< Thempu Dan 26 >

1 Na bonchauva milimdoi nasem thu louhel diu, milim akisem hihen songa tun ding hi jongleh, khat a khat cha natundoh theilou diu ahi, gamsung pumpi naumnau kitia hi song milim natundoh theilou diu, hiche ho chu nabol uva amasanga naboh khup loubeh diu ahi; ajeh chu keima na Pakai uleh na Pathen pau kaum jing e, ati.
"Ne vous faites point de faux dieux; n’érigez point, chez vous, image ni monument, et ne mettez point de pierre symbolique dans votre pays pour vous y prosterner: car c’est moi, Éternel, qui suis votre Dieu.
2 Na bonchauva ka cholngah nikho chu nanit kimsoh kei diu chule ka muntheng jeng jong jabolna napeh jing diu ahi. Ajeh chu keima Pakai kahi.
Observez mes sabbats et révérez mon sanctuaire: je suis l’Éternel.
3 Na bonchauva ka chonna dan ho najui kimsoh keidiu, ka thupeh chengse jong aboncha nanit kimsoh keidiu aboncha nabol kimsel teng uleh,
Si vous vous conduisez selon mes lois, si vous gardez mes préceptes et les exécutez,
4 Hichea chu keima tah in nangho jouse dia gotwi kahin lhah sah ding, chuting leh agam leiset pumpia konin gamsa hung kisep doh becheh ding, thingga jeng jong hagaa hung ga ding ahi.
je vous donnerai les pluies en leur saison, et la terre livrera son produit, et l’arbre du champ donnera son fruit.
5 Chuteng na loujao dung uva thingga lou ding le lengpi theiga lou ding, alhang alhanga mihem kikaiya, chuteng na oivasel uva changlhah naneh cheh diu nagam sung jeng uva jong lungmong le lhamonga na khosah diu ahi.
Le battage de vos grains se prolongera jusqu’à la vendange, et la vendange durera jusqu’aux semailles; vous aurez du pain à manger en abondance, et vous demeurerez en sécurité dans votre pays.
6 Chuteng keiman nangho gamsung pumpia chamna ka umsah ding, nomtah a na choldo diu koiman nasuh kichat tahlou diu ahi, gamsung pumpia gamsa phalou jouse katol manghel ding, na chennau gam jenga jong hem mangchaa kitona um talou ding ahi.
Je ferai régner la paix dans ce pays, et nul n’y troublera votre repos; je ferai disparaître du pays les animaux nuisibles, et le glaive ne traversera point votre territoire.
7 Namel mateu nadel jam diu, na masang lai tah uva chem jam tothoa nasat lih jeng diu ahi.
Vous poursuivrez vos ennemis, et ils succomberont sous votre glaive.
8 Nang hoa kona mi nga jeng in jong mi jakhat nadel jam thei diu, chule nangho mi jakhat seh in melma sangsom nadel jam thei kit diu ahi, namel mateu chu chemjam lama nasat chop joukei diu ahi.
Cinq d’entre vous en poursuivront une centaine, et cent d’entre vous une myriade; et vos ennemis tomberont devant votre glaive.
9 Na bonchauva kagel khoh cheh diu, na boncha chung uva ka kitepna jong guilhun sah ding kahi.
Je m’occuperai de vous, je vous ferai croître et multiplier, et je maintiendrai mon alliance avec vous.
10 Na bonchauva nahou thei diu lho sohga abeisa naneh uva, lhosohga thah ahung lhun kit teng aumsa ho chu na otdoh diu ahi.
Vous pourrez vivre longtemps sur une récolte passée, et vous devrez enlever l’ancienne pour faire place à la nouvelle.
11 Keima tah jong nalah uva khosa ding kahin, ka lungsung jenga jong kidah tah a na kibol kit lou diu ahi.
Je fixerai ma résidence au milieu de vous, et mon esprit ne se lassera point d’être avec vous;
12 Chule nalah uva kalhat le ding, na Pathen pau chu kahi jing ding, na bonchauva ka mite nahi jing diu ahi.
mais je me complairai au milieu de vous, et je serai votre Divinité, et vous serez mon peuple.
13 Egypt gam mite soh nahi lou na diuva, agam sung uva kona hinpui galkai Pakai na Pathen uchu keima hi kahin, keiman na bonchauva namkol chu kasuh chip a nangho jouse dingdet puma ka che sah nahiuve.
