< Thempu Dan 26 >

1 Na bonchauva milimdoi nasem thu louhel diu, milim akisem hihen songa tun ding hi jongleh, khat a khat cha natundoh theilou diu ahi, gamsung pumpi naumnau kitia hi song milim natundoh theilou diu, hiche ho chu nabol uva amasanga naboh khup loubeh diu ahi; ajeh chu keima na Pakai uleh na Pathen pau kaum jing e, ati.
あなたがたは自分のために、偶像を造ってはならない。また刻んだ像も石の柱も立ててはならない。またあなたがたの地に石像を立てて、それを拝んではならない。わたしはあなたがたの神、主だからである。
2 Na bonchauva ka cholngah nikho chu nanit kimsoh kei diu chule ka muntheng jeng jong jabolna napeh jing diu ahi. Ajeh chu keima Pakai kahi.
あなたがたはわたしの安息日を守り、またわたしの聖所を敬わなければならない。わたしは主である。
3 Na bonchauva ka chonna dan ho najui kimsoh keidiu, ka thupeh chengse jong aboncha nanit kimsoh keidiu aboncha nabol kimsel teng uleh,
もしあなたがたがわたしの定めに歩み、わたしの戒めを守って、これを行うならば、
4 Hichea chu keima tah in nangho jouse dia gotwi kahin lhah sah ding, chuting leh agam leiset pumpia konin gamsa hung kisep doh becheh ding, thingga jeng jong hagaa hung ga ding ahi.
わたしはその季節季節に、雨をあなたがたに与えるであろう。地は産物を出し、畑の木々は実を結ぶであろう。
5 Chuteng na loujao dung uva thingga lou ding le lengpi theiga lou ding, alhang alhanga mihem kikaiya, chuteng na oivasel uva changlhah naneh cheh diu nagam sung jeng uva jong lungmong le lhamonga na khosah diu ahi.
あなたがたの麦打ちは、ぶどうの取入れの時まで続き、ぶどうの取入れは、種まきの時まで続くであろう。あなたがたは飽きるほどパンを食べ、またあなたがたの地に安らかに住むであろう。
6 Chuteng keiman nangho gamsung pumpia chamna ka umsah ding, nomtah a na choldo diu koiman nasuh kichat tahlou diu ahi, gamsung pumpia gamsa phalou jouse katol manghel ding, na chennau gam jenga jong hem mangchaa kitona um talou ding ahi.
わたしが国に平和を与えるから、あなたがたは安らかに寝ることができ、あなたがたを恐れさすものはないであろう。わたしはまた国のうちから悪い獣を絶やすであろう。つるぎがあなたがたの国を行き巡ることはないであろう。
7 Namel mateu nadel jam diu, na masang lai tah uva chem jam tothoa nasat lih jeng diu ahi.
あなたがたは敵を追うであろう。彼らは、あなたがたのつるぎに倒れるであろう。
8 Nang hoa kona mi nga jeng in jong mi jakhat nadel jam thei diu, chule nangho mi jakhat seh in melma sangsom nadel jam thei kit diu ahi, namel mateu chu chemjam lama nasat chop joukei diu ahi.
あなたがたの五人は百人を追い、百人は万人を追い、あなたがたの敵はつるぎに倒れるであろう。
9 Na bonchauva kagel khoh cheh diu, na boncha chung uva ka kitepna jong guilhun sah ding kahi.
わたしはあなたがたを顧み、多くの子を獲させ、あなたがたを増し、あなたがたと結んだ契約を固めるであろう。
10 Na bonchauva nahou thei diu lho sohga abeisa naneh uva, lhosohga thah ahung lhun kit teng aumsa ho chu na otdoh diu ahi.
あなたがたは古い穀物を食べている間に、また新しいものを獲て、その古いものを捨てるようになるであろう。
11 Keima tah jong nalah uva khosa ding kahin, ka lungsung jenga jong kidah tah a na kibol kit lou diu ahi.
わたしは幕屋をあなたがたのうちに建て、心にあなたがたを忌みきらわないであろう。
12 Chule nalah uva kalhat le ding, na Pathen pau chu kahi jing ding, na bonchauva ka mite nahi jing diu ahi.
わたしはあなたがたのうちに歩み、あなたがたの神となり、あなたがたはわたしの民となるであろう。
13 Egypt gam mite soh nahi lou na diuva, agam sung uva kona hinpui galkai Pakai na Pathen uchu keima hi kahin, keiman na bonchauva namkol chu kasuh chip a nangho jouse dingdet puma ka che sah nahiuve.
