< 路加福音 11 >

1 耶稣在一个地方祷告;祷告完了,有个门徒对他说:“求主教导我们祷告,像约翰教导他的门徒。”
Issi gallas Yesussay issi son woossides, woossa wursishin iza kaallizaytappe issay Godo xamaqiza Yanisay bena kaallizayta woossa tamaarsidaysatho nekka nuna woossa tamaarsa gides.
2 耶稣说:“你们祷告的时候,要说: 我们在天上的父: 愿人都尊你的名为圣。 愿你的国降临; 愿你的旨意行在地上, 如同行在天上。
Izikka istas woosishe hizgidi woosite nu aawo ne sunthi anjjetto ne kawotethi haayo.
3 我们日用的饮食, 天天赐给我们。
Hachsi gidiza quma nuus imma.
4 赦免我们的罪, 因为我们也赦免凡亏欠我们的人。 不叫我们遇见试探; 救我们脱离凶恶。”
Nuna qohidayta nu maariza mala nuna maara paacenkka nuna gelthofa
5 耶稣又说:“你们中间谁有一个朋友半夜到他那里去,说:‘朋友!请借给我三个饼;
Qassekka hiz gides “intefe issi uras laggey diikko giidi giddoth he laggezaso biiddi taas issi imathi ogeppe yin muzana kath bayndda gish heezzu buddennay diikko taas tal7arikii?” gides.
6 因为我有一个朋友行路,来到我这里,我没有什么给他摆上。’
7 那人在里面回答说:‘不要搅扰我,门已经关闭,孩子们也同我在床上了,我不能起来给你。’
Laggezikka zaaridi tana waysoppa, kareyykka gordettides, tanikka naytara zin7akichadis ha7i denddada immanas danda7ikke gaandee?
8 我告诉你们,虽不因他是朋友起来给他,但因他情词迫切地直求,就必起来照他所需用的给他。
Taka intes yootays laggetetha gish dendidi immonta agikkokka izi oychchon salethida gish denddidi koyizaysa wursi immides.
9 我又告诉你们,你们祈求,就给你们;寻找,就寻见;叩门,就给你们开门。
Hessa gish tani intes gizay woosite intes imistana, koyite inte demmna, kare qoxxite intes doyettana.
10 因为,凡祈求的,就得着;寻找的,就寻见;叩门的,就给他开门。
Ays giiko woosizay wuri ekkana, koyizayka demmna kare qoxxizadeska doyettana.
11 你们中间作父亲的,谁有儿子求饼,反给他石头呢?求鱼,反拿蛇当鱼给他呢?
Intefe aawa gidi uttidi izi yelida nay mole oychchiko shooshu immizay daandee?
12 求鸡蛋,反给他蝎子呢?
Woyko phuuphuule oychchiko masmaso immizay daandee?
13 你们虽然不好,尚且知道拿好东西给儿女;何况天父,岂不更将圣灵给求他的人吗?”
Inte iitata gidishe inte naytas lo7o imota imo erikko salon diza inte aaway bena woosizaytaas Xillo Ayaanaan wosit darisi immennee?
14 耶稣赶出一个叫人哑巴的鬼;鬼出去了,哑巴就说出话来;众人都希奇。
Issi gallas Yesussay haasa7isonta mume dayiddanth kessides. dayiddanthazikka kezidappe guye duuna mume addezzi haasa7ides, beydda asatikka darsi malalettida.
15 内中却有人说:“他是靠着鬼王别西卜赶鬼。”
Gido attin issi issi asati bi7eela zebula geetettiza dayiddanthata halaqan dayiddanthata kesses gida.
16 又有人试探耶稣,向他求从天上来的神迹。
Issi issi asay iza paacanaas saloppe malaata bessa gidi oychchida.
17 他晓得他们的意念,便对他们说:“凡一国自相纷争,就成为荒场;凡一家自相纷争,就必败落。
Gido attin Yesussay ista qofa eridi hiz gides “ba garsan shaaketiza kawotethi wuri dhayanan, ba giddon sigay bayndda keethikka kundanna.
18 若撒但自相纷争,他的国怎能站得住呢?因为你们说我是靠着别西卜赶鬼。
Inte tana bi7eel zubula dayiddanthata kesses giidi haasi7ista shin xalla7eykka ba giddon issay issafe shaaketikko iza kawotethi waani minnannee?
