< Lucas 18 >

1 Y les penaba tambien ocona parabola: que jomte manguelar gayere, y na desfalecer,
Ek din Jisu pora chela khan ke dristanto pora hikaise kineka taikhan prathana kori thakibo lage aru kitia bhi mon chutu nokorile lage.
2 Penando: Sinaba yeque Barander andré foros, sos na darañaba á Un-debél, ni querelaba bajin á manu yeque;
Aru koise, “Ekta sheher te ekjon niyom chola manu thakise aru tai Isor ke bhoi nakore aru manu khan ke bhi hisab nakore.
3 Y sinaba andré o matejo foros piuli, sos abillaba á ó y le penaba: Querelame justicia de minrio daschmanu.
Aru etu sheher te ekta bidhowa mahila thakise, aru tai, etu manu usorte hodai ahi thake, aru koi, ‘Moi laga dushman khan logot pora moike niyai dibi.’
4 Y ó pre baribu chiros na camelaba. Tami despues de ocono penó andré sí: Aunque ni darañelo á Debél, ni á manu querelo bajin;
Bisi din pora tai etu mahila laga kaam kori dibo mon thaka nai, kintu etu mahila bisi kowa nimite tai nijorke koise, ‘Moi Isor ke bhoi nakore aru manu ke hisab nakore,
5 Todavia, presas ocona piuli sinela importuna á mangue, le querelaré justicia, que na abillele tantas begais, que al fin mangue trajatela.
kintu etu mahila moike hodai digdar diya nimite, moi tai nimite niyai kori dibo, eneka kori dile tai aru hodai ahi kene moike digdar nokorile.’”
6 Y penó o Erañó: Junelad ma penela o Barander choro.
Titia Probhu pora aru koise, “Huni bhi etu thik nathaka ukil pora ki koise.
7 ¿Pues Un-debél na querelará bajin de desqueres chabores, sos araquerelan á ó á gole chibes y rachi, y terelará orpachirima andré junos?
Etiya Isor junke bachai loise taike sajai nadibo naki? Jun tai usorte din aru rati kandi thake? Taikhan laga kotha hunibo nimite deri rukhi thakibo naki?
8 Sangue penelo, que sigo os listrabará. Tami pur abillará o chaboro e manu, ¿penchabelais que alachará fé andré a sueti?
Moi tumikhan ke koi ase, tai joldi pora niyai to ani dibo. Jitia Manu laga Putro ahibo, Tai etu duniya te biswas pabo na napabo?”
9 Y penó tambien ocona parabola á yeques, sos pachibelaban á sí matejos, sasta si sinaban laches, y despreciaban á os averes:
Aru Tai etu dristanto bhi koise jun taikhan nijorke dharmik manu ase koi thake aru dusra ke ghin kori thake,
10 Dui manuces ardiñeláron á la cangri á manguelar á Un-debél: o yeque Phariséo y o aver Publicano.
“Duijon manu prathana kori bole nimite jaise- ekjon Pharisee, aru ekjon poisa utha manu.
11 O Phariséo sinando en pindré, manguelaba andré sun suncai de ocona beda: Un-debél, chimusolano te díñelo, presas na sinelo sasta os averes manuces, randes, chores, pirandes; andiar sasta sinela ocona Publicano.
Aru Pharisee to tai alag phale khara kori kene tai nijor logote eneka prathana kori thakise, ‘Isor, moi Apnike dhanyavad di ase moi dusra manu khan nisena nohoi- chor, biya manu, paap kaam kori kene thaka manu aru poisa utha manu khan nisena bhi nohoi.
12 Ayunisarelo dui begais sari semana: diñelo diezmos de o saro que terelo.
Moi hapta te duibar upwas loi. Moi ki pai etu laga dos bhag bhi diye.’
13 Tami o Publicano, sinando muy dur, darañaba aun costunar as aquias al Tarpe: sino que curaba sun chepo, penando: Un-debél, terela canrea de mangue choro!
Kintu poisa utha manu, durte khara kori kene, tai nijor matha bhi sorgo phale sa nai, kintu tai laga chati to marikena prathana korise, ‘Isor, moi uporte daya koribi, moi paapi manu.’
14 Sangue penelo, que ocono, y ocola nanai, chaló justificado á sun quer: presas saro manu, sos se ardiñela, sinará bucharado ostely: y ó sos se chibele ostely, sinará ardiñelado.
