Luuka 15
1 Maksukogujad ja teised „patused“tulid sageli Jeesust kuulama.
Sie len ah ke mwet eisani tax ac mwet koluk puspis saya fahsreni in lohng luti lun Jesus,
2 Selletõttu kurtsid variserid ja vaimulikud õpetajad: „See mees võtab patuseid vastu ja sööb koos nendega.“
mwet Pharisee ac mwet luti Ma Sap uh mutawauk in torkaskas ac fahk, “Mwet se inge eisani mwet koluk ac el welulos pac mongo!”
3 Seega jutustas Jeesus neile näitlikustamiseks selle loo.
Ouinge Jesus el fahk pupulyuk se inge nu selos:
4 „Kujutage ette meest, kel oli sada lammast ja ta kaotas ühe neist. Kas ta ei jätaks üheksakümmend üheksa karjamaale ega läheks otsima seda üht, kes on kadunud, kuni ta tema leiab?
“Fin sie suwos oasr sheep siofok natul, ac soko tuhlac, mea el ac oru? Ya el ac tia filiya ma eungoul eu inima an ac som suk ma soko ma tuhlac nwe ke na el konauk?
5 Kui ta lamba leiab, paneb ta lamba rõõmsalt oma õlgadele.
Ke el konalak el ac arulana engan, na el ac srakalak nu finpisal,
6 Kui ta koju jõuab, kutsub ta kokku oma sõbrad ja naabrid ning ütleb: „Tulge tähistage koos minuga! Ma leidsin oma kadunud lamba!“
ac usal folokla nu yen sel ah. Na el ac pangoneni mwet kawuk lal ac mwet tulan lal ac fahk nu selos, ‘Fahsru wiyu engan, mweyen nga konauk sheep soko nutik ma tuhlac!’
7 Ma ütlen teile, et taevas on ühe meelt parandava patuse üle suurem rõõm kui üheksakümne üheksa hea inimese üle, kel ei ole meeleparandust vaja.
Nga fahk nu suwos, in ouiya se pacna inge, ac fah oasr engan lulap inkusrao ke sie mwet koluk su auliyak, liki mwet suwoswos eungoul eu su nunku mu elos tia enenu in auliyak.
8 Kujutage ette naist, kel on kümme hõbemünti, ja ta kaotab neist ühe. Kas ta ei süütaks lampi ega pühiks maja, otsides hoolikalt, kuni ta mündi leiab?
“Ku sie mutan fin oasr ipin mani singoul lal, ac sie tuhlac, mea el ac oru? Ya el ac tia akosak lam uh, imonla lohm uh, ac moniyuk in suk nwe ke na el konauk?
9 Kui ta selle leiab, kutsub ta oma sõbrad ja naabrid kokku ning ütleb: „Tulge tähistage koos minuga! Ma leidsin hõbemündi, mille ma ära kaotasin.“
Ke pacl se el konauk uh el ac pangoneni mwet kawuk lal ac mwet tulan lal ac fahk nu selos, ‘Fahsru wiyu engan, mweyen nga konauk ipin mani se luk ma tuhlac!’
10 Ma ütlen teile, et Jumala inglite juures on rõõm ühe patuse üle, kes meelt parandab.
Nga fahk nu suwos, in ouiya se na inge, yohk engan yurin lipufan lun God ke sie mwet koluk su auliyak.”
11 Elas kord üks mees, kellel oli kaks poega, “rääkis Jeesus.
Ac Jesus el sifilpa fahk, “Oasr wen luo nutin sie mwet.
12 „Noorem poeg ütles isale: „Isa, anna mu pärandus kohe kätte.“Nõnda jagas siis mees oma vara poegade vahel.
Wen se ma fusr ah fahk nu sin papa tumal, ‘Papa, ase nu sik inge ip luk ke mwe usru lom uh.’ Ouinge papa sac kitalik usru lal nu seltal.
13 Mõne päeva pärast pani noorem poeg kokku kõik, mis tal oli, ja läks kaugele maale. Seal raiskas ta mõtlematut elu elades kogu raha ära.
Tukun kutu len, wen se ma fusr ah el eisani ma lal nukewa ac som nu ke sie facl loessula, ac sununtei mani lal uh ke ma na wangin sripa.
14 Pärast seda, kui ta kõik oli ära kulutanud, tabas seda maad raske näljahäda ja ta jäi nälga.
Tukun el sisla ma lal nukewa, na sie sracl lulap sikyak in facl sac, ac el muta in kwaco na lulap.
15 Nii läks ta ja sai tööd ühe talumehe juures, kes saatis ta põllule sigu karjatama.
Ke ma inge el som ac sukok orekma yurin sie mwet in facl sac, su supwalla nu inima lal in liyaung pig uh.
16 Tema kõht oli nii tühi, et ta oleks söönud kas või sigade toitu, aga keegi ei andnud talle midagi.
El kena akkihpye insial ke kulun bean nun pig uh, a wanginna mwet sang nu sel.
17 Kui ta mõtlema hakkas, ütles ta endamisi: „Kõigil mu isa töölistel on süüa rohkem kui küllalt, miks mina siin näljast suremas olen?
