< Lukka 10 >

1 Lino musule azyoonse eezi, Mwami wakasala bambi basika makkumi mousanu amakumi aabili, [amwi malembe manji achiindi aamba kuti makumi usanu aabili pesi amwi ati makumi musanu ababili] mpawo wakabatuma babili babili, kunembo lyakwe kumadolopo woonse ngakalangilide kwiinda mulingawo.
Le Seigneur, après cela, désigna encore soixante et dix autres disciples, et il leur donna mission de le précéder deux par deux dans toute ville, dans tout endroit où lui-même devait aller.
2 Wakati kulimbabo, “Butebuzi mbunji loko, pesi babelesi mbache. Aboobo amukumbile kuli Leza wabutezi kuti atumine babelesi kumuunda wakwe.
Il leur disait: «La moisson est grande et les ouvriers en petit nombre; priez donc le maître de la moisson d'envoyer des ouvriers dans sa moisson.»
3 Amwinke munzila yanu. Amulange ndamutuma mbuli mbelele akati kabawumpe.
«Allez; voici que je vous envoie comme des agneaux au milieu de loups.»
4 Tamubwezi nkomwe yamali, tamubwezi zikwama, tamubwezi nsangu, mpawo tamujuzyi bantu munzila.
«N'emportez ni bourse, ni sac, ni chaussures, et en chemin ne saluez personne.
5 Kufumbwa ng'anda njimuyonjila, amukasangune akuti, “Luumuno alube aatala ang'and eeyi!'
Dans toute maison où vous entrerez que votre première parole soit: «Paix à cette maison!»
6 Na kakuli muntu waluumuno aawo, luumuno lwenu luyokkala aalinguwe, pesi kuti kaatakwe, luyoobola kulindinywe.
Et s'il s'y trouve quelque enfant de paix, sur lui reposera votre paix; sinon elle reviendra à vous.
7 Amukakkale mung'anda eeyo kamulya akunywa eezyo nzibayoomupa, nkaambo mubelesi uleelede mufolo walkwe. Tamukeendi kuzwa kulimwi ng'anda kuya kuliimbi.
Demeurez dans cette maison-là, mangeant et buvant ce qui s'y trouvera, car l'ouvrier est digne de son salaire.» «Ne pérégrinez pas de maison en maison.»
8 Kufumbwa dolopo ndimuyoonjila, bakamutambule, amukalye eezyo nzibatakamupe,
«Dans toute ville où vous entrerez, et où l'on vous recevra, mangez ce qui vous sera offert;
9 mpawo mukasilike bachiswa aawo. Amukatedi kulmbabo, 'Bwami bwa Leza bwasika afwiifwi andinywe.'
guérissez les malades qui sont dans la ville, et dites-leur: «Le Règne de Dieu s'est approché de vous.»
10 Kufumbwa dolo[o ndimuyoonjila, bakakake kumutambula, amukayinke mumigwagwa mukatedi,
Dans toute ville où vous entrerez et où l'on ne vous recevra pas, sortez sur les places publiques et dites:
11 'Nikuba lusuko lwamudolopo lyenu lwajatilila kumawulu eesu tulalukunkumuna kunembo lyenu! Pesi amuzibe eechi: Bwami bwa Leza bwasika afwiifwi.'
«La poussière même de votre ville qui s'est attachée à nos pieds, nous la secouons pour vous la rendre; sachez cependant ceci: «Le Règne de Dieu approche!»
12 Ndamwaambila kuti nibwayoosika buzuba bwakubetekwa kuyoba mbubo ku Sodoma kwiinda eelyo dolopo.
Je vous déclare qu'en ce jour-là! il y aura moins de rigueur pour Sodome que pour cette ville-là.
13 Mapenzi kulinduwe, Kkolazini! Mapenzi kulinduwe, Bbetisayida! Na milimu mipati yakachitwa mulindinywe yakali yachitwa mu Taya amu Sidon, nibanga bakasanduka chiindi loko, kabakkede muzizwato zyamasaka akulinana dota.
Malheur à toi Chorazein, malheur à toi Bethsaïda, car, si les miracles faits au milieu de vous l'avaient été dans Tyr et dans Sidon, elles se seraient depuis longtemps repenties en se revêtant d'un sac et assises dans la cendre.
14 Pesi chiyoba mbubo ku Taya a Sidon kwiinda ndinywe.
Aussi y aura-t-il au jugement moins de rigueur pour Tyr et pour Sidon que pour vous.