19 我若靠着别西卜赶鬼,你们的子弟赶鬼又靠着谁呢?这样,他们就要断定你们的是非。
Histtikko tani dayiddanthata bi7eel zubula kessiko inte nayti oonani kesaneeshaa? Hessa gish inte nayti inte bolla firdizayta gidana.
20 我若靠着 神的能力赶鬼,这就是 神的国临到你们了。
Gido attin tani dayiddanthata kessizay Xoossa wolqan gakkides Xoossa kawotethay inteko matidaro erite.
21 壮士披挂整齐,看守自己的住宅,他所有的都平安无事;
Mino uray lo7ethi gixettidi ba keeth naagikko keeththan diza miishshi lo7oon naagetes.
22 但有一个比他更壮的来,胜过他,就夺去他所倚靠的盔甲兵器,又分了他的赃。
Gido attin izappe hara mino uray yiidi xoonikko izi amanettidda ola massara wothi ekkidi izas diza haarozakka wursi haras gishanna.
23 不与我相合的,就是敌我的;不同我收聚的,就是分散的。”
Tanara gidontay tanara eqettes, tanarakka shiishshonta uray laalles,
24 “污鬼离了人身,就在无水之地过来过去,寻求安歇之处;既寻不着,便说:‘我要回到我所出来的屋里去。’
Tuna ayaanaay asappe kezida wode shemppo koyishe haathi bayndda mela son wayetesi, shempo soy dhaykko tani kase kezidaso guye simana gees.
25 到了,就看见里面打扫干净,修饰好了,
Izappe simmidi yishin kase izi aggi bida keethay pitettidinne giigi utidaysa demmes.
26 便去另带了七个比自己更恶的鬼来,都进去住在那里。那人末后的景况比先前更不好了。”
Hessafe simmidi biiddi izappe iitiza hara laappun dayiddanthata benara ekkidi yes, istikka gelidi heen dana, he uraskka koyroysafe guyyeys keehi iita gidana.”
27 耶稣正说这话的时候,众人中间有一个女人大声说:“怀你胎的和乳养你的有福了!”
Yesussay hessa haasa7iza wode asa giddofe issi maccash dizara ba qaala dhoqqu oothada nena tookkida qanthinne ne dhammida dhanthati anjjettidayta gadus.
28 耶稣说:“是,却还不如听 神之道而遵守的人有福。”
Gido attin izi anjjettidayti Xoossa qaala siiyidi azazettizayta gides.
29 当众人聚集的时候,耶稣开讲说:“这世代是一个邪恶的世代。他们求看神迹,除了约拿的神迹以外,再没有神迹给他们看。
Daro derey Yesussako shiiqida wode Yesussay hizgides “haysi ha yellistay iita yellista, gita malaata beyana koyees. Gido attin Yoonassa malaatappe hara dumma malaatay imetenna.
30 约拿怎样为尼尼微人成了神迹,人子也要照样为这世代的人成了神迹。
Gaassoyka Yoonassay Nanawe asas malaata gidida mala asa nay tani ha yellistaas malaata gidana.
31 当审判的时候,南方的女王要起来定这世代的罪;因为她从地极而来,要听所罗门的智慧话。看哪,在这里有一人比所罗门更大。
Duge baga dere macca kawoya Solomone erateth beyanas biitta gaxappe denddada yida gish pirda wode iza ha yellistara denddada pirdana heko Solomoneppe aadhdhizaddey han dees.
32 当审判的时候,尼尼微人要起来定这世代的罪,因为尼尼微人听了约拿所传的就悔改了。看哪,在这里有一人比约拿更大。”
Yoonassay sabbakishin siiyidi Nanawe asay ba naggarappe maaretethan gelida gish ha yellistara issife dendidi pirdana.
33 “没有人点灯放在地窨子里,或是斗底下,总是放在灯台上,使进来的人得见亮光。
Xomppe oythidi kareppe geliza asas poo7ana mala qoncceson wothetes attin geemason wothiza asi deenna.
34 你眼睛就是身上的灯。你的眼睛若了亮,全身就光明;眼睛若昏花,全身就黑暗。
Ne asatetha poo7oy ne ayfe ne ayfey paxa gidiko ne kumetha asatethay poo7o gidana ne ayfey sakettikko ne kumetha asatethay dhuma gidana.
35 所以,你要省察,恐怕你里头的光或者黑暗了。
Hessa gish nenan diza poo7oy dhumonta mala naageista.
36 若是你全身光明,毫无黑暗,就必全然光明,如同灯的明光照亮你。”
Histikko ne asatethay poo7o gidikko dhumida asatethi deenna agikko ne kumetha asatethay xomppe lo7ethi po7iza mala lo7i beettanna.