Tok, el asmakla ac nunkauk in el mu, ‘Yolyak mwe mongo nun mwet orekma lun papa tumuk, a nga akuran misa ke masrinsral!
18 Ma lähen oma isa juurde! Ma ütlen talle: isa, ma olen pattu teinud taeva ja sinu vastu.
Inge nga ac tuyak ac folokla nu yurin papa tumuk ac fahk nu sel, “Papa, nga orekma koluk lain God ac lain kom.
19 Ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks nimetatakse. Palun kohtle mind nagu üht oma palgatöölistest.“
Tia fal in sifil pangpang nga wen nutum. Oreyu oana sie sin mwet orekma lom.’”
20 Nii ta siis lahkus ja läks koju oma isa juurde. Kuigi ta oli alles kaugel, nägi isa teda tulemas ja tema süda sai liigutatud. Ta jooksis pojale vastu, kallistas ja suudles teda.
Ke ma inge, el tuyak ac folokla nu yurin papa tumal. “Ke el srakna fahsr loesla liki lohm sel uh, papa tumal ah liyalak ac arulana pakomutal, ac el kasrusr nu yurin wen natul, kafiselma inpaol ac ngok mutal.
21 Poeg ütles talle: „Isa, ma olen pattu teinud taeva ja sinu vastu. Ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks nimetatakse.“
Na wen sac fahk, ‘Papa, nga orekma koluk lain God ac lain kom. Tia fal in sifilpa pangpang nga wen nutum.’
22 Kuid isa ütles oma sulastele: „Ruttu! Tooge parim kuub ja pange talle selga. Pange talle sõrmus sõrme ja sandaalid jalga.
Tusruktu papa sac fahk nu sin mwet kulansap lal, ‘Sulaklak, use sie nuknuk na kato ac sang nokmulang. Sang pac sie ring nu ke paol, ac fahluk nu ke nial.
23 Tooge vasikas, keda oleme nuumanud, ning tapke see. Korraldame tähistamiseks pidusöögi,
Na kowos som ac use cow fusr soko ma fact oemeet uh ac uniya, kut in orek kufwa ac engan.
24 sest see on minu poeg, kes oli surnud, kuid ärkas ellu; ta oli kadunud, aga nüüd on ta leitud.“Niisiis hakkasid nad tähistama.
Mwehen wen se nutik inge tuh misa, ac inge el sifil moul; el tuhlac, ac inge koneyukyak el.’ Ouinge kufwa ah mutawauk.
25 Vanem poeg aga oli väljas põllul tööl. Kui ta maja poole kõndis, kuulis ta muusikat ja tantsimist.
“In pacl se inge, wen se ma matu ah orekma oasr inimae. Ke el foloko ac apkuranyang nu ke lohm uh, el lohng pusren mwe on ac onsrosro.
26 Seepärast kutsus ta ühe sulastest ja küsis, mis toimub.
Na el pangonma sie sin mwet kulansap uh ac siyuk sel, ‘Mea orek uh?’
27 „Su vend on tagasi, “vastas sulane, „ja su isa on tapnud nuumvasika, sest su vend on elusa ja tervena kodus.“
Ac mwet kulansap sac fahk, ‘Tamulel se lom el foloko, ac papa tomom el uniya cow fusr soko ma fact oemeet uh, mweyen wen se natul ah painmoul foloko ac ku na.’
28 Vend sai pahaseks ja keeldus sisse minemast. Siis tuli isa välja, et teda ümber veenda.
Wen se ma matu arulana kasrkusrak, ac tia lungse utyak nu in lohm ah. Ouinge papa tumal el tufoki ac kwafe elan utyak.
29 Ta ütles isale: „Vaata, kõik need aastad olen ma sind teeninud, ma pole kunagi sõnakuulmatu olnud, aga sa pole mulle kunagi andnud kitsetallegi, et oleksin saanud oma sõpradega peo teha.
Tusruktu el topuk papa tumal ac fahk, ‘Liye, yac puspis nga orekma nu sum oana sie mwet foko, ac tiana seakos ma sap lom uh. Ac mea kom se nu sik? Ne nani soko, kom tia pac use nga in orek kufwa kac yurin mwet kawuk luk uh!
30 Nüüd tuleb see sinu poeg tagasi, kui ta on sinu raha prostituutidele kulutanud, ja sina tapad tema jaoks nuumvasika!“
A wen se nutum inge el sununtei ma lom nukewa yurin mutan kosro su eis molin kosro lalos, ac ke el foloko kom uniya cow fusr soko ma fact oemeet uh nu sel!’
31 „Poeg, “vastas isa, „sa oled alati siin minu juures. Kõik, mis on minu oma, on ka sinu oma.
Papa sac fahk nu sel, ‘Wen nutik, kom muta yuruk pacl nukewa, ac ma luk nukewa ma lom.
32 Aga me peaksime olema rõõmsad ja tähistama! See on sinu vend, kes oli surnud, kuid ärkas ellu; ta oli kadunud, aga nüüd on ta leitud!““
A kut enenu na in orek kufwa ac engan, mweyen tamulel se lom inge el misa ac sifil moul. El tuhlac, ac inge sifil koneyukyak el.’”