15 Iwe, Kkapenawuma, uyeeya kuti uzosumpwidwa kujulu na? Pepe, uzoboozegwa aansi ku Hadesi. (Hadēs g86)
Et toi, Capharnaüm, crois-tu que tu seras élevée jusqu'au ciel? Tu seras abaissée jusqu'à la Demeure-des-morts.» (Hadēs g86)
16 Ooyo uyoomuswiilila waswiilila ndime, ayooyo uyoomukaka wakaka ndime, aboobo ooyo undikaka wakaka awakandituma.”
«Qui vous écoute, m'écoute; qui vous méprise, me méprise; or qui me méprise, méprise Celui qui m'a envoyé.»
17 Aaba balimakumi musanu amakumi aabili nakaboola lkabali mulukondo, kabaamba kuti, “Mwami, abadayimona boonse bakali kutuswiilila muzina lyako.”
Les soixante-dix revinrent pleins de joie; ils disaient: «Seigneur, les démons mêmes se soumettent à nous en ton nom.»
18 Jesu wakasandula kati, “Ndalikweeba Satani kawa kuzwa kujulu mbuli kalabi.
Il leur répondit: «Je voyais Satan tomber du ciel comme un éclair!
19 Amulange ndamupa manguzu aakulyata aatala anzoka atubanze, anguuzu zyoonse kwiinda zyasinkondonyokwe, alimwi taakwe nikuba muliili nzila chiyoomuchisa.
Oui, je vous ai donné la puissance de fouler aux pieds et des serpents et des scorpions et toutes les forces de l'Ennemi, et aucun mal ne vous arrivera.
20 Nikuliboobo tamukondwi loko kuli zeezi azilike, pesi amupakale nkaambo mazina aanu alembwa kujulu.”
Toutefois ne vous réjouissez pas de ce que les Esprits vous sont soumis; réjouissez-vous de ce que vos noms sont écrits dans les cieux!»
21 Kuchiindi nchincheecho wakabotelwa loko mu Muuya Uusalala, mpawo wakati, “Ndakutembawula, Taata, Mwami wa julu anyika, nkaambo wakasisa zikntu eezi kulibasibusongo akumvwisisisya, mpawo waziyubununa kuli aabo batayisizigwe, mbuli bana baniini. Iyii, Taata, kakuliboobo chalikubotezya kubusyu bwako.”
En ce moment même, il dit dans un transport de joie venu de l’Esprit saint: «Je te bénis, ô Père, ô Seigneur du ciel et de la terre, de ce que tu as caché ces choses à des sages et à des savants, et de ce que tu les as révélées à de petits enfants. Oui, Père, je te bénis de ce que tel a été ton bon plaisir.
22 Zintu zyoonse zyapegwa kulindime kuzwa kuli Taata, alimwi taakwe uuzi Mwana kuti ngwani kunze kwa Taata, mpawo taakwe uuzi kuti Taata ngwani kunze kwa Mwana akuli wooyo Mwana ngasala kuybunwida.”
Tout m'a été confié par mon Père, et personne ne sait qui est le Fils excepté le Père, et qui est le Père excepté le Fils et celui à qui il plaît au Fils de le révéler.»
23 Mpawo wakachengunukila kuli basikwiiya bakwe mpawo wabaambila chansiswa kuti, “Balilongezezegwe aabo babona nzimubona.
Puis, se tournant vers les disciples, il leur dit en particulier: «Heureux les yeux qui voient ce que vous voyez!
24 Ndati kulindinywe, kuli basinsimi biingi bakali aachiyandsyo chakubona nzimubona, pesi taakwe nibakazibona pe, akumvwa zintu nzimumvwa, pesi, taakwe nibakazimvwa pe.
Je vous déclare, en effet, que nombre de prophètes et de rois ont voulu voir ce que vous, vous voyez, et ne l'ont pas vu, entendre ce que vous entendez, et ne l'ont pas entendu.»
25 Amulange umwi muyiisyi wamilawu yachi Juda, wakanyampuka kayanda kumusunka, wakati, “Muyiisyi, niinzi nchenga ndilachita kuti ndijane buumi butamani?” (aiōnios g166)
Voulant le mettre à l'épreuve, un légiste se leva et lui dit: «Maître, que dois-je faire pour acquérir la vie éternelle?» — (aiōnios g166)
26 Jesu wakamusandula wati, “Kulembedwe kutyeni mumulawu? Muubala biyeni?”
«Qu'y a-t-il d'écrit dans la Loi? lui demanda Jésus; qu'est-ce que tu y lis?»
27 Naakasandula wakati, “Yanda Mwami Leza wako amoyo wako woonse, amuuya wako woonse, anguzu zyako zyoonse, akuyeeya kwako koonse, mpawo uyande simabambanwa wako mbuli mbmoliyanda omwini.”
