Luuka 10
1 Pärast seda määras Issand veel seitsekümmend jüngrit ja saatis nad paarides kõigisse linnadesse ja paikadesse, mida tal oli plaanis külastada.
Now after these things the Lord also appointed seventy other men, and sent them by twos before his face into every city and place where he himself was going to come.
2 „Lõikus on suur, aga tööliste arv on väike, “ütles ta neile. „Paluge lõikuse Issandat, et ta saadaks välja töölisi oma põldudelt saaki koguma.
Therefore he said to them, The harvest indeed is plentiful, but the workmen are few. Pray ye therefore the Lord of the harvest, that he would send forth workmen into his harvest.
3 Nii et asuge teele: ma läkitan teid nagu lambaid huntide keskele.
Go ye. Behold, I send you forth as lambs in the midst of wolves.
4 Ärge võtke kaasa raha ega kotti ega lisasandaale ning ärge veetke aega lobisedes inimestega, keda kohtate.
Carry no bag, no pouch, no shoes, and greet no man on the way.
5 Kuhu majja te iganes astute, öelge kõigepealt: „Rahu olgu sellele majale.“
And into whatever house ye enter, first say, Peace to this house.
6 Kui seal elab rahumeelne inimene, siis jääb teie rahu tema peale; kui mitte, tuleb see teie juurde tagasi.
And if a son of peace is there, your peace will rest upon him, and if not, it will return to you.
7 Jääge sellesse majja, sööge ja jooge, mida teile antakse, sest tööline on tasu väärt. Ärge käige majast majja.
And remain in the same house eating and drinking from their things, for the workman is worthy of his wage. Do not depart from house to house.
8 Kui lähete linna ja sealsed elanikud võtavad teid vastu, siis sööge, mis teie ette pannakse,
And into whatever city ye enter, and they receive you, eat the things that are set before you.
9 ning tehke terveks need, kes on haiged. Öelge neile: „Jumala riik on teie juurde tulnud.“
And heal the weak in it, and say to them, The kingdom of God has come near to you.
10 Aga kui sisenete linna ja sealsed elanikud ei võta teid vastu, käige läbi linnatänavate ja öelge:
But into whatever city ye enter, and they will not receive you, after departing into the thoroughfares of it, say,
11 „Me pühime maha isegi tolmu, mis teie linnast on meie jalgade külge jäänud, et näidata teile oma hukkamõistu. Aga te peaksite ära tundma selle: Jumala riik on tulnud.“
Even the dust that clings on us from your city, we wipe off against you. Nevertheless know ye this, that the kingdom of God has come near to you.
12 Ma ütlen teile, kohtupäeval on Soodoma põli parem kui sellisel linnal.
I say to you, that it will be more tolerable in that day for Sodom, than for that city.
13 Häbi olgu sul, Korasin! Häbi olgu sul, Betsaida! Sest kui need imed, mida olete teie näinud, oleksid juhtunud Tüüroses ja Siidonis, oleksid nad juba ammu kahetsenud ning kotiriides ja tuhas istunud.
Woe to thee, Chorazin! Woe to thee, Bethsaida! Because if the mighty works were done in Tyre and Sidon, which were done in you, they would have repented long ago, sitting in sackcloth and ashes.
14 Sellepärast on kohtus Tüürosel ja Siidonil parem kui teil.
But it will be more tolerable for Tyre and Sidon in the judgment, than for you.
And thou, Capernaum, which was exalted to the sky, will be thrust down to Hades. (Hadēs g86)
16 Igaüks, kes teid kuuleb, see kuuleb mind, ja igaüks, kes teid põlgab, see põlgab mind. Aga igaüks, kes mind põlgab, see põlgab seda, kes mind läkitas.“
He who hears you hears me, and he who rejects you rejects me, and he who rejects me rejects him who sent me.
17 Seitsekümmend jüngrit tulid tagasi suure vaimustusega ja rääkisid: „Issand, isegi kurjad vaimud teevad seda, mida me neid sinu nimel käsime!“
And the seventy returned with joy, saying, Lord, even the demons are made subject to us in thy name.
18 Jeesus vastas: „Ma nägin Saatanat otsekui välku taevast alla langemas.
And he said to them, I beheld Satan fallen as lightning from the sky.
19 Jah, ma olen andnud teile võime astuda madude ja skorpionide peale ning võita kõik vaenlase väed ja miski ei tee teile kahju.
Behold, I give you authority to tread over serpents and scorpions, and over all the power of the enemy, and, no, nothing will harm you.
20 Kuid ärge rõõmustage selle üle, et vaimud teevad seda, mida käsite; olge lihtsalt rõõmsad, et teie nimed on taevas kirja pandud.“
Nevertheless do not rejoice in this, that the spirits are made subject to you, but rejoice because your names are written in the heavens.
21 Sel hetkel täitus Jeesus Püha Vaimu rõõmuga ja ütles: „Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa varjad neid asju mõistlike ja tarkade eest ning avaldad need lastele! Jah, Isa, sa oled nii toiminud oma heameele järgi.
In the same hour Jesus rejoiced in the Spirit, and said, I thank thee, Father, Lord of the heaven and the earth, that thou hid these things from the wise and astute, and revealed them to the childlike. Yea, Father, because it became pleasing this way in thy sight.
22 Mu Isa on andnud minu kätte kõik. Keegi ei mõista Poega, välja arvatud Isa, ja keegi ei mõista Isa, välja arvatud Poeg ning need, kellele Poeg otsustab teda ilmutada.“
And having turned to the disciples, he said, All things were delivered to me by my Father. And no man knows who the Son is, except the Father, and who the Father is, except the Son, and he to whomever the Son wants to reveal him.