わたしはあなたがたの神、主であって、あなたがたをエジプトの国から導き出して、奴隷の身分から解き放った者である。わたしはあなたがたのくびきの横木を砕いて、まっすぐに立って歩けるようにしたのである。
14 Na bonchauvin kathu nit ding nanom pouve, thupeh jouse jong najui tapouvin ahi.
しかし、あなたがたがもしわたしに聞き従わず、またこのすべての戒めを守らず、
15 Ka chonna dan aboncha nahsah louva na koi uleh, na hinkho sung uva ka chondan ho kidah le thet a nakoi khah uleh, ka thupeh khat cha beh jong bol ding go louhela naum uva, ka kitepna napel keh khah tah uleh,
わたしの定めを軽んじ、心にわたしのおきてを忌みきらって、わたしのすべての戒めを守らず、わたしの契約を破るならば、
16 Keima tah in naboncha chung uva hitobang chu ka lhunsah ding. Na chung cheh uva lunggim hesoh lhung jeng ding chule na gam nadiu ka lhunsah a, nahai hu jengu jong bing leuva ka lhunsah ding ahi, namel mateu neh chai ding bep sohdoh ahi.
わたしはあなたがたにこのようにするであろう。すなわち、あなたがたの上に恐怖を臨ませ、肺病と熱病をもって、あなたがたの目を見えなくし、命をやせ衰えさせるであろう。あなたがたが種をまいてもむだである。敵がそれを食べるであろう。
17 Na bonchauva kaki doupi soh keiyuva, namel mateu masanga jong na kisuhgam set diu ahi, nadei lou uleh nathet bol teu aboncha nangho chung vum'a vaihom thuneiya umdiu, koima dellou beh a ha jama najam cheh diu ahi.
わたしは顔をあなたがたにむけて攻め、あなたがたは敵の前に撃ちひしがれるであろう。またあなたがたの憎む者があなたがたを治めるであろう。あなたがたは追う者もないのに逃げるであろう。
18 Akisei chengse nahsah a koi louva kathu jeng jong na kijah mosah ngei ngei uleh, na chonset nauva kona vel sagi jen bolgimna ka lechuh sah ding nahiuve.
それでもなお、あなたがたがわたしに聞き従わないならば、わたしはあなたがたの罪を七倍重く罰するであろう。
19 Na kiletsah nau le natha nei sunu aboncha kasuh manghel ding, na chung cheh uva thih ka chuh sah a, na gam sung jengu jong sum eng ka hisah ding ahi.
わたしはあなたがたの誇とする力を砕き、あなたがたの天を鉄のようにし、あなたがたの地を青銅のようにするであろう。
20 Hitia chu na thanei na jouseu pannabei jeng hi tading, nagam leiset pum piuva jong lhosohga um talou ding, gamsung pumpia thing phung jouse gasoh thei louhel ding ahi.
あなたがたの力は、むだに費されるであろう。すなわち、地は産物をいださず、国のうちの木々は実を結ばないであろう。
21 Keima dounaa na kisah uva na chon khah uleh, keima tah in nat phalou jouse na gamsung ule na boncha chung uva, kalan sah ding ahi.
もしあなたがたがわたしに逆らって歩み、わたしに聞き従わないならば、わたしはあなたがたの罪に従って七倍の災をあなたがたに下すであろう。
22 Keima tah in na boncha chung uva gamsa hang jouse kahin hoilut peh diu, na chateu aboncha abah gamset diu, gancha jeng jong natha chai peh kei uva; na bonchauva na manthai cheh cheh diu, naki jotna jouseu jong thip del ding ahi.
わたしはまた野獣をあなたがたのうちに送るであろう。それはあなたがたの子供を奪い、また家畜を滅ぼし、あなたがたの数を少なくするであろう。あなたがたの大路は荒れ果てるであろう。
23 Hiche ho jouse nunga jong na khah doh thei lou uva, nei ki doupi nah lai uva ahileh,
もしあなたがたがこれらの懲しめを受けてもなお改めず、わたしに逆らって歩むならば、
24 Keiman na bonchauva kahin kile doupi diu, na chonset jaluva na bonchauva talent namat cheh diu, na pumpiuva kasuh gamset ding nahiuve.