Le légiste lui fit cette réponse: «Tu aimeras le Seigneur ton Dieu de tout ton coeur, de toute ton âme, de toute ta force, de toute ta pensée et ton prochain comme toi-même.» —
28 Jesu wakatgu kulinguwe, “Wasandula kabotu. Zichite eei ulapona.”
«Parfaitement répondu! dit Jésus; fais cela et tu vivras.»
29 Pesi muyiisyi ooyu, nakalikweezya kulilwanina wakabuzya lubo kuli Jesu wati, “Animpo simabambanwa wangu ngwani?”
Mais le légiste, voulant se justifier lui-même, dit à Jésus: «Qui donc est «mon prochain?»;
30 Kalikumusandula Jesu wakati, “Umwi mwaalumi wakalikuyabuselela kazwa ku Jelusalema katozya ku Jelikko, wakaswaana babbi bakamubbida zintu zyakwe, mpawo bakamuuma bamusiya kali waamba kufwa.
Jésus reprit alors: «Un homme descendait de Jérusalem à Jéricho; il tomba entre les mains de brigands qui le dépouillèrent et partirent, le laissant couvert de blessures et à moitié mort.
31 Muchoolwe umwi mupayizi wakalikuyabweenda anzila njiyeeyo, mpawo naakamubona, wakiimnda mbali.
Or un prêtre descendait, par hasard, par la même route; il vit l'homme, et il passa outre.
32 Alubo mu Levi alakwe, nakasika aawo wamubona, wakiinda mbali.
Un Lévite fit de même; arrivé à l'endroit, il vit, et il passa outre.
33 Pesi umwi mu Samaliya, wakali mulweendo lwakwe alakwe, wakasika aawo mpaakabede. Naakamubona wakamufwida luzyalo.
Mais un certain Samaritain, qui était en voyage, arriva près de l'homme et fut, en le voyant, touché de compassion;
34 Wakaswena aafwiifwi wamwaanga zilonda, akumutila mafuta awayini aazilonda. Wakamutansika aamunyama wakwe mpawo wamutola kung'anda yabeenzu, kuyomubamba.
il s'approcha de lui, il banda ses plaies après y avoir versé de l'huile et du vin, puis il le plaça sur sa propre monture, l'amena dans une hôtellerie, et lui donna des soins.
35 Nibwakacha wakagwisya maseleni aabili, wapa mwani muunzi mpawo wakati, “Mubambe alimwi zyoonse nzuyoobelesya kwiinda aawa, ndaboola ndizokuliya.'
Le lendemain, il tira deux deniers, les remit à l'hôtelier et lui dit: «Tu prendras soin de cet homme; et ce que tu dépenseras de plus, moi-même, à mon retour, je te le rembourserai.»
36 Ngwani akati kabaaba batatu, ngumunga mulayeeya kuti, ngosimabambanwa kuli ooyo pwakawumwa abasikubba?”
Lequel de ces trois te paraît avoir été le prochain de celui qui était tombé entre les mains des brigands?» —
37 Muyiisyi wakati, “Ooyo wakamutondeezya luzyalo.” Jesu wakamusandula wati, “Koya ukachite mbubo ayebo.”
«C'est celui qui a été compatissant envers lui», répondit le Légiste. Jésus lui dit alors: «Va et agis de même, toi aussi.»
38 Lino nibakali kuyobweenda wakanjila mulilimwi gunzi, mpawo umwi mwanakazi uutegwa ngu Malita wakamutambula mung'anda.
Dans un village où Jésus entra pendant qu'ils étaient en route, ce fut une femme nommée Marthe qui le reçut dans sa maison.
39 Wakali amwana wakwabo walikutegwa ngi Meli, ooyo wakakkala kumawu a Mwami akumvwa jwi lyakwe.
Elle avait une soeur appelée Marie, qui, assise aux pieds du Seigneur, écoutait sa parole.
40 Pesi Malita wakalijisinkini loko akubakutawukila kuti abape chakulya. Wakasika kuli Jesu wati, “Mwami, tokubwene na kuti mwanakesu wandilekelezya kuti ndibeleke endike? Mwaambile asike azoondoigwasye.”
Marthe cependant était absorbée par toutes sorte de soins; elle s'arrêta pour dire: «Seigneur, n'as-tu aucun souci de ce que ma soeur m'a laissée servir toute seule? dis-lui donc de m'aider.»
41 Pesi Mwami wakamusandula wati, “Malita, Malita, uli aakulikataazya azintu zyiingi,
Mais le Seigneur lui fit cette réponse: «Marthe, Marthe, tu t'inquiètes, tu te troubles pour une multitude de choses;
42 pesi nchintu chomwe biyo chiyandikana. Meli wasala chibotu loko kwiindilila alimwi tachikwe nayoochinyanzigwa pe.”
une seule chose est nécessaire. Marie a choisi la bonne part qui ne lui sera point ôtée.»

< Lukka 10 >