Luuka 10
1 Pärast seda määras Issand veel seitsekümmend jüngrit ja saatis nad paarides kõigisse linnadesse ja paikadesse, mida tal oli plaanis külastada.
After this, the Lord appointed seventy-two others and sent them two by two ahead of Him to every town and place He was about to visit.
2 „Lõikus on suur, aga tööliste arv on väike, “ütles ta neile. „Paluge lõikuse Issandat, et ta saadaks välja töölisi oma põldudelt saaki koguma.
And He told them, “The harvest is plentiful, but the workers are few. Ask the Lord of the harvest, therefore, to send out workers into His harvest.
3 Nii et asuge teele: ma läkitan teid nagu lambaid huntide keskele.
Go! I am sending you out like lambs among wolves.
4 Ärge võtke kaasa raha ega kotti ega lisasandaale ning ärge veetke aega lobisedes inimestega, keda kohtate.
Carry no purse or bag or sandals. Do not greet anyone along the road.
5 Kuhu majja te iganes astute, öelge kõigepealt: „Rahu olgu sellele majale.“
Whatever house you enter, begin by saying, ‘Peace to this house.’
6 Kui seal elab rahumeelne inimene, siis jääb teie rahu tema peale; kui mitte, tuleb see teie juurde tagasi.
If a man of peace is there, your peace will rest on him; if not, it will return to you.
7 Jääge sellesse majja, sööge ja jooge, mida teile antakse, sest tööline on tasu väärt. Ärge käige majast majja.
Stay at the same house, eating and drinking whatever you are offered. For the worker is worthy of his wages. Do not move around from house to house.
8 Kui lähete linna ja sealsed elanikud võtavad teid vastu, siis sööge, mis teie ette pannakse,
If you enter a town and they welcome you, eat whatever is set before you.
9 ning tehke terveks need, kes on haiged. Öelge neile: „Jumala riik on teie juurde tulnud.“
Heal the sick who are there and tell them, ‘The kingdom of God is near you.’
10 Aga kui sisenete linna ja sealsed elanikud ei võta teid vastu, käige läbi linnatänavate ja öelge:
But if you enter a town and they do not welcome you, go into the streets and declare,
11 „Me pühime maha isegi tolmu, mis teie linnast on meie jalgade külge jäänud, et näidata teile oma hukkamõistu. Aga te peaksite ära tundma selle: Jumala riik on tulnud.“
‘Even the dust of your town that clings to our feet, we wipe off as a testimony against you. Yet be sure of this: The kingdom of God is near.’
12 Ma ütlen teile, kohtupäeval on Soodoma põli parem kui sellisel linnal.
I tell you, it will be more bearable on that day for Sodom than for that town.
13 Häbi olgu sul, Korasin! Häbi olgu sul, Betsaida! Sest kui need imed, mida olete teie näinud, oleksid juhtunud Tüüroses ja Siidonis, oleksid nad juba ammu kahetsenud ning kotiriides ja tuhas istunud.
Woe to you, Chorazin! Woe to you, Bethsaida! For if the miracles that were performed in you had been performed in Tyre and Sidon, they would have repented long ago, sitting in sackcloth and ashes.
14 Sellepärast on kohtus Tüürosel ja Siidonil parem kui teil.
But it will be more bearable for Tyre and Sidon at the judgment than for you.
And you, Capernaum, will you be lifted up to heaven? No, you will be brought down to Hades! (Hadēs g86)
16 Igaüks, kes teid kuuleb, see kuuleb mind, ja igaüks, kes teid põlgab, see põlgab mind. Aga igaüks, kes mind põlgab, see põlgab seda, kes mind läkitas.“
Whoever listens to you listens to Me; whoever rejects you rejects Me; and whoever rejects Me rejects the One who sent Me.”
17 Seitsekümmend jüngrit tulid tagasi suure vaimustusega ja rääkisid: „Issand, isegi kurjad vaimud teevad seda, mida me neid sinu nimel käsime!“
The seventy-two returned with joy and said, “Lord, even the demons submit to us in Your name.”
18 Jeesus vastas: „Ma nägin Saatanat otsekui välku taevast alla langemas.
So He told them, “I saw Satan fall like lightning from heaven.
19 Jah, ma olen andnud teile võime astuda madude ja skorpionide peale ning võita kõik vaenlase väed ja miski ei tee teile kahju.
Behold, I have given you authority to tread on snakes and scorpions, and over all the power of the enemy. Nothing will harm you.
20 Kuid ärge rõõmustage selle üle, et vaimud teevad seda, mida käsite; olge lihtsalt rõõmsad, et teie nimed on taevas kirja pandud.“
Nevertheless, do not rejoice that the spirits submit to you, but rejoice that your names are written in heaven.”
21 Sel hetkel täitus Jeesus Püha Vaimu rõõmuga ja ütles: „Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa varjad neid asju mõistlike ja tarkade eest ning avaldad need lastele! Jah, Isa, sa oled nii toiminud oma heameele järgi.
At that time Jesus rejoiced in the Holy Spirit and declared, “I praise You, Father, Lord of heaven and earth, because You have hidden these things from the wise and learned, and revealed them to little children. Yes, Father, for this was well-pleasing in Your sight.
