Luuka 14

1 Ühel hingamispäeval läks Jeesus einestama ühe variseride ülema koju, kus nad teda hoolikalt jälgisid.

And it came to pass, when he went into the house of one of the rulers of the Pharisees on a sabbath to eat bread, that they were watching him.

2 Seal oli üks mees, kelle käed ja jalad olid tursunud.

And behold, there was before him a certain man that had the dropsy.

3 Niisiis küsis Jeesus vaimuliku seaduse tundjatelt ja variseridelt: „Kas seadus lubab hingamispäeval terveks teha või mitte?“

And Jesus answering spake unto the lawyers and Pharisees, saying, Is it lawful to heal on the sabbath, or not?

4 Aga nad vaikisid. Jeesus puudutas meest, tegi ta terveks ja saatis oma teed.

But they held their peace. And he took him, and healed him, and let him go.

5 Siis ütles Jeesus neile: „Kui teie poeg või härg kukuks juhtumisi hingamispäeval kaevu, kas te ei tõmbaks teda siis kohe välja?“

And he said unto them, Which of you shall have an ass or an ox fallen into a well, and will not straightway draw him up on a sabbath day?

6 Nad ei suutnud vastust anda.

And they could not answer again unto these things.

7 Nii rääkis ta loo külalistele, sest ta märkas, kuidas nad olid valinud istumiseks aukohti.

And he spake a parable unto those that were bidden, when he marked how they chose out the chief seats; saying unto them,

8 „Kui sind on kutsutud pulmapeole, siis ära istu aukohale, sest võib-olla on kutsutud keegi, kes on sinust tähtsam, “alustas ta.

When thou art bidden of any man to a marriage feast, sit not down in the chief seat; lest haply a more honorable man than thou be bidden of him,

9 „Sinu võõrustaja, kes on teid mõlemat kutsunud, tuleb ja ütleb sulle: „Anna oma koht sellele inimesele.“Siis pead sa piinlikkust tundes minema kohale, mis on järele jäänud.

and he that bade thee and him shall come and say to thee, Give this man place; and then thou shalt begin with shame to take the lowest place.

10 Kui sind on kutsutud, siis vali hoopis kõige tagasihoidlikum koht, nii et kui su võõrustaja tuleb sisse, ütleb ta sulle: „Mu sõber, palun mine paremale kohale.“Siis oleksid sa austatud kõigi külaliste ees, kes koos sinuga istuvad.

But when thou art bidden, go and sit down in the lowest place; that when he that hath bidden thee cometh, he may say to thee, Friend, go up higher: then shalt thou have glory in the presence of all that sit at meat with thee.

11 Sest neid, kes end ise ülendavad, alandatakse, ja neid, kes end ise alandavad, ülendatakse.“

For every one that exalteth himself shall be humbled; and he that humbleth himself shall be exalted.

12 Seejärel ütles ta mehele, kes oli teda kutsunud: „Kui sa korraldad lõuna- või õhtusöögi, siis ära kutsu oma sõpru, vendi, sugulasi või rikkaid naabreid, et nad võiksid omakorda sind kutsuda ja nii saaksid sa tasu.

And he said to him also that had bidden him, When thou makest a dinner or a supper, call not thy friends, nor thy brethren, nor thy kinsmen, nor rich neighbors; lest haply they also bid thee again, and a recompense be made thee.

13 Kui sa korraldad pidusöögi, kutsu hoopis vaeseid, vigaseid, sante ja pimedaid,

But when thou makest a feast, bid the poor, the maimed, the lame, the blind:

14 ning sa saad õnnistatud, sest neil ei ole sulle millegagi tasuda, ja sa saad tasu heade ülestõusmisel.“

and thou shalt be blessed; because they have not [wherewith] to recompense thee: for thou shalt be recompensed in the resurrection of the just.

15 Kui üks neist, kes koos Jeesusega lauas sõi, kuulis seda, ütles ta Jeesusele: „Kui imetore on neil, kes söövad peolauas Jumala riigis!“

And when one of them that sat at meat with him heard these things, he said unto him, Blessed is he that shall eat bread in the kingdom of God.

16 „Elas kord üks mees, kes valmistas suure pidusöögi ja kutsus palju külalisi, “vastas Jeesus.

But he said unto him, A certain man made a great supper; and he bade many:

17 „Kui saabus söögiaeg, saatis ta oma sulased kõigile kutsutuile ütlema: „Tulge, sest pidusöök on valmis!“

and he sent forth his servant at supper time to say to them that were bidden, Come; for [all] things are now ready.

