< 2 Korin 12 >

1 Amoek hae kai han atho om ai, toe Angraeng mah ang patuek ih hmuen hoi amtuengsak ih hmuennawk to kam oek haih han vop.
Si gloriari oportet (non expedit quidem), veniam autem ad visiones et revelationes Domini.
2 Kalaem tangcae saning hatlai palito naah Kri ah kaom kami maeto ka panoek, (taksa ah maw, ka thui thai ai; taksa ai ah maw, ka thui thai ai: Sithaw mah panoek; ) to kami to van asom thumto haih ah lak tahang.
Scio hominem in Christo ante annos quatuordecim, sive in corpore nescio, sive extra corpus nescio, Deus scit, raptum hujusmodi usque ad tertium cælum.
3 To kami maeto to ka panoek, (taksa ah maw, to tih ai boeh loe taksa ai ah, ka thui thai ai: Sithaw mah panoek; )
Et scio hujusmodi hominem sive in corpore, sive extra corpus nescio, Deus scit:
4 anih loe paradise ah lak tahang moe, lok hoiah thuilaek ai, kami mah thuih koi ai loknawk to a thaih.
quoniam raptus est in paradisum: et audivit arcana verba, quæ non licet homini loqui.
5 To baktih kami maeto to kam oek haih han: ka thazokhaih khue ai ah loe, kaimah hoi kaimah loe kam oek haih mak ai.
Pro hujusmodi gloriabor: pro me autem nihil gloriabor nisi in infirmitatibus meis.
6 Amoek han ka koeh aep to mah, kamthu ah ka om mak ai; loktang ni ka thuih han. Toe kami mah kai to hnuk moe, kai khae hoi a thaih ih tamthang pong kamthlai ah a poek moeng han ai ah, thui ai ah ka oh.
Nam etsi voluero gloriari, non ero insipiens: veritatem enim dicam: parco autem, ne quis me existimet supra id quod videt in me, aut aliquid audit ex me.
7 Thuilaek ai amtuenghaih ka hnuk pongah, ka sakthaihaih pong kamthlai ah kam oek moeng han ai ah, kai pacaekthlaek hanah Setan ih laicaeh maeto ah kaom, soekhring to ka taksa thungah ang suek pae.
Et ne magnitudo revelationum extollat me, datus est mihi stimulus carnis meæ angelus Satanæ, qui me colaphizet.
8 Hae baktih karai hmuen ang takhoe pae ving hanah, Angraeng khaeah vai thumto tahmenhaih ka hnik.
Propter quod ter Dominum rogavi ut discederet a me:
9 Toe Anih mah kai khaeah, Ka tahmenhaih loe nang hanah khawt: thazok naah ni ka thacakhaih hoiah akoep, tiah ang naa. Kri thacakhaih ka nuiah oh thai hanah, ka thazokhaih to ni kam oek haih han.
et dixit mihi: Sufficit tibi gratia mea: nam virtus in infirmitate perficitur. Libenter igitur gloriabor in infirmitatibus meis, ut inhabitet in me virtus Christi.
10 To pongah Kri hanah loe thazokhaih, kasae thuihaih, amtanghaih, pacaekthlaekhaih hoi karai tonghaihnawk to ka koeh: tha ka zok naah, thacakhaih hoiah ka koi.
Propter quod placeo mihi in infirmitatibus meis, in contumeliis, in necessitatibus, in persecutionibus, in angustiis pro Christo: cum enim infirmor, tunc potens sum.
11 Kai loe kamthu maeto baktiah kam oek boeh; toe nangcae mah ni to tiah nang oh o sak. Kai hae nang pakoeh o han oh; kai loe tidoeh na ai ni, toe patoeh ih kalen koek kami pongah ka hnaem kue ai.
Factus sum insipiens, vos me coëgistis. Ego enim a vobis debui commendari: nihil enim minus fui ab iis, qui sunt supra modum Apostoli: tametsi nihil sum:
12 Nangcae khaeah ka oh naah, palungsawkhaih hoiah ni ka oh, angmathaih hmuennawk, dawnrai koi kaom hmuennawk to patoeh ih kami maeto mah anghmang kaom thacakhaih hoiah nangcae salakah kamnoek ah amtuengsak boeh.
signa tamen apostolatus mei facta sunt super vos in omni patientia, in signis, et prodigiis, et virtutibus.