Je suis l’Éternel votre Dieu, qui vous ai tirés du pays d’Egypte pour que vous n’y fussiez plus esclaves; et j’ai brisé les barres de votre joug, et je vous ai fait marcher la tête haute.
14 Na bonchauvin kathu nit ding nanom pouve, thupeh jouse jong najui tapouvin ahi.
Mais si vous ne m’écoutez point, et que vous cessiez d’exécuter tous ces commandements;
15 Ka chonna dan aboncha nahsah louva na koi uleh, na hinkho sung uva ka chondan ho kidah le thet a nakoi khah uleh, ka thupeh khat cha beh jong bol ding go louhela naum uva, ka kitepna napel keh khah tah uleh,
si vous dédaignez mes lois et que votre esprit repousse mes institutions, au point de ne plus observer mes préceptes, de rompre mon alliance,
16 Keima tah in naboncha chung uva hitobang chu ka lhunsah ding. Na chung cheh uva lunggim hesoh lhung jeng ding chule na gam nadiu ka lhunsah a, nahai hu jengu jong bing leuva ka lhunsah ding ahi, namel mateu neh chai ding bep sohdoh ahi.
à mon tour, voici ce que je vous ferai: je susciterai contre vous d’effrayants fléaux, la consomption, la fièvre, qui font languir les yeux et défaillir l’âme; vous sèmerez en vain votre semence, vos ennemis la consommeront.
17 Na bonchauva kaki doupi soh keiyuva, namel mateu masanga jong na kisuhgam set diu ahi, nadei lou uleh nathet bol teu aboncha nangho chung vum'a vaihom thuneiya umdiu, koima dellou beh a ha jama najam cheh diu ahi.
Je dirigerai ma face contre vous, et vous serez abattus devant vos ennemis; ceux qui vous haïssent vous domineront, et vous fuirez sans qu’on vous poursuive.
18 Akisei chengse nahsah a koi louva kathu jeng jong na kijah mosah ngei ngei uleh, na chonset nauva kona vel sagi jen bolgimna ka lechuh sah ding nahiuve.
Que si malgré cela vous ne m’obéissez pas encore, je redoublerai jusqu’au septuple le châtiment de vos fautes.
19 Na kiletsah nau le natha nei sunu aboncha kasuh manghel ding, na chung cheh uva thih ka chuh sah a, na gam sung jengu jong sum eng ka hisah ding ahi.
Je briserai votre arrogante audace, en faisant votre ciel de fer et votre terre d’airain;
20 Hitia chu na thanei na jouseu pannabei jeng hi tading, nagam leiset pum piuva jong lhosohga um talou ding, gamsung pumpia thing phung jouse gasoh thei louhel ding ahi.
et vous vous épuiserez en vains efforts, votre terre refusera son tribut, et ses arbres refuseront leurs fruits.
21 Keima dounaa na kisah uva na chon khah uleh, keima tah in nat phalou jouse na gamsung ule na boncha chung uva, kalan sah ding ahi.
Si vous agissez hostilement à mon égard, si vous persistez à ne point m’obéir, je vous frapperai de nouvelles plaies, septuples comme vos fautes.
22 Keima tah in na boncha chung uva gamsa hang jouse kahin hoilut peh diu, na chateu aboncha abah gamset diu, gancha jeng jong natha chai peh kei uva; na bonchauva na manthai cheh cheh diu, naki jotna jouseu jong thip del ding ahi.
Je lâcherai sur vous les bêtes sauvages, qui vous priveront de vos enfants, qui extermineront votre bétail, qui vous décimeront vous-mêmes, et vos routes deviendront solitaires.
23 Hiche ho jouse nunga jong na khah doh thei lou uva, nei ki doupi nah lai uva ahileh,
Si ces châtiments ne vous ramènent pas à moi et que votre conduite reste hostile à mon égard,
24 Keiman na bonchauva kahin kile doupi diu, na chonset jaluva na bonchauva talent namat cheh diu, na pumpiuva kasuh gamset ding nahiuve.
moi aussi je me conduirai à votre égard avec hostilité, et je vous frapperai, à mon tour, sept fois pour vos péchés.
25 Kitepna phulahna chemjam hem chu na chunguva kahin jah jeng ding, Na khopi lai lung uva kikhom khom unlang aning aum jong leu chun, na boncha chung cheh uva natna huise hung lang in tin, chuteng na kidou piteu ma sanga nakun cheh diu ahi.