37 说话的时候,有一个法利赛人请耶稣同他吃饭,耶稣就进去坐席。
Yesussay haasa7a wursida mala issi parsawey benara quma maanaas Yesussa xeygides.
38 这法利赛人看见耶稣饭前不洗手便诧异。
Yesussay quma maana kushe mecetonta agiddayssa beyidi malalettida.
39 主对他说:“如今你们法利赛人洗净杯盘的外面,你们里面却满了勒索和邪恶。
Goday izas hizgides ha7i inte parsaweti xu7asinne keres bollabbagga meeci geeshista inte garssa bagaz uuzetethaninne iitatethan kumides.
40 无知的人哪,造外面的,不也造里面吗?
Inteno eeyato kare baga medhdhiday garssa baga medhibeynee?
41 只要把里面的施舍给人,凡物于你们就都洁净了。
Yohon gidiko giddon dizaysa muxaata immite he wode wurikka intes geesh gidana.
42 “你们法利赛人有祸了!因为你们将薄荷、芸香并各样菜蔬献上十分之一,那公义和爱 神的事反倒不行了。这原是你们当行的;那也是不可不行的。
Inteno Farsaweto intes ayye anugappenne xalotappe qassekka dumma dumma kaththafe tamappe isino kessista. Gido attin tuma firdane Xoossa dosanaysa aggi aadhdheetta. Yohon gidiko inte aggi aadhdhannas beesena. Hankoysa aggonta inte oothanna bessizayttikka haayta.
43 你们法利赛人有祸了!因为你们喜爱会堂里的首位,又喜爱人在街市上问你们的安。
Inteno Farsaweto intes ayye mukuraben uttana boncho oydde koyyista giya giddonka asay inte sinthan hokana mala doseista.
44 你们有祸了!因为你们如同不显露的坟墓,走在上面的人并不知道。”
Asi eronta iza bollara biza qoteti diza duufo inte milatiza gish intena ayye.
45 律法师中有一个回答耶稣说:“夫子!你这样说也把我们糟蹋了。”
Muse woga erizaytappe issay zaaridi tamarisizayso ne hessaththo haasa7iza wode nunaka cayaassa gides.
46 耶稣说:“你们律法师也有祸了!因为你们把难担的担子放在人身上,自己一个指头却不肯动。
Yesussaykka zaaridi inteno Muse woga erizayto inteskka ayye asi tookanaas dandda7onta deexo toho asa toosista inte gidikko intes biradhdhe xeeranika bochchekkista.
47 你们有祸了!因为你们修造先知的坟墓,那先知正是你们的祖宗所杀的。
Inte aawati wodhida nabeta duufo inte lo7ethiza gish intes ayye.
48 可见你们祖宗所做的事,你们又证明又喜欢;因为他们杀了先知,你们修造先知的坟墓。
Histtikko inte inte aawata ootho minnithiza markata istinabista wodhida intekka ista duufo lo7etheista.
49 所以 神用智慧曾说:‘我要差遣先知和使徒到他们那里去,有的他们要杀害,有的他们要逼迫’,
Hessa gish Xoossa erateth hizgadus nabetanne hawarista ta istas yeddana isttikka istafe issa issa wodhana haratakka gooddanna.
50 使创世以来所流众先知血的罪都要问在这世代的人身上,
Hessa gish ha yellistay biittay medhetosooppe ha7i gakkanaas gukida nabeta wurso suutha gish oychistana.
51 就是从亚伯的血起,直到被杀在坛和殿中间撒迦利亚的血为止。我实在告诉你们,这都要问在这世代的人身上。
Aabelle suuthafe oykkidi yarshiza sooppene Xoossa keeththa giddon gukida Zakarasa suutha gakkanaas koyetes Ee ta intes gizay ha yellistay hayssas oychchistana.
52 你们律法师有祸了!因为你们把知识的钥匙夺了去,自己不进去,正要进去的人你们也阻挡他们。”
Inteno woga erizayto intena ayye eratetha qulfe wolqara wothi ekkidi inteskka gelibeykista gelanaytaka digeista.
53 耶稣从那里出来,文士和法利赛人就极力地催逼他,引动他多说话,
Yesussay heeppe kezidappe guye Xafetinne Farsaweti eqettishe oychchan shemppo diggida.
54 私下窥听,要拿他的话柄。
Iza duunappe keziza qaalan iza qaxi oykkanas naagettida.

< 路加福音 11 >