わたしもまたあなたがたに逆らって歩み、あなたがたの罪を七倍重く罰するであろう。
25 Kitepna phulahna chemjam hem chu na chunguva kahin jah jeng ding, Na khopi lai lung uva kikhom khom unlang aning aum jong leu chun, na boncha chung cheh uva natna huise hung lang in tin, chuteng na kidou piteu ma sanga nakun cheh diu ahi.
わたしはあなたがたの上につるぎを臨ませ、違約の恨みを報いるであろう。あなたがたが町々に集まる時は、あなたがたのうちに疫病を送り、あなたがたは敵の手にわたされるであろう。
26 Nang ho hinna changlhah mol chu kalah peh diu, nalah uva numei som seh seh in jong chang lhah pha bep cha bou anei diu, hichu kitup tah a atena toh kitoh chet a tepeh cheh cheh ding, naneh jeng vang uva oivanaa neh diu ahitapoi.
わたしがあなたがたのつえとするパンを砕くとき、十人の女が一つのかまどでパンを焼き、それをはかりにかけてあなたがたに渡すであろう。あなたがたは食べても満たされないであろう。
27 Kathu naki jah mosah uva, nei ki doupi nah laiyu ahileh,
それでもなお、あなたがたがわたしに聞き従わず、わたしに逆らって歩むならば、
28 Na chunguva lungsatna tothoa ka doudal diu, hiche chonsetna nanei jaluva ajat sagi vei nachung cheh uva lethuhna chu ding ahi.
わたしもあなたがたに逆らい、怒りをもって歩み、あなたがたの罪を七倍重く罰するであろう。
29 Na chateu tahsa geiya, numei kithei lou pasal kitheilouva nahin neh nah laidiu ahi.
あなたがたは自分のむすこの肉を食べ、また自分の娘の肉を食べるであろう。
30 Na chunguva munsang lai jouse kahin suh chim jeng ding, gim namtui na halvam nau maicham phung jeng jong kasuh jaldeh ding, hinkho lhum keiya ka kidah uva kathet ding nahiuve.
わたしはあなたがたの高き所をこぼち、香の祭壇を倒し、偶像の死体の上に、あなたがたの死体を投げ捨てて、わたしは心にあなたがたを忌みきらうであろう。
31 Na chennau khopi aboncha aching ding koima um louva kalha ding, muntheng lai nanei chengseo jong thipdel ding, nagim namtui lhut nam jengu jong kanah sahpeh lou ding nahiuve.
わたしはまたあなたがたの町々を荒れ地とし、あなたがたの聖所を荒らすであろう。またわたしはあなたがたのささげる香ばしいかおりをかがないであろう。
32 Gamsung pumpi akeuseh a um ding, nagam sunguva um nakidou piteuvin nalung don jeng diu ahi.
わたしがその地を荒らすゆえ、そこに住むあなたがたの敵はそれを見て驚くであろう。
33 Namtin chitin lah a kathejal sohhel diu, chemjam kalap a hajam a kajam sah diu, nagam sungu aboncha akeova umding, nakhopi jengu jong thip dela um ding ahi.
わたしはあなたがたを国々の間に散らし、つるぎを抜いて、あなたがたの後を追うであろう。あなたがたの地は荒れ果て、あなたがたの町々は荒れ地となるであろう。
34 Na bonchauva na kidoupi teu gam'a na vaitham sung seuva na gamsung uchu thip dela koima um louva umding, chuteng agam sung pumpi chu kitha kimat ima louva choldam sel ding ahi.
こうしてその地が荒れ果てて、あなたがたは敵の国にある間、地は安息を楽しむであろう。すなわち、その時、地は休みを得て、安息を楽しむであろう。
35 Gamsung chu akeuva aum channa chol damsel ahin, ajeh chu nachen laiyuva cholngah nikho nanit tapouvin hijeh achu cholngah nikho banga chol damsel ding ahitai.
それは荒れ果てている日の間、休むであろう。あなたがたがそこに住んでいる間、あなたがたの安息のときに休みを得なかったものである。
36 Nalah uva kona athi moh cheng ahing nalai na kidou piteu gamsunga cheng ho jeng jong alungthimu kasuh nemdeh peh diu, nathu khat a kheh lhah a agin khu chemjam kilam banga tijat tothoa jam lele uva, mikhat seh del maimaia jong jamcheh ji diu ahi.
