Luke 18
1 And he spoke a parable to them to this end, that men should always to pray, and not to faint;
Jeesus rääkis neile selle loo, et julgustada neid palvetama igal ajal, et nad meelt ei heidaks.
2 Saying, There was in a city a judge, which feared not God, neither regarded man:
„Elas kord ühes linnas kohtunik, kes ei austanud Jumalat ega hoolinud inimestest, “selgitas Jeesus.
3 And there was a widow in that city; and she came to him, saying, Avenge me of my adversary.
„Samas linnas elas lesknaine, kes käis ikka ja jälle kohtuniku juures, öeldes: „Mõista mulle õigust juhtumis mu vastase vastu!“
4 And he would not for a while: but afterward he said within himself, Though I fear not God, nor regard man;
Mõnda aega ei tahtnud kohtunik selles suhtes midagi ette võtta, aga viimaks ütles ta endamisi: „Kuigi ma ei austa Jumalat ega hooli inimestest,
5 Yet because this widow troubles me, I will avenge her, lest by her continual coming she weary me.
on see lesknaine nii tüütu, et ma hoolitsen selle eest, et õiglus seatakse jalule. Siis ei tüüta ta mind enam ega käi nii sageli mu juures.“
6 And the Lord said, Hear what the unjust judge says.
Kuulake, mida otsustas üks ebaõiglane kohtunik, “ütles Issand.
7 And shall not God avenge his own elect, which cry day and night to him, though he bear long with them?
„Kas te ei arva, et Jumal hoolitseb, et tema valitud rahva osaks saaks õiglus, nende osaks, kes hüüavad tema poole päeval ja ööl? Kas ta laseks neil teie arvates oodata?
8 I tell you that he will avenge them speedily. Nevertheless when the Son of man comes, shall he find faith on the earth?
Ei, ma ütlen teile, ta mõistaks neile õigust kiiresti. Aga kui inimese Poeg tuleb, kas ta leiab maa pealt inimesi, kes temasse usuvad?“
9 And he spoke this parable to certain which trusted in themselves that they were righteous, and despised others:
Ta rääkis ka loo neist, kes on väga kindlad, et elavad õigesti, ning kes halvustavad teisi.
10 Two men went up into the temple to pray; the one a Pharisee, and the other a publican.
„Kaks meest läks templisse palvetama. Üks oli variser ja teine maksukoguja.
11 The Pharisee stood and prayed thus with himself, God, I thank you, that I am not as other men are, extortionists, unjust, adulterers, or even as this publican.
Variser seisis sirgelt ja palvetas endamisi: „Jumal, ma tänan, et ma ei ole niisugune nagu teised inimesed − petised, kurjategijad, abielurikkujad või kas või samasugune nagu see maksukoguja.
12 I fast twice in the week, I give tithes of all that I possess.
Ma paastun kaks korda nädalas ja maksan oma sissetulekust kümnist.“
13 And the publican, standing afar off, would not lift up so much as his eyes to heaven, but smote on his breast, saying, God be merciful to me a sinner.
Aga maksukoguja seisis eemal. Ta ei vaadanud isegi taeva poole. Selle asemel lõi ta endale vastu rindu ja palvetas: „Jumal, palun ole mulle armuline. Ma olen patune.“
14 I tell you, this man went down to his house justified rather than the other: for every one that exalts himself shall be abased; and he that humbles himself shall be exalted.
Ma ütlen teile, et see mees läks koju Jumala silmis õigena, mitte see teine. Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, samas aga neid, kes end alandavad, ülendatakse.“
15 And they brought to him also infants, that he would touch them: but when his disciples saw it, they rebuked them.
Vanemad tõid oma väikesi lapsi Jeesuse juurde, et ta neid oma puudutusega õnnistaks. Kui jüngrid toimuvat nägid, üritasid nad neid takistada.
16 But Jesus called them to him, and said, Suffer little children to come to me, and forbid them not: for of such is the kingdom of God.
Kuid Jeesus kutsus lapsed enda juurde. „Laske väikestel lastel minu juurde tulla, “ütles ta. „Ärge takistage neid, sest Jumala riik kuulub neile, kes on nagu nemad.
17 Truly I say to you, Whoever shall not receive the kingdom of God as a little child shall in no wise enter therein.
Ma räägin teile tõtt: mitte keegi, kes ei võta Jumala riiki vastu nagu väike laps, ei saa sinna sisse.“
18 And a certain ruler asked him, saying, Good Master, what shall I do to inherit eternal life? (aiōnios g166)
Üks ülematest tuli Jeesuse juurde ja küsis talt: „Hea Õpetaja, mida ma pean tegema, et pärida igavene elu?“ (aiōnios g166)
19 And Jesus said to him, Why call you me good? none is good, save one, that is, God.
„Miks sa mind heaks nimetad?“vastas Jeesus. „Keegi ei ole hea peale Jumala.
