John 4
1 When therefore the Lord knew that the Pharisees had heard that Jesus was making and baptizing more disciples than John
Kui Jeesus mõistis, et variserid olid avastanud, et ta võidab poolehoidu ja ristib rohkem jüngreid kui Johannes
2 (although Jesus himself baptized not, but his disciples),
(kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid),
3 he left Judæa, and departed again into Galilee.
lahkus ta Juudamaalt ja läks tagasi Galileasse.
4 And he must needs pass through Samaria.
Teekonnal pidi ta läbi Samaaria minema.
5 So he cometh to a city of Samaria, called Sychar, near to the parcel of ground that Jacob gave to his son Joseph:
Nii jõudis ta Samaaria linna Sühhari juurde, mis asub selle põllu lähedal, mille Jaakob oli oma pojale Joosepile andnud.
6 and Jacob’s well was there. Jesus therefore, being wearied with his journey, sat thus by the well. It was about the sixth hour.
Jaakobi kaev oli seal, ja Jeesus, kes oli teekonnast väsinud, istus otse kaevu kõrvale maha. Oli umbes keskpäev.
7 There cometh a woman of Samaria to draw water: Jesus saith unto her, Give me to drink.
Üks samaaria naine tuli vee järele. Jeesus ütles talle: „Palun anna mulle juua!“,
8 For his disciples were gone away into the city to buy food.
sest tema jüngrid olid läinud linna toitu ostma.
9 The Samaritan woman therefore saith unto him, How is it that thou, being a Jew, askest drink of me, who am a Samaritan woman? (For Jews have no dealings with Samaritans.)
„Sina oled juut ja mina samaaria naine. Kuidas saad sa minult juua küsida?“vastas naine, sest juudid ei suhtle samaarlastega.
10 Jesus answered and said unto her, If thou knewest the gift of God, and who it is that saith to thee, Give me to drink; thou wouldest have asked of him, and he would have given thee living water.
Jeesus vastas talle: „Kui sa ainult tunneksid ära Jumala anni ja selle, kes sinult küsib: „Palun anna mulle juua“, siis küsiksid sa temalt ja tema annaks sulle eluvett.“
11 The woman saith unto him, Sir, thou hast nothing to draw with, and the well is deep: whence then hast thou that living water?
„Isand, sul ei ole ämbrit ja kaev on sügav. Kust sa kavatsed eluvee saada?“kostis naine.
12 Art thou greater than our father Jacob, who gave us the well, and drank thereof himself, and his sons, and his cattle?
„Meie isa Jaakob andis meile kaevu. Ta jõi sellest ise, samuti ta pojad ja kariloomad. Kas sa oled temast parem?“
13 Jesus answered and said unto her, Every one that drinketh of this water shall thirst again:
Jeesus vastas: „Igaühel, kes sellest kaevust vett joob, tuleb jälle janu.
15 The woman saith unto him, Sir, give me this water, that I thirst not, neither come all the way hither to draw.
„Isand, “vastas naine, „palun anna mulle seda vett, et mul ei oleks enam janu ja ma ei peaks tulema vee järele!“
16 Jesus saith unto her, Go, call thy husband, and come hither.
„Mine kutsu oma mees ja tulge siia tagasi, “ütles Jeesus talle.
17 The woman answered and said unto him, I have no husband. Jesus saith unto her, Thou saidst well, I have no husband:
„Mul ei ole meest, “vastas naine. „Sul on õigus, kui ütled, et sul ei ole meest, “lausus Jeesus talle.
18 for thou hast had five husbands; and he whom thou now hast is not thy husband: this hast thou said truly.
„Sul on olnud viis meest ja see, kellega sa praegu elad, ei ole sinu mees. Nii et su sõnad on õiged.“
19 The woman saith unto him, Sir, I perceive that thou art a prophet.
„Isand, ma näen, et sa oled prohvet, “vastas naine.
