Luuka 13
1 Umbes sel ajal räägiti Jeesusele, et Pilaatus tappis mõned galilealased sel ajal, kui nad tõid templis ohvreid.
Cawh, ce nyn awh thlang vang law unawh, cekkhqi ing Galili qam thlang, Pilat ing thi, ami Khawsa bawknaak awh khqin himnaak awh a pa sak khqi awithang ce Jesu theen uhy.
2 „Kas te arvate, et kuna need galilealased kannatasid seda, olid nad hullemad patused kui ükskõik missugused teised galilealased?“küsis Jeesus.
Jesu ing, “Cawhkaw Kalili thlangkhqi ce ak chang Kalili thlang khqi anglakawh ami thawlh bet dawngawh ni cemyihna ami zawk hy, tinawh namik poek nawh nu?
3 „Ma ütlen teile, ei. Aga kui te meelt ei paranda, siis hukkute ka teie kõik.
Ka nik kqawn peek khqi, cekkhqi ce am thawlh bet uhy! Cehlai nangmih awm am naming zut awhtaw, plawci lawt kawm uk ti.
4 Kuidas on nende kaheksateistkümne inimesega, kes said surma, kui Siiloahi torn neile peale kukkus? Kas te arvate, et nad olid kõige hullemad inimesed kogu Jeruusalemmas?
Am awhtaw, Siloam ip sang ang tluk awh thlang hlaihkqet a kyih qen ce, Jerusalem awhkaw thlang khqing lak awh ami thawlh bet dawngawh vani hy voei tinawh namik poek nawh nu?
5 Ma ütlen teile, ei. Aga kui te meelt ei paranda, siis hukkute ka teie kõik.“
Ka nik kqawn peek khqi, cekkhqi ce am thawlh bet uhy! Cehlai nangmih awm am naming zut awhtaw plawci lawt kawm uk ti,” tinak khqi hy.
6 Siis jutustas ta neile näitlikustamiseks selle loo. „Elas kord mees, kellel oli viinapuuaeda istutatud viigipuu. Ta tuli puu otsast vilja otsima, kuid ei leidnud midagi.
Cekcoengawh vawhkaw nyhtahnaak awi ve kqawn pehy: “Thlang pynoet ing a misur dum khuiawh thai thing ce ling hy. Hypoet awhtaw thai ak thaih ce bit aham cet moe seinu, ak thaih pynoet ca awm am hu hy.
7 Nii ütles ta aednikule: „Vaata, kolm aastat olen käinud selle viigipuu otsast vilja otsimas ega ole midagi leidnud. Raiu see maha! Miks ta peaks siin ruumi raiskama?“
Cedawngawh misur dum ak qehkung a venawh cet nawh, ‘kup thum khuiawh thai qah bih aham law hawh hlai nyng ak thaih pynoet awm am hu nyng. Hlu mai hlah! Dek ak kang qung,’ tina hy.
8 „Isand, “vastas mees, „palun jäta ta veel ainult üheks aastaks. Ma kaevan ta ümber mulda ja panen sinna väetist.
Misur dum ak qehkung ing, “Bawipa, kum oet taw ta mai cang, a kengsamkhqi cawh pe nyng seitaw, dek ak leek ing vyih cang vang nyng.
9 Kui ta annab vilja, siis on hästi. Kui mitte, siis raiu see maha.““
Cawhkawng a kum voel awh a qah awhtaw nep bit kaw! Cehlai ama qah bai vik awhtaw hlu dam bit kawp ti,’ tina hy,” tinak khqi hy.
10 Ühel hingamispäeval õpetas Jeesus sünagoogis
Sabbath nyn hypoet awh Jesu ing sinakawk pynoet ak khuiawh thlang cawngpyi hy,
11 ja seal oli naine, keda kuri vaim oli kaheksateist aastat vigasena hoidnud. Naine oli küürus ega saanud sirgelt seista.
cawh kum hlaihkhqet ak khawn nu pynoet ce cawh awm hy. Am ting khun qapsat nawh am dyng na am dyi thai hy.
12 Kui Jeesus teda nägi, kutsus ta naise enda juurde ja ütles talle: „Sa oled oma haigusest vabastatud.“
Jesu ing cawhkaw nu ce a huh awh, hai na khy nawh, “Nang nu, thawlhnaak awhkawng loet hawh hyk ti,” tina hy.
