< 箴言 23 >
Kom fin wi sie mwet fulat muta mongo, esam akwoya lah su el uh.
Kom finne ke mongo yohk, kom eis na lupa fal.
Nimet oasroasr nu ke mwe mongo yuyu el kite kom kac. Sahp el oru in mwe srike kom.
Kom in lalmwetmet, ac tia kemkatula in suk mwe kasrup.
5 你岂要定睛在虚无的钱财上吗? 因钱财必长翅膀,如鹰向天飞去。
Mani lom uh ku in wanginla ke kitin pacl na — oana in oasr posohksok kac, na sohkla oana sie eagle.
Nimet mongo yurin sie mwet srowohsr, ku mwel mwe mongo yuyu el oru.
7 因为他心怎样思量, 他为人就是怎样。 他虽对你说,请吃,请喝, 他的心却与你相背。
El ac fahk mu, “Fahsru eis pac kutu mongo uh,” tusruktu el tia fahk ke inse pwaye. Nunak lal siena.
8 你所吃的那点食物必吐出来; 你所说的甘美言语也必落空。
Kom ac wihtacla ma kom kangla, ac kusen eyeinse lom uh wanginla sripa.
9 你不要说话给愚昧人听, 因他必藐视你智慧的言语。
Nimet srike in sramsram in lalmwetmet nu sin sie mwet lalfon; el tia ku in eis in nunku kac.
10 不可挪移古时的地界, 也不可侵入孤儿的田地;
Nimet mokle sie masrol matu, ku eisla acn lun mwet mukaimtal.
11 因他们的救赎主大有能力, 他必向你为他们辨屈。
LEUM GOD El ac loangelos ke ku lal, ac aolulos in sramsram lain kom.
Porongo mwet luti lom, ac sang kuiyom in lutlut.
13 不可不管教孩童; 你用杖打他,他必不至于死。
Nimet alolo in kai sie tulik. Sie sringsring fal ac tia unilya,
14 你要用杖打他, 就可以救他的灵魂免下阴间。 (Sheol )
a ma ac molela moul lal. (Sheol )
Tulik nutik, kom fin sun lalmwetmet, nga ac arulana insewowo.
Nga ac arulana engan ke nga lohng kom fahk kas lalmwetmet.
Nimet sok sin mwet koluk, a kom in akfulatye LEUM GOD pacl nukewa.
Fin ouinge, kom ac fah sun finsrak nukewa lom.
19 我儿,你当听,当存智慧, 好在正道上引导你的心。
Tulik nutik, porongeyu. Kom in lalmwetmet ac nunak akloalya ke ouiyen moul lom.
Nimet kupasr nu sin mwet nim wain yokla ac kainmongo.
21 因为好酒贪食的,必致贫穷; 好睡觉的,必穿破烂衣服。
Mwet lungse nimnim ac mwet kainmongo elos ac sukasrup. Fin pwayena ma kom oru pa mongo ac motul, ac tia paht na kom nukum nuknuk mihsasa.
22 你要听从生你的父亲; 你母亲老了,也不可藐视她。
Porongo papa tomom — funu tia el, kom lukun wangin. Ke pacl se nina kiom el matuoh, akkalemye srui lom nu sel.
23 你当买真理; 就是智慧、训诲,和聪明也都不可卖。
Pwaye, lalmwetmet, lutlut, ac etauk — ma inge kewa fal kom in moli, tusruktu kom in tia kukakunla, mweyen ma inge arulana saok.
24 义人的父亲必大得快乐; 人生智慧的儿子,必因他欢喜。
Mwe insewowo nu sin sie papa tulik natul fin lalmwetmet ac moul suwohs.
Oru ma ac akinsewowoye papa tomom ac nina kiom. Kom fin oru ouinge, nina kiom el ac arulana engan.
26 我儿,要将你的心归我; 你的眼目也要喜悦我的道路。
Wen nutik, lohang akwoya, ac lela moul luk in mwe srikasrak nu sum.
Mutan kosro su eis molin kosro lalos, ac mutan koluk uh, elos sie kwasrip nu ke misa.
Elos soanekom oana mwet pisrapasr, ac oru mukul puspis in tia pwaye nu sin mutan kialos.
29 谁有祸患?谁有忧愁? 谁有争斗?谁有哀叹? 谁无故受伤?谁眼目红赤?
Su oasr ongoiya yoro? Su oasr asor yoro? Su amei ac lungse anwuk finne wangin sripa? Su srusrala atronmuta?
Elos su muta paht ke wain uh, ac elos su kar mwe nim ku.
31 酒发红,在杯中闪烁, 你不可观看, 虽然下咽舒畅, 终久是咬你如蛇,刺你如毒蛇。
Nimet lela wain uh in srifekomla, finne srusra ac saromrom in cup uh, ac arulana wo emah ke kom ac ukumya uh.
Ke lotutang tok ah, kom ac pula mu oana soko wet pwasin el ngaliskomi.
Motom ac liye ma sakirik, ac nunak lom ac kaskas lom ac fah tia kalem.
Kom ac pula mu kom kalkal meoa — ikwot ikme oana ke kom muta elucng ke kwesu in oak uh.
35 你必说:人打我,我却未受伤; 人鞭打我,我竟不觉得。 我几时清醒,我仍去寻酒。
Na kom ac fahk, “Oasr mwet puokyu, nga tia pula. Oasr mwet uniyu tuh nga tiana esam. Efu ku nga kofla in tukakek? Nga enenu sie pac mwe nim ah.”