20 You know the commandments, Do not commit adultery, Do not kill, Do not steal, Do not bear false witness, Honor your father and your mother.
Sa tead käske: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema.“
21 And he said, All these have I kept from my youth up.
„Ma olen lapsest saadik kõiki neid käske pidanud, “vastas mees.
22 Now when Jesus heard these things, he said to him, Yet lack you one thing: sell all that you have, and distribute to the poor, and you shall have treasure in heaven: and come, follow me.
Kui Jeesus seda kuulis, ütles ta mehele: „Sul on puudu veel üks asi. Mine ja müü ära kõik, mis sul on, anna raha vaestele ja sul on varandus taevas. Siis tule ja järgi mind!“
23 And when he heard this, he was very sorrowful: for he was very rich.
Aga kui mees seda kuulis, jäi ta väga kurvaks, sest ta oli väga jõukas.
24 And when Jesus saw that he was very sorrowful, he said, How hardly shall they that have riches enter into the kingdom of God!
Kui Jeesus nägi tema reaktsiooni, ütles ta: „Kui raske on rikastel minna Jumala riiki!
25 For it is easier for a camel to go through a needle’s eye, than for a rich man to enter into the kingdom of God.
Lihtsam on kaamelil nõelasilmast läbi minna kui rikkal Jumala riiki siseneda.“
26 And they that heard it said, Who then can be saved?
Need, kes kuulsid seda, imestasid: „Kes võib siis päästetud saada?“
27 And he said, The things which are impossible with men are possible with God.
Jeesus vastas: „Mis on inimlikus mõttes võimatu, on Jumala jaoks võimalik.“
28 Then Peter said, See, we have left all, and followed you.
Peetrus ütles: „Me jätsime kõik maha, et sulle järgneda!“
29 And he said to them, Truly I say to you, There is no man that has left house, or parents, or brothers, or wife, or children, for the kingdom of God’s sake,
„Ma räägin teile tõtt, “ütles Jeesus neile, „igaüks, kes jätab Jumala riigi pärast maha oma kodu, naise, vennad, vanemad või lapsed,
31 Then he took to him the twelve, and said to them, Behold, we go up to Jerusalem, and all things that are written by the prophets concerning the Son of man shall be accomplished.
Jeesus viis kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile: „Me lähme Jeruusalemma ja kõik see, mida prohvetid inimese Poja kohta kirjutasid, läheb täide.
32 For he shall be delivered to the Gentiles, and shall be mocked, and spitefully entreated, and spitted on:
Ta antakse võõramaalaste kätte, teda mõnitatakse ja solvatakse ning tema peale sülitatakse.
33 And they shall whip him, and put him to death: and the third day he shall rise again.
Nad piitsutavad teda ja tapavad ta, kuid kolmandal päeval tõuseb ta surnuist üles.“
34 And they understood none of these things: and this saying was hid from them, neither knew they the things which were spoken.
Kuid nad ei saanud aru millestki, mida Jeesus neile rääkis. Tähendus oli nende eest varjatud ja nad ei mõistnud, millest ta rääkis.
35 And it came to pass, that as he was come near to Jericho, a certain blind man sat by the way side begging:
Kui Jeesus lähenes Jeerikole, istus tee ääres kerjates üks pime mees.
36 And hearing the multitude pass by, he asked what it meant.
Ta kuulis rahvast mööda minemas, seepärast küsis ta, mis toimub.
37 And they told him, that Jesus of Nazareth passes by.
Talle öeldi: „Naatsareti Jeesus läheb mööda.“
38 And he cried, saying, Jesus, you son of David, have mercy on me.
Mees hüüdis: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!“
39 And they which went before rebuked him, that he should hold his peace: but he cried so much the more, You son of David, have mercy on me.
Need, kes olid rahvahulga ees, käskisid tal karjumise lõpetada ja vait jääda, kuid tema karjus üksnes valjemini: „Taaveti Poeg, halasta mu peale!“
40 And Jesus stood, and commanded him to be brought to him: and when he was come near, he asked him,
Jeesus peatus ja käskis pimeda mehe enda juurde tuua. Kui mees tuli, küsis Jeesus talt:
41 Saying, What will you that I shall do to you? And he said, Lord, that I may receive my sight.
„Mida sa tahad, et ma sinu heaks teeksin?“„Issand, ma tahan jälle näha, “anus ta.
42 And Jesus said to him, Receive your sight: your faith has saved you.
„Siis näe!“ütles Jeesus talle. „Sinu usk minusse on su terveks teinud.“
43 And immediately he received his sight, and followed him, glorifying God: and all the people, when they saw it, gave praise to God.
Silmapilkselt suutis mees näha. Ta järgnes Jeesusele ja ülistas Jumalat. Kõik sealviibijad, kes toimunut nägid, ülistasid samuti Jumalat.
