< Amos 4 >

1 Ka thusei ngaijun, Samaria gam’a cheng bongpi tobang ho, vaicha gentheite bolgim’a chuleh panpi ngaicha geuva um tahlel te noigep gep jiho, Ajiteu pasal ho jah’a,’ “Ju hin dom kit in don’u hite’’ tia peng jah jah vo numei ho!
Ecoutez cette parole-ci, vaches de Basan, qui [vous tenez] dans la montagne de Samarie, qui faites tort aux chétifs, et qui opprimez les pauvres; qui dites à leurs seigneurs: Apportez, et que nous buvions.
2 Hatchungnung Pakai chu ama mintheng pan in aki hahsel tai, vetan, na chung’a hiche nikho chu hunglhung ding ahi; Mihon nanah hom uva ngakoi tobang thihkoija na kaimang dingu, Amitakip anukhahpen geija ngakoija na kaimang ding’u ahi.
Le Seigneur l'Eternel a juré par sa sainteté, que voici, les jours viennent sur vous qu'il vous enlèvera sur des boucliers; et ce qui restera de vous, avec des hameçons de pêche.
3 “Nangho kulpi pal chimlha lah’a na jamdoh diu, Na kulpiu sunga kon’a naki sep doh diu ahi,’’ tin Pakaiyin aseiye.
Et vous sortirez dehors par les brèches, chacune devant soi; et vous jetterez là [ce que vous avez amassé] dans les palais, dit l'Eternel.
4 “Cheuvin, Bethel kho’a doihouna kilhaina thilto gabol un, Gilgal kho’a cheuvin, Pathen thungailou vin setna gabolbe be jeng tauvin, Jingkah seh in kilhaina bol un, chuleh nithum lhinseh in na hopsom hinchoi jun,’’
Entrez dans Béthel, et y commettez vos crimes; multipliez vos péchés dans Guilgal, et amenez vos sacrifices dès le matin, et vos dîmes au bout de trois ans [accomplis.]
5 “Na changlhah cholsosa chu Pakai thangvahna thilto in toh'in, chu ting, deichom’a nangma kipehna thilto jong pen; chuleh hichu muntin’a phongjal un seichoi le uvin!
Et faites un parfum de pain levé pour l'oblation d'action de grâces; publiez les oblations volontaires, et faites les savoir; car vous l'aimez ainsi, enfants d'Israël, dit le Seigneur l'Eternel.
6 Na khopi jouseu chunga neh leh chah kalhahsam sah in, nachenna mun jouse uva nehding beihel in kalhan, kel ka lhunsah tan, Ahivang in nangho ka henga nahung kiledeh pouve, tin Pakaiyin aseiye.
C'est pourquoi aussi, je vous ai envoyé la famine en toutes vos villes, et la disette de pain en toutes vos demeures; mais pour cela vous ne vous êtes point retournés jusqu'à moi, dit l'Eternel.
7 Na lousoh ga houvin gotwi angaichat khohlai tah in, go ka juhsah dan, kakham tang tai, Chuleh keiman khopi khat chung’a go kajuhsah in, khopi chomkhat chunga ka juhsah da ji’e. Louma khat chunga go kajuh sah jin, louma chomkhat chunga kajuhsah da ji e.
Je vous ai aussi retenu la pluie, quand il restait encore trois mois jusqu'à la moisson, et j'ai fait pleuvoir sur une ville, et je n'ai point fait pleuvoir sur l'autre; une pièce de terre a été arrosée de pluie, et l'autre pièce, sur laquelle il n'a point plu, est desséchée.
8 “Hijeh chun, miho chu khopi tin’a donding twi hol in akijot uvin, ahivang in amahon lungna chimset’a donkham twi aga mudoh pouve; Hichan gei hin jong, nangho kahenga nahung kile deh pouve,’’ tin Pakaiyin aseiye.
Et deux, même trois villes, sont allées vers une ville pour boire de l'eau, et n'ont point été désaltérées, mais pour cela vous ne vous êtes point retournés jusqu'à moi, dit l'Eternel.
9 Keiman na honlei chengu leh nalengpi lei chengu chunga thinglung leh nget kachuhsah in; Na theichang phung jouseu leh na Olive phung jouseu jong abon'in khaokhoten anechai soh hel tauvin; Hichan gei hin jong nangho kaheng’a nahung kile deh pouve, tin Pakaiyin aseiye.
Je vous ai frappés de brûlure, et de nielle; et le hanneton a brouté autant de jardins et de vignes, de figuiers et d'oliviers que vous aviez, mais pour cela vous ne vous êtes point retournés jusqu'à moi, dit l'Eternel.
10 “Egypt gamsunga kana bol bang in, keiman nangho chunga gamna hise kalhalut in; Na golhang jouseu gal in kasat lih soh in, chuleh na sakol jouseu jong akikaimang soh hel tai. Na kimvel’u namse leuvin mithi-ui nanah hom dim in nanah’un, Ahivang in nangho kahenga nahung kilekit deh pouve,’’ tin Pakaiyin aseiye.
Je vous ai envoyé la mortalité, de la manière que je l'avais envoyée en Egypte, et j'ai fait mourir par l'épée vos gens d'élite, et vos chevaux qui avaient été pris, et j'ai fait monter la puanteur de vos camps même en vos narines, mais pour cela vous ne vous êtes point retournés jusqu'à moi, dit l'Eternel.
11 ‘’Keiman Sodom leh Gomorrah ka suhmang bangin, na khopiu phabep ka sumang in; Nangho ahingdoh amoh chengse jong, meikong lah’a kon’a kikaidoh thingbong bep na hiuvin, Ahivang in nangho kahenga nahung kilekit deh pouve,’’ tin Pakaiyin aseiye.
J'en ai renversé d'entre vous en la manière que Dieu renversa Sodome et Gomorrhe, et vous avez été comme un tison arraché du feu, mais pour cela vous ne vous êtes point retournés jusqu'à moi, dit l'Eternel,
12 Vo Israel, keiman nang jong hitobanga chu kabol ding, hamsetna nasatah nachunga ka lhunsah ding ahi. Hijeh chun, na Pathen toh kimaito din kigong in, vo Israel!
C'est pourquoi je te traiterai ainsi, ô Israël! et parce que je te ferai ceci, prépare-toi à la rencontre de ton Dieu, ô Israël!
13 Ijeh inem itileh, Pakaiyin molsang jouse atungdoh in, khohui jouse jong anunsah in, chuleh alungngaito ho jong mihem kom’a aphong doh ji e. Aman jingkah khovah leh janlai muthim asemdoh in, chuleh leiset chunga mun sanglai jouse chotphan anei jin ahi. Pakai, van Pathen kiti chu ama min ahi.
Car voici, celui qui a formé les montagnes, et qui a créé le vent, et qui déclare à l'homme quelle est sa pensée, qui fait l'aube [et] l'obscurité, et qui marche sur les lieux hauts de la terre; l'Eternel Dieu des armées est son Nom.

< Amos 4 >