< Mikah 5 >

1 Aw misatuh kaminawk ih canu, misatuh kaminawk to nawnto pakhueng ah; anih mah aicae takui khoep boeh; nihcae mah Israel ukkung to cung hoi tangbaeng ah bop tih.
[Nunc vastaberis, filia latronis. Obsidionem posuerunt super nos: in virga percutient maxillam judicis Israël.]
2 Toe nang, Bethlehem Ephrathah loe, Judah acaengnawk thungah vangpui tetta ah na oh, toe kai hanah Israel ukkung loe nang thung hoiah ni angzo tih, Anih loe boeng thai ai dungzan ah kaom, canghnii ih atue hoiah ni angzoh boeh.
[Et tu, Bethlehem Ephrata, parvulus es in millibus Juda; ex te mihi egredietur qui sit dominator in Israël, et egressus ejus ab initio, a diebus æternitatis.
3 To pongah caa tapenhaih kana pauep nongpata mah nawkta tapen karoek to Anih mah Israel to pahnawt sut tih, anghmat anih ih nawkamyanawk loe Israel caanawk khaeah amlaem o let tih.
Propter hoc dabit eos usque ad tempus in quo parturiens pariet, et reliquiæ fratrum ejus convertentur ad filios Israël.
4 Anih loe Angraeng thacakhaih hoi angmah ih Angraeng Sithaw ih ahmin lensawkhaih hoiah angdoe ueloe, angmah ih tuunawk to pacah tih; nihcae loe monghaih hoiah khosah o tih: long boeng khoek to anih mah lensawkhaih hoiah uk tih.
Et stabit, et pascet in fortitudine Domini, in sublimitate nominis Domini Dei sui: et convertentur, quia nunc magnificabitur usque ad terminos terræ.
5 Assyria kaminawk aicae prae thungah angzoh o naah, Anih loe monghaih ah om tih boeh: aicae angraeng ohhaih ahmuen ah nihcae phak o naah loe, aicae tuu toepkung sarihto hoi kami zaehoikung tazettonawk mah aicae han misa tuh o tih.
Et erit iste pax: cum venerit Assyrius in terram nostram, et quando calcaverit domibus nostris, et suscitabimus super eum septem pastores et octo primates homines;
6 Nihcae mah Assyria prae to sumsen hoiah paro o boih ueloe, Nimrod ih prae to khongkha karoek to pazawk o tih; Assyria loe aicae prae thungah angzoh moe, aicae prae angzithaih karoek to phak naah, anih mah aicae to pahlong tih.
et pascent terram Assur in gladio, et terram Nemrod in lanceis ejus, et liberabit ab Assur cum venerit in terram nostram, et cum calcaverit in finibus nostris.
7 Kanghmat Jakob ih kaminawk loe Angraeng mah paek ih dantui baktih, kami kazing ai, kami capanawk doeh kazing ai, phroh nui ih khotui baktiah pop parai kaminawk salakah om o tih.
Et erunt reliquiæ Jacob in medio populorum multorum quasi ros a Domino, et quasi stillæ super herbam, quæ non exspectat virum, et non præstolatur filios hominum.
8 Kanghmat Jakob ih kaminawk loe pop parai Gentelnawk salakah om o ueloe, moinawk salak ih kaipui baktih, tuunawk salak ih kaipui kanawk baktiah om o tih, anih loe kaipui baktiah caeh ueloe, taprawt pet pet tih, to naah nihcae abomh kami mi doeh om mak ai.
Et erunt reliquiæ Jacob in gentibus, in medio populorum multorum, quasi leo in jumentis silvarum, et quasi catulus leonis in gregibus pecorum, qui cum transierit, et conculcaverit, et ceperit, non est qui eruat.
9 Na misanawk nuiah ban na payangh ueloe, misanawk to na paduek boih tih.
Exaltabitur manus tua super hostes tuos, et omnes inimici tui interibunt.
10 To na niah loe nangcae salak ih hrangnawk to ka dueksak moe, hrang lakoknawk to kam rosak han:
Et erit in die illa, dicit Dominus: auferam equos tuos de medio tui, et disperdam quadrigas tuas.
11 na prae thung ih vangpuinawk to kam rosak moe, nangcae misa abuephaih ahmuennawk doeh ka phraek han:
Et perdam civitates terræ tuæ, et destruam omnes munitiones tuas:
12 na ban ih kami doihaihnawk to ka phraek moe, angzo han koi hmuen kawng thuihaih doeh na sah o mak ai boeh:
et auferam maleficia de manu tua, et divinationes non erunt in te:
13 na sak o cop ih krangnawk hoi nangmacae salakah angdoe krangnawk doeh ka phraek han; to naah loe na ban hoi sak ih hmuennawk to na bok mak ai boeh.
et perire faciam sculptilia tua et statuas tuas de medio tui, et non adorabis ultra opera manuum tuarum:
14 Nangcae salak ih krang sakhaih thingnawk to ka phongh moe, na vangpuinawk doeh kam rosak han.
et evellam lucos tuos de medio tui, et conteram civitates tuas.
15 Ka lok tahngai ai kaminawk nuiah palungphuihaih hoi lu ka lak han, tiah Angraeng mah thuih.
Et faciam, in furore et in indignatione, ultionem in omnibus gentibus quæ non audierunt.]

< Mikah 5 >