Luuka 14
1 Ühel hingamispäeval läks Jeesus einestama ühe variseride ülema koju, kus nad teda hoolikalt jälgisid.
Et factum est cum intraret Iesus in domum cuiusdam principis Pharisæorum Sabbato manducare panem, et ipsi observabant eum.
2 Seal oli üks mees, kelle käed ja jalad olid tursunud.
Et ecce homo quidam hydropicus erat ante illum.
3 Niisiis küsis Jeesus vaimuliku seaduse tundjatelt ja variseridelt: „Kas seadus lubab hingamispäeval terveks teha või mitte?“
Et respondens Iesus dixit ad legis peritos, et Pharisæos, dicens: Si licet Sabbato curare?
4 Aga nad vaikisid. Jeesus puudutas meest, tegi ta terveks ja saatis oma teed.
At illi tacuerunt. Ipse vero apprehensum sanavit eum, ac dimisit.
5 Siis ütles Jeesus neile: „Kui teie poeg või härg kukuks juhtumisi hingamispäeval kaevu, kas te ei tõmbaks teda siis kohe välja?“
Et respondens ad illos dixit: Cuius vestrum asinus, aut bos in puteum cadet, et non continuo extrahet illum die Sabbati?
6 Nad ei suutnud vastust anda.
Et non poterant ad hæc respondere illi.
7 Nii rääkis ta loo külalistele, sest ta märkas, kuidas nad olid valinud istumiseks aukohti.
Dicebat autem et ad invitatos parabolam, intendens quomodo primos accubitus eligerent, dicens ad illos:
8 „Kui sind on kutsutud pulmapeole, siis ära istu aukohale, sest võib-olla on kutsutud keegi, kes on sinust tähtsam, “alustas ta.
Cum invitatus fueris ad nuptias, non discumbas in primo loco, ne forte honoratior te sit invitatus ab illo,
9 „Sinu võõrustaja, kes on teid mõlemat kutsunud, tuleb ja ütleb sulle: „Anna oma koht sellele inimesele.“Siis pead sa piinlikkust tundes minema kohale, mis on järele jäänud.
et veniens is, qui te et illum vocavit, dicat tibi: Da huic locum: et tunc incipias cum rubore novissimum locum tenere.
10 Kui sind on kutsutud, siis vali hoopis kõige tagasihoidlikum koht, nii et kui su võõrustaja tuleb sisse, ütleb ta sulle: „Mu sõber, palun mine paremale kohale.“Siis oleksid sa austatud kõigi külaliste ees, kes koos sinuga istuvad.
Sed cum vocatus fueris, vade, recumbe in novissimo loco: ut, cum venerit qui te invitavit, dicat tibi: Amice, ascende superius. Tunc erit tibi gloria coram simul discumbentibus:
11 Sest neid, kes end ise ülendavad, alandatakse, ja neid, kes end ise alandavad, ülendatakse.“
quia omnis, qui se exaltat, humiliabitur: et qui se humiliat, exaltabitur.
12 Seejärel ütles ta mehele, kes oli teda kutsunud: „Kui sa korraldad lõuna- või õhtusöögi, siis ära kutsu oma sõpru, vendi, sugulasi või rikkaid naabreid, et nad võiksid omakorda sind kutsuda ja nii saaksid sa tasu.
Dicebat autem et ei, qui invitaverat: Cum facis prandium, aut cœnam, noli vocare amicos tuos, neque fratres tuos, neque cognatos, neque vicinos divites: ne forte te et ipsi reinvitent, et fiat tibi retributio.
13 Kui sa korraldad pidusöögi, kutsu hoopis vaeseid, vigaseid, sante ja pimedaid,
Sed cum facis convivium, voca pauperes, debiles, claudos, et cæcos:
14 ning sa saad õnnistatud, sest neil ei ole sulle millegagi tasuda, ja sa saad tasu heade ülestõusmisel.“
et beatus eris, quia non habent retribuere tibi: retribuetur enim tibi in resurrectione iustorum.
15 Kui üks neist, kes koos Jeesusega lauas sõi, kuulis seda, ütles ta Jeesusele: „Kui imetore on neil, kes söövad peolauas Jumala riigis!“
Hæc cum audisset quidam de simul discumbentibus, dixit illi: Beatus, qui manducabit panem in regno Dei.
16 „Elas kord üks mees, kes valmistas suure pidusöögi ja kutsus palju külalisi, “vastas Jeesus.
At ipse dixit ei: Homo quidam fecit cœnam magnam, et vocavit multos.
17 „Kui saabus söögiaeg, saatis ta oma sulased kõigile kutsutuile ütlema: „Tulge, sest pidusöök on valmis!“
Et misit servum suum hora cœnæ dicere invitatis ut venirent, quia iam parata sunt omnia.