13 Nangcae han hmuenzit ah ka om ai tiah thuih ih lok thui ai ah loe, kawbaktih hmuen pongah maw kalah kricaabunawk pongah na hnaem o kuehaih oh? To tiah ka sakpazaehaih to na tahmen oh.
Quid est enim, quod minus habuistis præ ceteris ecclesiis, nisi quod ego ipse non gravavi vos? donate mihi hanc injuriam.
14 Khenah, nangcae khaeah vai thumto haih paqai hanah kam sak; toe nangcae raihaih kang paek mak ai: na tawnh o ih hmuenmae to ka pakrong ai, nangmacae to ni ka pakrong. Nawktanawk mah amno hoi ampa hanah hmuenmae patung pae ai, amno hoi ampa mah ni nawktanawk hanah hmuenmae patung pae.
Ecce tertio hoc paratus sum venire ad vos: et non ero gravis vobis. Non enim quæro quæ vestra sunt, sed vos. Nec enim debent filii parentibus thesaurizare, sed parentes filiis.
15 Kai nang palung o ai cadoeh, kai mah kang palung o parai pongah, kaimah hoi ka tawnh ih hmuennawk boih hae nangcae hinghaih pakhra hanah anghoehaih hoi ka patoh han.
Ego autem libentissime impendam, et super impendar ipse pro animabus vestris: licet plus vos diligens, minus diligar.
16 To tiah sak naah doeh, raihaih kang paek o ai: toe thoemto kaminawk mah loe anih mah ang ling, palunghahaih hoiah kaicae ang ling, tiah a thuih o.
Sed esto: ego vos non gravavi: sed cum essem astutus, dolo vos cepi.
17 Nangcae khaeah ka patoeh ih kaminawk mah ang ling o maw?
Numquid per aliquem eorum, quod misi ad vos, circumveni vos?
18 Titu to ka pacae moe, nawkamya maeto hoiah nawnto anih to kang patoeh. Titu mah hmuenmae ang lak pae o maw? Kaicae loe poek anghmonghaih hoiah tok ka sah o ai maw? Kanghmong loklam to ka pazui o ai maw?
Rogavi Titum, et misi cum illo fratrem. Numquid Titus vos circumvenit? nonne eodem spiritu ambulavimus? nonne iisdem vestigiis?
19 To pacoeng bae ah, kaicae loe kaimacae pakahaih lok ni ka thuih o, tiah na poek o maw? Kri ah ka oh o baktih toengah, Sithaw hmaa ah ni lok ka thuih o: toe nawkamyanawk, nangcae qoeng thaih han ih ni, hmuennawk boih hae ka sak o.
Olim putatis quod excusemus nos apud vos? coram Deo in Christo loquimur: omnia autem, carissimi, propter ædificationem vestram.
20 Nangcae khae kang zoh naah, ka hnuk koeh ih hmuen to ka hnu mak ai, nangcae mah doeh kai khae hoi hnuk han koeh ih hmuen to na hnu o mak ai ah, lok angaekhaih, uthaih, palungphuihaih, angzoehhaih, kasaethuihaih, pronghaih, amoekhaih hoi lokpunghaihnawk to om lat moeng tih, tiah zithaih ka tawnh:
Timeo enim ne forte cum venero, non quales volo, inveniam vos: et ego inveniar a vobis, qualem non vultis: ne forte contentiones, æmulationes, animositates, dissensiones, detractiones, susurrationes, inflationes, seditiones sint inter vos:
21 nangcae khae kang zoh let naah, nangcae salakah kaom paroeai kaminawk loe a sak o ih zaehaihnawk to caeh o taak ai moe, ciimcai ai hmuen, tamquta hoi nongpa nongpata zae sakhaih, taksa koehhaih baktiah a sak o ih zaehaihnawk to dawnpakhuem o ai ah, vaihi khoek to a sak o vop pongah, ka Sithaw mah nangcae hma ah azathaih na tongsak ueloe, palung kasae moeng tih.
ne iterum cum venero, humiliet me Deus apud vos, et lugeam multos ex iis qui ante peccaverunt, et non egerunt pœnitentiam super immunditia, et fornicatione, et impudicitia, quam gesserunt.

< 2 Korin 12 >