20 Our fathers worshipped in this mountain; and ye say, that in Jerusalem is the place where men ought to worship.
„Ütle mulle seda: meie esivanemad teenisid Jumalat sellel mäel, aga teie ütlete, et Jumalat tuleb teenida Jeruusalemmas.“
21 Jesus saith unto her, Woman, believe me, the hour cometh, when neither in this mountain, nor in Jerusalem, shall ye worship the Father.
Jeesus vastas: „Naine, usu mind, tuleb aeg, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemmas.
22 Ye worship that which ye know not: we worship that which we know; for salvation is from the Jews.
Te tõesti ei tunne Jumalat, keda te kummardate, kuid meie teenime Jumalat, keda me tunneme, sest pääste tuleb juutidelt.
23 But the hour cometh, and now is, when the true worshippers shall worship the Father in spirit and truth: for such doth the Father seek to be his worshippers.
Kuid tuleb aeg − ja õigupoolest on see juba käes −, mil tõelised jumalateenijad teenivad Isa vaimus ja tões, sest Isa soovib selliseid teenijaid.
24 God is a Spirit: and they that worship him must worship in spirit and truth.
Jumal on Vaim, nii et Jumala teenijad peavad teenima vaimus ja tões.“
25 The woman saith unto him, I know that Messiah cometh (he that is called Christ): when he is come, he will declare unto us all things.
Naine ütles: „Ma tean, et Messias tuleb.“(See, keda nimetatakse Kristuseks). „Kui ta tuleb, siis selgitab ta meile kõike.“
26 Jesus saith unto her, I that speak unto thee am [he].
Jeesus vastas: „MINA OLEN − seesama, kes sinuga räägib.“
27 And upon this came his disciples; and they marvelled that he was speaking with a woman; yet no man said, What seekest thou? or, Why speakest thou with her?
Just siis tulid jüngrid tagasi. Nad olid rabatud, et Jeesus räägib naisega, kuid keegi neist ei küsinud: „Mida sa teed?“ega „Miks sa temaga räägid?“
28 So the woman left her waterpot, and went away into the city, and saith to the people,
Naine jättis veekruusi maha, jooksis tagasi linna ja rääkis rahvale:
29 Come, see a man, who told me all things that [ever] I did: can this be the Christ?
„Tulge ja tutvuge mehega, kes rääkis mulle kõigest, mida ma olen kunagi teinud! Kas see võiks Messias olla?“
30 They went out of the city, and were coming to him.
Niisiis läksid inimesed linnast välja teda vaatama.
31 In the mean while the disciples prayed him, saying, Rabbi, eat.
Vahepeal soovitasid jüngrid Jeesusele: „Rabi, söö ometi midagi!“
32 But he said unto them, I have meat to eat that ye know not.
Kuid Jeesus vastas: „Mul on toitu, millest te midagi ei tea.“
33 The disciples therefore said one to another, Hath any man brought him [aught] to eat?
„Kas keegi tõi talle süüa?“küsisid jüngrid üksteiselt.
34 Jesus saith unto them, My meat is to do the will of him that sent me, and to accomplish his work.
Jeesus ütles neile: „Minu toit on täita tema tahtmist, kes mu läkitas, ja tema töö lõpule viia.
35 Say not ye, There are yet four months, and [then] cometh the harvest? behold, I say unto you, Lift up your eyes, and look on the fields, that they are white already unto harvest.
Kas teil pole mitte ütlus: „Lõikuseni on veel neli kuud?“Avage silmad ja vaadake ringi! Vili põldudel on küps, lõikuseks valmis.
36 He that reapeth receiveth wages, and gathereth fruit unto life eternal; that he that soweth and he that reapeth may rejoice together. (aiōnios g166)
Lõikajale on tasutud ja ta kogub vilja igaveseks eluks, et mõlemad, nii külvaja kui ka lõikaja, saaksid rõõmustada. (aiōnios g166)
37 For herein is the saying true, One soweth, and another reapeth.
Nii et vanasõna „Üks külvab, teine lõikab“on õige.