23 Kui nad olid omapead, pöördus Jeesus jüngrite poole ja ütles neile: „Need, kes näevad seda, mida teie näete, peaksid väga õnnelikud olema!
And having turning toward the disciples in private, he said, Blessed are the eyes that see what ye see.
24 Ma ütlen teile, paljud prohvetid ja kuningad on tahtnud näha seda, mida teie näete, kuid ei ole näinud, ning tahtnud kuulda seda, mida teie kuulete, kuid ei ole kuulnud.“
For I say to you, that many prophets and kings desired to see what ye see, and did not see, and to hear what ye hear, and did not hear.
25 Kord tõusis püsti üks vaimuliku seaduse tundja ja üritas Jeesust lõksu püüda. „Õpetaja, “küsis ta, „mida ma pean tegema, et saada igavene elu?“ (aiōnios g166)
And behold, a certain lawyer stood up testing him, and saying, Teacher, having done what, would I inherit eternal life? (aiōnios g166)
26 „Mis on seaduses kirjas? Kuidas sa sealt loed?“küsis Jeesus.
And he said to him, What is written in the law? How read thou?
27 „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südame ja kogu oma vaimu ja kogu oma jõu ja kogu oma mõistusega ning armasta oma kaasinimest nagu iseennast, “vastas mees.
And having answered, he said, Thou shall love the Lord thy God from thy whole heart, and from thy whole soul, and from thy whole strength, and from thy whole mind, and thy neighbor as thyself.
28 „Sul on õigus, “ütles Jeesus talle. „Tee seda ja sa elad.“
And he said to him, Thou answered correctly. Do this and thou will live.
29 Kuid mees soovis end õigustada ja küsis seega Jeesuselt: „Ja kes on siis mu kaasinimene?“
But he, wanting to justify himself, said to Jesus, And who is my neighbor?
30 Jeesus vastas, öeldes: „Üks mees läks Jeruusalemmast alla Jeerikosse. Teda ründasid röövlid, kes varastasid ta paljaks ja peksid teda ning jätsid ta teda surnuks pidades maha.
And having replied, Jesus said, A certain man was going down from Jerusalem to Jericho. And he encountered bandits, who also, having stripped him and having beat him, departed having left him being half dead.
31 Siis juhtus, et üks preester tuli sama teed pidi. Ta nägi meest, kuid möödus temast teist teeäärt pidi.
And by coincidence a certain priest was going down on that road, and when he saw him, he passed by on the other side.
32 Seejärel tuli üks leviit. Aga kui ta jõudis sellesse kohta ja nägi meest, läks ka tema teist teeäärt pidi temast mööda.
And likewise also a Levite who happened upon the place, having come, and having looked, passed by on the other side.
33 Viimaks tuli üks samaarlane. Kui ta möödumas oli, nägi ta meest ja tal hakkas temast kahju.
But a certain Samaritan, as he journeyed, came to him, and when he saw him, felt compassion.
34 Ta läks tema juurde, määris haavu õli ja veiniga ja sidus haavad kinni. Siis asetas ta mehe oma eesli selga ja viis ta võõrastemajja, kus hoolitses tema eest.
And having come, he wrapped up his wounds, pouring on olive oil and wine. And having set him on his own beast, he brought him to an inn, and took care of him.
35 Järgmisel päeval andis ta võõrastemaja peremehele kaks denaari ja ütles: „Hoolitse tema eest ja kui kulutad sellest rohkem, siis tasun sulle selle tagasi tulles.“
And on the morrow when departing, after taking out two denarii, he gave them to the innkeeper, and said to him, Take care of him, and whatever thou might spend more, I will repay thee at my return.
36 Kes neist kolmest oli sinu arvates selle mehe kaasinimene, keda röövlid ründasid?“
Which therefore, of these three, appears to thee to have become neighbor to the man who fell among the bandits?
37 „See, kes talle head tegi, “vastas mees. „Mine ja tee niisamuti, “ütles Jeesus talle.
And he said, He who did mercy with him. Therefore Jesus said to him, Go, and do thou likewise.
38 Kui nad olid teel, jõudis Jeesus ühte külla ning naine nimega Marta kutsus ta enda koju.
And it came to pass as they went, he also entered into a certain village, and a certain woman named Martha received him into her house.
39 Tal oli õde nimega Maarja, kes istus Issanda jalge ees ja kuulas tema õpetusi.
And she was sister to this woman called Mary, who also, having sat at Jesus' feet, was listening to his word.
40 Marta oli mures kõige selle pärast, mida oli vaja toidu valmistamiseks teha, seepärast tuli ta Jeesuse juurde ja ütles: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et mu õde on jätnud mu kogu tööd üksi ära tegema? Käsi tal tulla ja mind aidata!“
But Martha was encumbered about much serving. And having stood near, she said, Lord, do thou not care that my sister left me behind to serve alone? Speak to her therefore that she may help me.
41 „Marta, Marta, “vastas Issand, „sa oled kõige selle pärast mures ja endast väljas.
But having answered, Jesus said to her, Martha, Martha, thou are anxious and troubled about many things,
42 Aga tõeliselt vajalik on ainult üks asi. Maarja on selle õige valinud ja seda ei võeta temalt ära.“
but one thing is necessary, and Mary has chosen the good part, which will not be taken away from her.