13 Siis pani ta käe naise peale; kohe ajas naine end sirgu ja ülistas Jumalat.
Ak khan awh a kut tloeng pehy, cawh cawhkaw nu ce am dyng na dyi pahoei nawh Khawsa ce kyihcah hy.
14 Kuid sünagoogi ülem oli pahane, et Jeesus oli hingamispäeval terveks teinud. Ta ütles rahvale: „Kuus päeva on töö jaoks. Tulge neil päevadel ja laske end terveks teha, mitte hingamispäeval.“
Sabbath nyn awh Jesu ing thlak tlo a qoei sak dawngawh, sinakawk ukkung ce kawso doena thlang kqeng a venawh, “Bibinaak aham khaw kquk nyn awm hy. Cawh law unawh taw nami tlawhnaakkhqi ce qoei sak uh, Sabbath nyn awhtaw koeh qoei sak uh,” tina hy.
15 Aga Issand vastas talle: „Te silmakirjatsejad! Kas igaüks teist ei päästa oma härga või eeslit tallist lahti ega vii teda jooma?
Bawipa ing cawhkaw sinakawk ukkung a venawh, “Nangmih thlak thaikhqi! Nangmih ing Sabbath nyn awh nami vaitaw mai aw, am awhtaw meqang mai aw a qui hlam pe unawh tui am nami awk sak nawh nu?
16 Miks ei tohiks see naine, see Aabrahami tütar, keda Saatan on kaheksateist aastat sidunud, saama sel hingamispäeval lahti seotud ja vabastatud?“
Cawhtaw vawhkaw nu, Abraham a canu pynoet na ak awm, qaai ing khaw kum hqa hlaihkhqet khuiawh a pin ce Sabbath nyn awh amni hlam pe hly unawh nu? tinak khqi hy.
17 Tema öeldu pani kõik vastased häbenema, kuid rahva seas tundsid kõik rõõmu neist imelistest asjadest, mida ta tegi.
Ve ak awi ak kqawn awh, a qaalkhqi boeih taw chak uhy, cehlai anih a ik-oeih sainaak awh ce thlangkhqi taw zeel uhy.
18 Seejärel küsis Jeesus: „Missugune on siis Jumala riik? Millega peaksin seda võrdlema?
Jesu ing vemyihna doet hy, “Khawsa qam ve ikaw ing nu a ning myih hy voei? Ikawng nu ka nyhtah lah voei?
19 See on nagu sinepiseeme, mille mees oma aeda külvas. See kasvas puuks ning linnud tulid ja tegid selle okstele pesa.“
Khawsa qam taw thlang ing antlam cii lo nawh dum khuiawh ak theh ing myih hy. Cawhkaw antlam cii ce cawt nawh a thing na dyi law hy, khan nakaw phakhqi law unawh a pang awh ce ngawi uhy,” tinak khqi hy.
20 Ta küsis taas: „Millega peaksin Jumala riiki võrdlema?
Cekcoengawh vemyihna doet tlaih bai hy, “Ikawng nu Khawsa qam ve ka nyhtah lah voei?
21 See on nagu juuretis, mille naine võttis ja segas kolme mõõdu jahu hulka ning see pani kogu taina kerkima.“
Khawsa qam taw nu ing vaidam dawn khuih thum ak khuiawh hen a zamnaak boeih aham a phul ing myih hy,” tinak khqi hy.
22 Teel Jeruusalemma käis Jeesus ringi linnades ja külades õpetades.
Cekcoengawh Jesu ing Jerusalem na a ceh awh khawk bau ingkaw vangcakhqi awh ce thlang cawngpyi noe noe hy.
23 Keegi küsis talt: „Issand, kas ainult vähesed saavad päästetud?“Jeesus vastas:
Thlang pynoet ing “Bawipa, thlang a khoehca doeng ing nu thawngnaak a huh kaw?” tinawh doet hy.
24 „Püüdke väga tõsiselt sisse minna kitsast uksest, sest ma ütlen teile, et paljud püüavad sisse minna, kuid see ei õnnestu neil.
Cekkhqi venawh, “Chawmkeng ak ceek khuiawh kun ngah ngah lah uh, kawtih thlang khawzah ing kun aham tha lo hly hlai uhy am kun thai kawm uh.