38 I sent you to reap that whereon ye have not labored: others have labored, and ye are entered into their labor.
Ma saadan teid koguma saaki, mille nimel te ei ole tööd teinud. Teised tegid raske töö ja teie lõikate kasu sellest, mida nad tegid.“
39 And from that city many of the Samaritans believed on him because of the word of the woman, who testified, He told me all things that [ever] I did.
Paljud selle linna samaarlased uskusid temasse naise sõnade tõttu: „Ta rääkis mulle kõigest, mida ma olen kunagi teinud.“
40 So when the Samaritans came unto him, they besought him to abide with them: and he abode there two days.
Kui nad siis tulid teda vaatama, anusid nad, et ta nende juurde jääks. Ta jäi sinna kaheks päevaks
41 And many more believed because of his word;
ja tema kõneletu tõttu uskusid temasse veel paljud.
42 and they said to the woman, Now we believe, not because of thy speaking: for we have heard for ourselves, and know that this is indeed the Saviour of the world.
Nad ütlesid naisele: „Nüüd me ei usu temasse lihtsalt sinu sõnade tõttu, vaid me ise oleme teda kuulnud. Oleme veendunud, et ta on tõesti maailma Päästja.“
43 And after the two days he went forth from thence into Galilee.
Kahe päeva pärast läks ta edasi Galilea poole.
44 For Jesus himself testified, that a prophet hath no honor in his own country.
Jeesus ise oli teinud märkuse, et prohvetit ei austata tema oma kodumaal.
45 So when he came into Galilee, the Galilæans received him, having seen all the things that he did in Jerusalem at the feast: for they also went unto the feast.
Aga kui ta saabus Galileasse, võtsid inimesed ta heal meelel vastu, sest ka nemad olid käinud paasapühal ja näinud kõike, mida ta oli Jeruusalemmas teinud.
46 He came therefore again unto Cana of Galilee, where he made the water wine. And there was a certain nobleman, whose son was sick at Capernaum.
Ta külastas taas Galileas asuvat Kaanat, kus ta oli vee veiniks muutnud. Lähedal asuvas Kapernauma linnas elas kuninga ametnik, kelle poeg oli väga haige.
47 When he heard that Jesus was come out of Judæa into Galilee, he went unto him, and besought [him] that he would come down, and heal his son; for he was at the point of death.
Kui ta kuulis, et Jeesus oli tulnud Juudamaalt tagasi Galileasse, läks ta Jeesuse juurde ja palus teda, et ta tuleks ja teeks terveks tema poja, kes oli suremas.
48 Jesus therefore said unto him, Except ye see signs and wonders, ye will in no wise believe.
„Kui te ei näe tunnustähti ja imetegusid, siis te ei usu mind, “ütles Jeesus.
49 The nobleman saith unto him, Sir, come down ere my child die.
„Issand, lihtsalt tule enne, kui mu laps sureb!“anus ametnik.
50 Jesus saith unto him, Go thy way; thy son liveth. The man believed the word that Jesus spake unto him, and he went his way.
„Mine koju, “ütles Jeesus talle. „Su poeg jääb elama!“Mees uskus, mida Jeesus oli talle öelnud, ning läks kodu poole.
51 And as he was now going down, his servants met him, saying, that his son lived.
Kui ta oli alles teel, tulid sulased talle vastu uudisega, et tema poeg on elus ja paraneb.
52 So he inquired of them the hour when he began to amend. They said therefore unto him, Yesterday at the seventh hour the fever left him.
Ta küsis neilt, mis ajal oli tema pojal parem hakanud. „Eile kella ühe ajal päeval lahkus temast palavik, “ütlesid nad talle.
53 So the father knew that [it was] at that hour in which Jesus said unto him, Thy son liveth: and himself believed, and his whole house.
Siis isa mõistis, et see oli täpselt see aeg, mil Jeesus oli talle öelnud: „Su poeg jääb elama!“Siis uskusid tema ja kõik ta kodakondsed Jeesusesse.
54 This is again the second sign that Jesus did, having come out of Judæa into Galilee.
See oli teine imeline tunnustäht, mille Jeesus tegi pärast Juudamaalt Galileasse tulemist.
