olete sel päeval katusel, ärge minge alla oma asju võtma; ja kui olete põllul, ärge samuti koju tagasi minge.
Ni ran o meamen mi pon im, o a kapwa mi nan im, a ender kodi on ale. O pil dueta me mimi nan jap, i ender puredo.
32 Ärge unustage Loti naist!
Tamatamanda en Lot a paud!
33 Kui üritate oma elust kinni hoida, siis kaotate selle; aga kui kaotate elu, siis päästate selle.
Pwe meamen kanakanai on maur a, pan pupe jan, a me pan kajela, nan i me pan maureta.
34 Ma ütlen teile, sel ajal on kaks öösel voodis – üks võetakse ja teine jäetakse.
I indai on komail, ni pon ota ol riamen pan wonon pon pet eu, amen pan peuka jan, a me teio pan mimieta.
35 Kaks naist jahvatavad vilja − üks võetakse ja teine jäetakse.“
Li riamen pan irij pena plaua, amen pan peuka jan, a me teio pan mimieta.
Ol riamen pan mi nan jap, amen pan peuka jan, a me teio pan mimieta.
37 „Kus, Issand?“küsisid nad. „Kus on korjus, sinna kogunevad raisakotkad, “vastas Jeesus.
Irail japen potoan on i: Ia Main? A kotin majani on irail: Waja me man mat mi ia, nan i waja pwin ikel pan pil pokon pena ia.
