< 箴言 23 >

1 你若与官长坐席, 要留意在你面前的是谁。
Kom fin wi sie mwet fulat muta mongo, esam akwoya lah su el uh.
2 你若是贪食的, 就当拿刀放在喉咙上。
Kom finne ke mongo yohk, kom eis na lupa fal.
3 不可贪恋他的美食, 因为是哄人的食物。
Nimet oasroasr nu ke mwe mongo yuyu el kite kom kac. Sahp el oru in mwe srike kom.
4 不要劳碌求富, 休仗自己的聪明。
Kom in lalmwetmet, ac tia kemkatula in suk mwe kasrup.
5 你岂要定睛在虚无的钱财上吗? 因钱财必长翅膀,如鹰向天飞去。
Mani lom uh ku in wanginla ke kitin pacl na — oana in oasr posohksok kac, na sohkla oana sie eagle.
6 不要吃恶眼人的饭, 也不要贪他的美味;
Nimet mongo yurin sie mwet srowohsr, ku mwel mwe mongo yuyu el oru.
7 因为他心怎样思量, 他为人就是怎样。 他虽对你说,请吃,请喝, 他的心却与你相背。
El ac fahk mu, “Fahsru eis pac kutu mongo uh,” tusruktu el tia fahk ke inse pwaye. Nunak lal siena.
8 你所吃的那点食物必吐出来; 你所说的甘美言语也必落空。
Kom ac wihtacla ma kom kangla, ac kusen eyeinse lom uh wanginla sripa.
9 你不要说话给愚昧人听, 因他必藐视你智慧的言语。
Nimet srike in sramsram in lalmwetmet nu sin sie mwet lalfon; el tia ku in eis in nunku kac.
10 不可挪移古时的地界, 也不可侵入孤儿的田地;
Nimet mokle sie masrol matu, ku eisla acn lun mwet mukaimtal.
11 因他们的救赎主大有能力, 他必向你为他们辨屈。
LEUM GOD El ac loangelos ke ku lal, ac aolulos in sramsram lain kom.
12 你要留心领受训诲, 侧耳听从知识的言语。
Porongo mwet luti lom, ac sang kuiyom in lutlut.
13 不可不管教孩童; 你用杖打他,他必不至于死。
Nimet alolo in kai sie tulik. Sie sringsring fal ac tia unilya,
14 你要用杖打他, 就可以救他的灵魂免下阴间。 (Sheol h7585)
a ma ac molela moul lal. (Sheol h7585)
15 我儿,你心若存智慧, 我的心也甚欢喜。
Tulik nutik, kom fin sun lalmwetmet, nga ac arulana insewowo.
16 你的嘴若说正直话, 我的心肠也必快乐。
Nga ac arulana engan ke nga lohng kom fahk kas lalmwetmet.
17 你心中不要嫉妒罪人, 只要终日敬畏耶和华;
Nimet sok sin mwet koluk, a kom in akfulatye LEUM GOD pacl nukewa.
18 因为至终必有善报, 你的指望也不致断绝。
Fin ouinge, kom ac fah sun finsrak nukewa lom.
19 我儿,你当听,当存智慧, 好在正道上引导你的心。
Tulik nutik, porongeyu. Kom in lalmwetmet ac nunak akloalya ke ouiyen moul lom.
20 好饮酒的,好吃肉的, 不要与他们来往;
Nimet kupasr nu sin mwet nim wain yokla ac kainmongo.
21 因为好酒贪食的,必致贫穷; 好睡觉的,必穿破烂衣服。
Mwet lungse nimnim ac mwet kainmongo elos ac sukasrup. Fin pwayena ma kom oru pa mongo ac motul, ac tia paht na kom nukum nuknuk mihsasa.
22 你要听从生你的父亲; 你母亲老了,也不可藐视她。
Porongo papa tomom — funu tia el, kom lukun wangin. Ke pacl se nina kiom el matuoh, akkalemye srui lom nu sel.
23 你当买真理; 就是智慧、训诲,和聪明也都不可卖。
Pwaye, lalmwetmet, lutlut, ac etauk — ma inge kewa fal kom in moli, tusruktu kom in tia kukakunla, mweyen ma inge arulana saok.
24 义人的父亲必大得快乐; 人生智慧的儿子,必因他欢喜。
Mwe insewowo nu sin sie papa tulik natul fin lalmwetmet ac moul suwohs.
25 你要使父母欢喜, 使生你的快乐。
Oru ma ac akinsewowoye papa tomom ac nina kiom. Kom fin oru ouinge, nina kiom el ac arulana engan.
26 我儿,要将你的心归我; 你的眼目也要喜悦我的道路。
Wen nutik, lohang akwoya, ac lela moul luk in mwe srikasrak nu sum.
27 妓女是深坑; 外女是窄阱。
Mutan kosro su eis molin kosro lalos, ac mutan koluk uh, elos sie kwasrip nu ke misa.
28 她埋伏好像强盗; 她使人中多有奸诈的。
Elos soanekom oana mwet pisrapasr, ac oru mukul puspis in tia pwaye nu sin mutan kialos.
29 谁有祸患?谁有忧愁? 谁有争斗?谁有哀叹? 谁无故受伤?谁眼目红赤?
Su oasr ongoiya yoro? Su oasr asor yoro? Su amei ac lungse anwuk finne wangin sripa? Su srusrala atronmuta?
30 就是那流连饮酒、 常去寻找调和酒的人。
Elos su muta paht ke wain uh, ac elos su kar mwe nim ku.
31 酒发红,在杯中闪烁, 你不可观看, 虽然下咽舒畅, 终久是咬你如蛇,刺你如毒蛇。
Nimet lela wain uh in srifekomla, finne srusra ac saromrom in cup uh, ac arulana wo emah ke kom ac ukumya uh.
Ke lotutang tok ah, kom ac pula mu oana soko wet pwasin el ngaliskomi.
33 你眼必看见异怪的事; 你心必发出乖谬的话。
Motom ac liye ma sakirik, ac nunak lom ac kaskas lom ac fah tia kalem.
34 你必像躺在海中, 或像卧在桅杆上。
Kom ac pula mu kom kalkal meoa — ikwot ikme oana ke kom muta elucng ke kwesu in oak uh.
35 你必说:人打我,我却未受伤; 人鞭打我,我竟不觉得。 我几时清醒,我仍去寻酒。
Na kom ac fahk, “Oasr mwet puokyu, nga tia pula. Oasr mwet uniyu tuh nga tiana esam. Efu ku nga kofla in tukakek? Nga enenu sie pac mwe nim ah.”

< 箴言 23 >