22 Mu Isa on andnud minu kätte kõik. Keegi ei mõista Poega, välja arvatud Isa, ja keegi ei mõista Isa, välja arvatud Poeg ning need, kellele Poeg otsustab teda ilmutada.“
All things have been entrusted to Me by My Father. No one knows who the Son is except the Father, and no one knows who the Father is except the Son and those to whom the Son chooses to reveal Him.”
23 Kui nad olid omapead, pöördus Jeesus jüngrite poole ja ütles neile: „Need, kes näevad seda, mida teie näete, peaksid väga õnnelikud olema!
Then Jesus turned to the disciples and said privately, “Blessed are the eyes that see what you see.
24 Ma ütlen teile, paljud prohvetid ja kuningad on tahtnud näha seda, mida teie näete, kuid ei ole näinud, ning tahtnud kuulda seda, mida teie kuulete, kuid ei ole kuulnud.“
For I tell you that many prophets and kings desired to see what you see but did not see it, and to hear what you hear but did not hear it.”
25 Kord tõusis püsti üks vaimuliku seaduse tundja ja üritas Jeesust lõksu püüda. „Õpetaja, “küsis ta, „mida ma pean tegema, et saada igavene elu?“ (aiōnios g166)
One day an expert in the law stood up to test Him. “Teacher,” he asked, “what must I do to inherit eternal life?” (aiōnios g166)
26 „Mis on seaduses kirjas? Kuidas sa sealt loed?“küsis Jeesus.
“What is written in the Law?” Jesus replied. “How do you read it?”
27 „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südame ja kogu oma vaimu ja kogu oma jõu ja kogu oma mõistusega ning armasta oma kaasinimest nagu iseennast, “vastas mees.
He answered, “‘Love the Lord your God with all your heart and with all your soul and with all your strength and with all your mind’ and ‘Love your neighbor as yourself.’”
28 „Sul on õigus, “ütles Jeesus talle. „Tee seda ja sa elad.“
“You have answered correctly,” Jesus said. “Do this and you will live.”
29 Kuid mees soovis end õigustada ja küsis seega Jeesuselt: „Ja kes on siis mu kaasinimene?“
But wanting to justify himself, he asked Jesus, “And who is my neighbor?”
30 Jeesus vastas, öeldes: „Üks mees läks Jeruusalemmast alla Jeerikosse. Teda ründasid röövlid, kes varastasid ta paljaks ja peksid teda ning jätsid ta teda surnuks pidades maha.
Jesus took up this question and said, “A man was going down from Jerusalem to Jericho when he fell into the hands of robbers. They stripped him, beat him, and went away, leaving him half dead.
31 Siis juhtus, et üks preester tuli sama teed pidi. Ta nägi meest, kuid möödus temast teist teeäärt pidi.
Now by chance a priest was going down the same road, but when he saw him, he passed by on the other side.
32 Seejärel tuli üks leviit. Aga kui ta jõudis sellesse kohta ja nägi meest, läks ka tema teist teeäärt pidi temast mööda.
So too, when a Levite came to that spot and saw him, he passed by on the other side.
33 Viimaks tuli üks samaarlane. Kui ta möödumas oli, nägi ta meest ja tal hakkas temast kahju.
But when a Samaritan on a journey came upon him, he looked at him and had compassion.
34 Ta läks tema juurde, määris haavu õli ja veiniga ja sidus haavad kinni. Siis asetas ta mehe oma eesli selga ja viis ta võõrastemajja, kus hoolitses tema eest.
He went to him and bandaged his wounds, pouring on oil and wine. Then he put him on his own animal, brought him to an inn, and took care of him.
35 Järgmisel päeval andis ta võõrastemaja peremehele kaks denaari ja ütles: „Hoolitse tema eest ja kui kulutad sellest rohkem, siis tasun sulle selle tagasi tulles.“
The next day he took out two denarii and gave them to the innkeeper. ‘Take care of him,’ he said, ‘and on my return I will repay you for any additional expense.’
36 Kes neist kolmest oli sinu arvates selle mehe kaasinimene, keda röövlid ründasid?“
Which of these three do you think was a neighbor to the man who fell into the hands of robbers?”
37 „See, kes talle head tegi, “vastas mees. „Mine ja tee niisamuti, “ütles Jeesus talle.
“The one who showed him mercy,” replied the expert in the law. Then Jesus told him, “Go and do likewise.”
38 Kui nad olid teel, jõudis Jeesus ühte külla ning naine nimega Marta kutsus ta enda koju.
As they traveled along, Jesus entered a village where a woman named Martha welcomed Him into her home.
39 Tal oli õde nimega Maarja, kes istus Issanda jalge ees ja kuulas tema õpetusi.
She had a sister named Mary, who sat at the Lord’s feet listening to His message.
40 Marta oli mures kõige selle pärast, mida oli vaja toidu valmistamiseks teha, seepärast tuli ta Jeesuse juurde ja ütles: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et mu õde on jätnud mu kogu tööd üksi ära tegema? Käsi tal tulla ja mind aidata!“
But Martha was distracted by all the preparations to be made. She came to Jesus and said, “Lord, do You not care that my sister has left me to serve alone? Tell her to help me!”
41 „Marta, Marta, “vastas Issand, „sa oled kõige selle pärast mures ja endast väljas.
“Martha, Martha,” the Lord replied, “you are worried and upset about many things.
42 Aga tõeliselt vajalik on ainult üks asi. Maarja on selle õige valinud ja seda ei võeta temalt ära.“
But only one thing is necessary. Mary has chosen the good portion, and it will not be taken away from her.”