18 Aga nad kõik hakkasid vabandusi esitama. Esimene ütles: „Ostsin just põllu ja pean minema seda vaatama. Palun vabanda mind.“

And they all with one [consent] began to make excuse. The first said unto him, I have bought a field, and I must needs go out and see it; I pray thee have me excused.

19 Teine ütles: „Ostsin just viis paari härgi ja ma pean minema neid katsetama. Palun vabanda mind.“Kolmas ütles:

And another said, I have bought five yoke of oxen, and I go to prove them; I pray thee have me excused.

20 „Võtsin just naise, nii et ma ei saa tulla.“

And another said, I have married a wife, and therefore I cannot come.

21 Sulane läks tagasi ja rääkis oma isandale, mida nad olid öelnud. Majaisand sai pahaseks ja ütles oma sulasele: „Mine ruttu välja linna tänavatele ja kõrvaltänavatele ning too sisse vaesed, vigased, pimedad ja sandid.“

And the servant came, and told his lord these things. Then the master of the house being angry said to his servant, Go out quickly into the streets and lanes of the city, and bring in hither the poor and maimed and blind and lame.

22 Siis ütles sulane: „Isand, ma tegin nii, nagu sa käskisid, aga ikka on veel tühje kohti.“

And the servant said, Lord, what thou didst command is done, and yet there is room.

23 Nii käskis isand sulast: „Mine välja maanteedele ja külatänavatele ning sunni inimesi tulema. Ma tahan, et koda saaks täis.

And the lord said unto the servant, Go out into the highways and hedges, and constrain [them] to come in, that my house may be filled.

24 Ma ütlen sulle, ükski neist kutsututest ei saa mu pidusööki maitsta.““

For I say unto you, that none of those men that were bidden shall taste of my supper.

25 Jeesusega käis kaasas suur rahvahulk. Ta pöördus ja ütles neile:

Now there went with him great multitudes: and he turned, and said unto them,

26 „Kui te tahate mind järgida, kuid ei vihka oma isa ja ema, naist ja lapsi, vendi ja õdesid − koguni oma elu −, ei saa te mu jüngrid olla.

If any man cometh unto me, and hateth not his own father, and mother, and wife, and children, and brethren, and sisters, yea, and his own life also, he cannot be my disciple.

27 Kui te ei võta oma risti ega järgne mulle, ei saa te mu jüngrid olla.

Whosoever doth not bear his own cross, and come after me, cannot be my disciple.

28 Kui kavatsete torni ehitada, kas ei arvuta te kõigepealt, kui palju see maksma läheb, ega vaata, kas teil on piisavalt raha selle lõpetamiseks?

For which of you, desiring to build a tower, doth not first sit down and count the cost, whether he have [wherewith] to complete it?

29 Kui te pärast vundamendi rajamist ei suuda seda valmis teha, siis naeraksid kõik, kes teid näevad, ja ütleksid:

Lest haply, when he hath laid a foundation, and is not able to finish, all that behold begin to mock him,

30 „Vaadake teda: ta alustas ehitamist, kuid ei suutnud lõpetada.“

saying, This man began to build, and was not able to finish.

31 Missugune kuningas läheb teise kuningaga sõtta, ilma et istuks enne koos nõuandjatega maha ega arvutaks, kas tema ja ta kümme tuhat meest suudavad võita tema vastu marssivad kakskümmend tuhat?

Or what king, as he goeth to encounter another king in war, will not sit down first and take counsel whether he is able with ten thousand to meet him that cometh against him with twenty thousand?

32 Kui ta ei suuda, saadab ta esindajad rahu paluma siis, kui teine kuningas on veel väga kaugel.

Or else, while the other is yet a great way off, he sendeth an ambassage, and asketh conditions of peace.

33 Samamoodi on igaühega teist: kes ei loobu kõigest, ei saa minu jünger olla.

So therefore whosoever he be of you that renounceth not all that he hath, he cannot be my disciple.

34 Sool on hea, aga kui see kaotab oma maitse, kuidas saab selle taas soolaseks muuta?

Salt therefore is good: but if even the salt have lost its savor, wherewith shall it be seasoned?

35 Sellest pole kasu mulla ega väetisena – te viskate selle lihtsalt välja. Kellel kõrvad on, see kuulaku!“

It is fit neither for the land nor for the dunghill: [men] cast it out. He that hath ears to hear, let him hear.