Je ferai surgir contre vous le glaive, vengeur des droits de l’Alliance, et vous vous replierez dans vos villes; puis, j’enverrai la peste au milieu de vous, et vous serez à la merci de l’ennemi,
26 Nang ho hinna changlhah mol chu kalah peh diu, nalah uva numei som seh seh in jong chang lhah pha bep cha bou anei diu, hichu kitup tah a atena toh kitoh chet a tepeh cheh cheh ding, naneh jeng vang uva oivanaa neh diu ahitapoi.
tandis que je vous couperai les vivres, de sorte que dix femmes cuiront votre pain dans un même four et vous le rapporteront au poids, et que vous le mangerez sans vous rassasier.
27 Kathu naki jah mosah uva, nei ki doupi nah laiyu ahileh,
Si, malgré cela, au lieu de m’obéir, vous vous comportez hostilement avec moi,
28 Na chunguva lungsatna tothoa ka doudal diu, hiche chonsetna nanei jaluva ajat sagi vei nachung cheh uva lethuhna chu ding ahi.
je procéderai à votre égard avec une exaspération d’hostilité, et je vous châtierai, à mon tour, sept fois pour vos péchés.
29 Na chateu tahsa geiya, numei kithei lou pasal kitheilouva nahin neh nah laidiu ahi.
Vous dévorerez la chair de vos fils, et la chair de vos filles vous la dévorerez.
30 Na chunguva munsang lai jouse kahin suh chim jeng ding, gim namtui na halvam nau maicham phung jeng jong kasuh jaldeh ding, hinkho lhum keiya ka kidah uva kathet ding nahiuve.
Je détruirai vos hauts-lieux, j’abattrai vos monuments solaires, puis je jetterai vos cadavres sur les cadavres de vos impures idoles; et mon esprit vous repoussera.
31 Na chennau khopi aboncha aching ding koima um louva kalha ding, muntheng lai nanei chengseo jong thipdel ding, nagim namtui lhut nam jengu jong kanah sahpeh lou ding nahiuve.
Je ferai de vos villes des ruines, de vos lieux saints une solitude, et je ne respirerai point vos pieux parfums.
32 Gamsung pumpi akeuseh a um ding, nagam sunguva um nakidou piteuvin nalung don jeng diu ahi.
Puis, moi-même je désolerai cette terre, si bien que vos ennemis, qui l’occuperont, en seront stupéfaits.
33 Namtin chitin lah a kathejal sohhel diu, chemjam kalap a hajam a kajam sah diu, nagam sungu aboncha akeova umding, nakhopi jengu jong thip dela um ding ahi.
Et vous, je vous disperserai parmi les nations, et je vous poursuivrai l’épée haute; votre pays restera solitaire, vos villes resteront ruinées.
34 Na bonchauva na kidoupi teu gam'a na vaitham sung seuva na gamsung uchu thip dela koima um louva umding, chuteng agam sung pumpi chu kitha kimat ima louva choldam sel ding ahi.
Alors la terre acquittera la dette de ses chômages, tandis qu’elle restera désolée et que vous vivrez dans le pays de vos ennemis; alors la terre chômera, et vous fera payer ses chômages.
35 Gamsung chu akeuva aum channa chol damsel ahin, ajeh chu nachen laiyuva cholngah nikho nanit tapouvin hijeh achu cholngah nikho banga chol damsel ding ahitai.
Dans toute cette période de désolation, elle chômera pour ce qu’elle n’aura pas chômé dans vos années sabbatiques, alors que vous l’habitiez.
36 Nalah uva kona athi moh cheng ahing nalai na kidou piteu gamsunga cheng ho jeng jong alungthimu kasuh nemdeh peh diu, nathu khat a kheh lhah a agin khu chemjam kilam banga tijat tothoa jam lele uva, mikhat seh del maimaia jong jamcheh ji diu ahi.