25 Kui majaomanik tõuseb ja ukse suleb, seisate väljas, koputate uksele ja ütlete: „Isand, palun tee meile uks lahti!“Aga tema vastab: „Ma ei tunne teid ega tea, kust te pärit olete.“
Imkung ing tho nawh chawh ce a khaih coengawh taw, a leng na dyi kawm utik saw chawh ce khoek kawm uk ti, ‘Bawipa chawh awng law lah,’ tina kawm uk ti. “Cehlai anih ing, ‘Amni sim khqi nyng, hana kawng nu nami law hy,’ ni tinak khqi kaw.
26 Siis te ütlete: „Aga me sõime ja jõime koos sinuga ja sina õpetasid meie tänavatel!“
Cawh nangmih ing, “Nang ing buh a an ni aw ni ai haih saw kaw, lam awh awm ni cawngpyi tik saw kaw,” tina kawm uk ti.
27 Tema vastab: „Ma ütlen teile, ma ei tunne teid ega tea, kust te pärit olete. Minge minu juurest minema kõik, kes te ei tee seda, mis on hea!“
Cehlai anih ing, ‘Amni sim khqi nyng, hana kawng nu nami law hy. Nangmih thawlhnaak ak saikhqi, ak chang na cet uh!’ ni tinak khqi kaw.
28 Siis on nutmine ja hammaste kiristamine, kui näete Aabrahami, Iisakit, Jaakobit ja kõiki prohveteid Jumala riigis, aga teie olete välja heidetud.
Abraham, Isaak, Jakob ingkaw tawnghakhqi boeih Khawsa qam khuiawh ami awm ce nami huh awh, nangmih taw a leng na kqangnaak ingkaw hatahnaak a hun awh awm kawm uk ti.
29 Inimesed tulevad idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning istuvad maha, et Jumala riigis süüa.
Khaw law khawtlak, a sip a hawt benna kawng thlangkhqi law kawm usaw, Khawsa qam khuiawh buh veelnaak kung awh ngawi kawm uh.
30 Sest viimased saavad esimesteks ja esimesed viimasteks.“
Hu ak khyngkhqi ce ma kawm usaw, ak makhqi ce hu khyng lat kawm uh,” tinak khqi hy.
31 Sel hetkel tulid Jeesuse juurde mõned variserid ja ütlesid talle: „Sa pead siit lahkuma. Heroodes tahab sind tappa!“
Cawh Farasi thlang a vangkhqi ce Jesu a venna law unawh a venawh, “Ve a hun ve cehta nawh ak chang na cet hlah. Herod ing nang him aham ngaih hy,” tina uhy.
32 Jeesus vastas: „Minge öelge sellele rebasele, et ma jätkan kurjade vaimude väljaajamist ja inimeste tervendamist täna ja homme ning kolmandal päeval viin lõpule selle, mida ma tegema tulin.
Jesu ing, “Cet unawh taw ak thai ngentang ce kqawn pe uh, “Tuhngawi awh awm khawngawi awh awm qaaikhqi hqek kawng nyng saw thlak tlokhqi qoei sak kawng, am thum nyn awh kang cainaak ce coeng kawg nyng’ tihy tina uh.
33 Igatahes pean jätkama oma teed täna ja homme ja ülehomme. Sest prohvetil ei oleks õige surra väljaspool Jeruusalemma!
Kawmih awh awm, tuhngawi, khawngawi ingkaw tiktuh dy ka ceh qoe qoe aham awm hy, tawngha ikawmyih awm Jerusalem khawceng awh am thi thai hy!
34 Oh Jeruusalemm, Jeruusalemm, sa tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes on sinu juurde läkitatud! Kui sageli olen tahtnud koguda kõiki su lapsi nagu kana kogub tibud oma tiibade alla, aga te ei ole tahtnud!
Aw Jerusalem, Jerusalem, tawnghakhqi ak himkung ingkaw na venawh a tyih lawkhqi lung ing ak khawngkung, ai nu ing a cakhqi ang hlak khui awh ang koep sih amyihna, na cakhqi izah nu hqui sawi aham, ka ngaih ce, nang ingtaw am ngaih hyk ti!
35 Vaadake, teie koda jäetakse maha ja ma ütlen teile, et te ei näe mind enne, kui ütlete: „Õnnistatud on see, kes tuleb Issanda nimel.““
Toek lah, na im ve a sit qak nani ami cehtaak hyt hawh hy. Ka nik kqawn peek, ‘Bawipa ming ing ak law taw a zoseen hy,’ tinawh nak kqawn hlan dy taw kai ve amni hu qoe voel kawp ti,” tina hy.