18 Aga nad kõik hakkasid vabandusi esitama. Esimene ütles: „Ostsin just põllu ja pean minema seda vaatama. Palun vabanda mind.“
Et cœperunt simul omnes excusare. Primus dixit ei: Villam emi, et necesse habeo exire, et videre illam: rogo te habe me excusatum.
19 Teine ütles: „Ostsin just viis paari härgi ja ma pean minema neid katsetama. Palun vabanda mind.“Kolmas ütles:
Et alter dixit: Iuga boum emi quinque, et eo probare illa: rogo te habe me excusatum.
20 „Võtsin just naise, nii et ma ei saa tulla.“
Et alius dixit: Uxorem duxi, et ideo non possum venire.
21 Sulane läks tagasi ja rääkis oma isandale, mida nad olid öelnud. Majaisand sai pahaseks ja ütles oma sulasele: „Mine ruttu välja linna tänavatele ja kõrvaltänavatele ning too sisse vaesed, vigased, pimedad ja sandid.“
Et reversus servus nunciavit hæc domino suo. Tunc iratus paterfamilias, dixit servo suo: Exi cito in plateas, et vicos civitatis: et pauperes, ac debiles, et cæcos, et claudos introduc huc.
22 Siis ütles sulane: „Isand, ma tegin nii, nagu sa käskisid, aga ikka on veel tühje kohti.“
Et ait servus: domine, factum est ut imperasti, et adhuc locus est.
23 Nii käskis isand sulast: „Mine välja maanteedele ja külatänavatele ning sunni inimesi tulema. Ma tahan, et koda saaks täis.
Et ait dominus servo: Exi in vias, et sepes: et compelle intrare, ut impleatur domus mea.
24 Ma ütlen sulle, ükski neist kutsututest ei saa mu pidusööki maitsta.““
Dico autem vobis quod nemo virorum illorum, qui vocati sunt, gustabit cœnam meam.
25 Jeesusega käis kaasas suur rahvahulk. Ta pöördus ja ütles neile:
Ibant autem turbæ multæ cum eo: et conversus dixit ad illos:
26 „Kui te tahate mind järgida, kuid ei vihka oma isa ja ema, naist ja lapsi, vendi ja õdesid − koguni oma elu −, ei saa te mu jüngrid olla.
Si quis venit ad me, et non odit patrem suum, et matrem, et uxorem, et filios, et fratres, et sorores, adhuc autem et animam suam, non potest meus esse discipulus.
27 Kui te ei võta oma risti ega järgne mulle, ei saa te mu jüngrid olla.
Et qui non baiulat crucem suam, et venit post me, non potest meus esse discipulus.
28 Kui kavatsete torni ehitada, kas ei arvuta te kõigepealt, kui palju see maksma läheb, ega vaata, kas teil on piisavalt raha selle lõpetamiseks?
Quis enim ex vobis volens turrim ædificare, non prius sedens computat sumptus, qui necessarii sunt, si habeat ad perficiendum,
29 Kui te pärast vundamendi rajamist ei suuda seda valmis teha, siis naeraksid kõik, kes teid näevad, ja ütleksid:
ne, posteaquam posuerit fundamentum, et non potuerit perficere, omnes, qui vident, incipiant illudere ei,
30 „Vaadake teda: ta alustas ehitamist, kuid ei suutnud lõpetada.“
dicentes: Quia hic homo cœpit ædificare, et non potuit consummare?
31 Missugune kuningas läheb teise kuningaga sõtta, ilma et istuks enne koos nõuandjatega maha ega arvutaks, kas tema ja ta kümme tuhat meest suudavad võita tema vastu marssivad kakskümmend tuhat?
Aut quis rex iturus committere bellum adversus alium regem, non sedens prius cogitat, si possit cum decem millibus occurrere ei, qui cum viginti millibus venit ad se?
32 Kui ta ei suuda, saadab ta esindajad rahu paluma siis, kui teine kuningas on veel väga kaugel.
Alioquin adhuc illo longe agente, legationem mittens rogat ea, quæ pacis sunt.
33 Samamoodi on igaühega teist: kes ei loobu kõigest, ei saa minu jünger olla.
Sic ergo omnis ex vobis, qui non renunciat omnibus, quæ possidet, non potest meus esse discipulus.
34 Sool on hea, aga kui see kaotab oma maitse, kuidas saab selle taas soolaseks muuta?
Bonum est sal. Si autem sal evanuerit, in quo condietur?
35 Sellest pole kasu mulla ega väetisena – te viskate selle lihtsalt välja. Kellel kõrvad on, see kuulaku!“
Neque in terram, neque in sterquilinium utile est, sed foras mittetur. Qui habet aures audiendi, audiat.