Pour ceux qui survivront d’entre vous, je leur mettrai la défaillance au cœur dans les pays de leurs ennemis: poursuivis par le bruit de la feuille qui tombe, ils fuiront comme on fuit devant l’épée, ils tomberont sans qu’on les poursuive,
37 Koima del louva ama ho le ama ho kigela chemjam in adel banga jamcheh diu, khat le khat kinolhua jamcheh cheh jeng ding ahiuvin, na bonchauva naki doupiteu masang kitia nalhuh lhuh jeng diu ahi.
et ils trébucheront l’un sur l’autre comme à la vue de l’épée, sans que personne les poursuive. Vous ne pourrez vous maintenir devant vos ennemis;
38 Namtin lah a navaitham gam kei diu, na kidou piteu gam leiset chun nasuh gamset jeng diu ahi.
vous vous perdrez parmi les nations, et le pays de vos ennemis vous dévorera.
39 Na kidou piteu gamsunga chengho ahing doh chengse jong chu achonset jaluva meidoi gamkei diu, apu apateu chonset a alhah nauva kona amaho jouse jong apu apateu akilo diu meidoi joukei diu ahi.
Et les survivants d’entre vous se consumeront, par leur faute, dans les pays de leurs ennemis, et même pour les méfaits de leurs pères ils se consumeront avec eux.
40 Abonchauva keima douna jeh’a chon khelna abol uva, keima eiki doupi uva joule nal thua achon uva apu apateu chonset phondohna neiya,
Puis ils confesseront leur iniquité et celle de leurs pères, leur forfaiture envers moi, et aussi leur conduite hostile à mon égard,
41 Hitia achon khah tah jeh uva chu keiman jong akale lama lethuhna achung'uva ka lhunsah ding, akidoupi teu angsunga kapui lut nau ajehmpentah aphondoh thei ule; alung tahna jengu, jong aki suhnem thei uva, achonset nauva kona kisem thahna anei thei uleh,
pour laquelle moi aussi je les aurai traités hostilement, en les déportant au pays de leurs ennemis à moins qu’alors leur cœur obtus ne s’humilie, et alors ils expieront leur iniquité.
42 Jacob henga ka kitepna kageldoh kit ding chule Isaac toh ka kitepna jong kagel doh ding, hitia chu Abraham henga ka kitepna jong kagel doh ding, agam leiset pumpi jong kahin geldoh thaa ka huhdoh kit ding ahi.
Et je me ressouviendrai de mon alliance avec Jacob; mon alliance aussi avec Isaac, mon alliance aussi avec Abraham, je m’en souviendrai, et la terre aussi, je m’en souviendrai.
43 Adalhahna agam sung pumpiu chu cholngah nikho tobanga anisih a choldamnaa aman chah diu, hitia chu chondan jouse nahsah moa akoi uva ahinkho sung uva keima doumah le kidahna achonset jouseova kona kisemphatna achunguva lhung ding ahi.
Cette terre restera donc abandonnée par eux, afin que, laissée par eux déserte, elle répare ses chômages, et qu’eux-mêmes ils réparent leur iniquité; parce que, oui, parce qu’ils auront dédaigné mes statuts, et que leur esprit aura repoussé mes lois.
44 Hiche ho jouse jal'a hi abonchauva akidou piteo gamsunga achen teng uleh, keiman jong abonchauva sumil louhela ka hebol cheh diu, ka kitepna jong umjing ding ahi, ajeh chu keima na Pakai uleh na Pathen uchu kahi jing jenge, ati.
Et pourtant, même alors, quand ils se trouveront relégués dans le pays de leurs ennemis, je ne les aurai ni dédaignés ni repoussés au point de les anéantir, de dissoudre mon alliance avec eux; car je suis l’Éternel, leur Dieu!
45 Amaho jouse Pathen kahi jing na dinga keima tah in Egypt gamsunga kona mi jouse mitmu changtah a kahin puigal kaiyu ahin, apu apateu chunga kana kitepna keiman achunguva gelkhohna kanei ding ahi, keima Pakai chu kahi jing jeng e, ati.
Et je me rappellerai, en leur faveur, le pacte des aïeux, de ceux que j’ai fait sortir du pays d’Egypte à la vue des peuples pour être leur Dieu, moi l’Éternel."
46 Hiche chondan jouse ahin chonna dan jouse jaonan, danthu chengse toh Pakaiyin ama tah le Israel chate dinga akoichu ahitia, Mose henga ana thupeh chengse chu ahi.
Telles sont les ordonnances, les institutions et les doctrines que l’Éternel fit intervenir entre lui et les enfants d’Israël, au mont Sinaï, par l’organe de Moïse.

< Thempu Dan 26 >