またあなたがたのうちの残っている者の心に、敵の国でわたしは恐れをいだかせるであろう。彼らは木の葉の動く音にも驚いて逃げ、つるぎを避けて逃げる者のように逃げて、追う者もないのにころび倒れるであろう。
37 Koima del louva ama ho le ama ho kigela chemjam in adel banga jamcheh diu, khat le khat kinolhua jamcheh cheh jeng ding ahiuvin, na bonchauva naki doupiteu masang kitia nalhuh lhuh jeng diu ahi.
彼らは追う者もないのに、つるぎをのがれる者のように折り重なって、つまずき倒れるであろう。あなたがたは敵の前に立つことができないであろう。
38 Namtin lah a navaitham gam kei diu, na kidou piteu gam leiset chun nasuh gamset jeng diu ahi.
あなたがたは国々のうちにあって滅びうせ、あなたがたの敵の地はあなたがたをのみつくすであろう。
39 Na kidou piteu gamsunga chengho ahing doh chengse jong chu achonset jaluva meidoi gamkei diu, apu apateu chonset a alhah nauva kona amaho jouse jong apu apateu akilo diu meidoi joukei diu ahi.
あなたがたのうちの残っている者は、あなたがたの敵の地で自分の罪のゆえにやせ衰え、また先祖たちの罪のゆえに彼らと同じようにやせ衰えるであろう。
40 Abonchauva keima douna jeh’a chon khelna abol uva, keima eiki doupi uva joule nal thua achon uva apu apateu chonset phondohna neiya,
しかし、彼らがもし、自分の罪と、先祖たちの罪、すなわち、わたしに反逆し、またわたしに逆らって歩んだことを告白するならば、
41 Hitia achon khah tah jeh uva chu keiman jong akale lama lethuhna achung'uva ka lhunsah ding, akidoupi teu angsunga kapui lut nau ajehmpentah aphondoh thei ule; alung tahna jengu, jong aki suhnem thei uva, achonset nauva kona kisem thahna anei thei uleh,
たといわたしが彼らに逆らって歩み、彼らを敵の国に引いて行っても、もし彼らの無割礼の心が砕かれ、あまんじて罪の罰を受けるならば、
42 Jacob henga ka kitepna kageldoh kit ding chule Isaac toh ka kitepna jong kagel doh ding, hitia chu Abraham henga ka kitepna jong kagel doh ding, agam leiset pumpi jong kahin geldoh thaa ka huhdoh kit ding ahi.
そのときわたしはヤコブと結んだ契約を思い起し、またイサクと結んだ契約およびアブラハムと結んだ契約を思い起し、またその地を思い起すであろう。
43 Adalhahna agam sung pumpiu chu cholngah nikho tobanga anisih a choldamnaa aman chah diu, hitia chu chondan jouse nahsah moa akoi uva ahinkho sung uva keima doumah le kidahna achonset jouseova kona kisemphatna achunguva lhung ding ahi.
しかし、彼らが地を離れて地が荒れ果てている間、地はその安息を楽しむであろう。彼らはまた、あまんじて罪の罰を受けるであろう。彼らがわたしのおきてを軽んじ、心にわたしの定めを忌みきらったからである。
44 Hiche ho jouse jal'a hi abonchauva akidou piteo gamsunga achen teng uleh, keiman jong abonchauva sumil louhela ka hebol cheh diu, ka kitepna jong umjing ding ahi, ajeh chu keima na Pakai uleh na Pathen uchu kahi jing jenge, ati.
それにもかかわらず、なおわたしは彼らが敵の国におるとき、彼らを捨てず、また忌みきらわず、彼らを滅ぼし尽さず、彼らと結んだわたしの契約を破ることをしないであろう。わたしは彼らの神、主だからである。
45 Amaho jouse Pathen kahi jing na dinga keima tah in Egypt gamsunga kona mi jouse mitmu changtah a kahin puigal kaiyu ahin, apu apateu chunga kana kitepna keiman achunguva gelkhohna kanei ding ahi, keima Pakai chu kahi jing jeng e, ati.
わたしは彼らの先祖たちと結んだ契約を彼らのために思い起すであろう。彼らはわたしがその神となるために国々の人の目の前で、エジプトの地から導き出した者である。わたしは主である』」。
46 Hiche chondan jouse ahin chonna dan jouse jaonan, danthu chengse toh Pakaiyin ama tah le Israel chate dinga akoichu ahitia, Mose henga ana thupeh chengse chu ahi.
これらは主が、シナイ山で、自分とイスラエルの人々との間に、モーセによって立てられた定めと、おきてと、律法である。

< Thempu Dan 26 >