Moi tumikhan ke koi ase, etu Pharisee, jun poisa utha manu thakise, tai Isor usorte mohima paikena nijor ghor te jaise. Kelemane jun manu tai nijorke untcha uthabole bisare tai chutu hoi jabo, kintu jun manu nijorke chutu kore taike uthai dibo.”
15 Y le lanelaban tambien chabores, somia que os pajabase. Y pur lo dicáron os discipules, os chingaraban.
Ek din kunba manu khan Jisu usorte bacha khan ke loi kene anise, Jisu laga hath taikhan uporte dikene asirbad dibole nimite. Kintu jitia chela khan pora etu dikhise, taikhan ke ahibo diya nai.
16 Tami Jesus os araqueró, y penó: Mequelad, que abillelen á mangue os chabores, y na os impidais; presas de oconas sinela o chim de Debél.
Kintu Jisu taikhan ke matise aru koise, “Chutu bacha khan ke Moi usorte ahibo dibi, aru taikhan ke narukhabi. Kelemane Isor laga rajyo to taikhan nisena nimite ase.
17 Aromali sangue penelo, que ó sos na ustilase o chim de Debél, sasta chaboro, na chalará andré ó.
Moi hosa pora tumikhan ke koi ase, jun pora ekta bacha nisena hoi kene Isor rajyo ke swekar nakore, tai ji hoilebi ta te gusibo na paribo.”
18 Y le puchabó yeque tintin baro, penando: Duquendio lacho, ¿qué querelaré somia alachar a chipen que na marela? (aiōnios g166)
Aru ekjon Yehudi cholawta manu Taike hudise, “Bhal hikhok, moi anonto jibon pabo nimite ki koribo lage?” (aiōnios g166)
19 Y Jesus le penó: ¿Por qué araquerelas mangue lacho? Cayque sinela lacho, sino Un-debél colcoro.
Titia Jisu taike jowab dise, “Moike kele bhal koi ase? Kun bhi bhal nai, khali Isor he bhal ase.
20 Chanelas os Mandamientos: Na marelarás: Na pirabarás: Na randelarás: Na penelarás jujana: Pachibela á tiro batu, y á tiri dai?
Isor laga niyom tumikhan jane bebichar nokorile, manu ke nomorabi, chor nokoribi, manu laga misa kotha nokobi, baba, ama ke morom koribi.”
21 O penó: Saro ocono he querdi desde que sinaba chinoro.
Kintu cholawta manu he koise, “Moi jawan pora etu sob manikena ahise.”
22 Pur juneló Jesus ocono, le penó: Aun á tucue faltisarela yeque buchi: binela saro que terelas, y dinlo á os chorores, y terelarás manchin andré o Tarpe: y abillel, y plastañamangue.
Jitia Jisu tai kowa kotha hunise, Tai koise, “Ekta kotha etiya bhi tumi mana nai: Tumi laga ki ase etu sob bikiri kori dibi aru gorib khan ke bhag kori dibi, titia tumi laga dhun sompoti sorgote thakibo- aru Moi laga pichete ahibi.”
23 Pur ó juneló ocono, se chito charabaro: presas sinaba baribu balbalo.
Jitia cholawta manu Jisu laga kotha hunise, tai bisi mon dukh paise kele koile tai bisi dhuni manu thakise.
24 Y Jesus le penó, pur le dicó charabaro: ¡Quan dificultosamente chalarán andré o chim de Debél junos sos terelan jayere!
Titia Jisu taike saikene koise, “Dhuni manu sorgote jabole kiman digdar ase!
25 Presas buchi butér facil sinela nacar brote pre la aqui de yeque jutia, que chalar manu balbalo andré o chim de Debél.
Biji laga chenda pora ekta uth jabole asan ase, hoilebi dhuni manu Isor laga rajyote jabole nimite asani nohoi.
26 Y penáron junos sos juneláron ocolo: ¿Pues coin astisarela salvarse?
Jun etu kotha hunise taikhan koise, “Tinehoile kun he poritran pabo?”
27 Les penó: Ma n’astis para os manuces, astis para Un-debél.
Kintu Jisu koise, “Juntu kaam manu napare, Isor he pare.”
28 Y penó Pedro: Mistos diquelas, que mu terelamos mequelado sarias buchias, y terelamos plastañado tucue.
Titia Peter he koise, “Sabi amikhan sob chari kene Apuni laga piche ahise.”
29 O les penó: Aromali sangue penelo, que cayque sinela, sos terele mequelado quer, ó batuces, ó planes, ó romi, ó chabores pre o chim de Debél,
Titia Jisu taikhan ke koise, “Hosa pora Moi tumikhan ke koi ase jun manu tai laga ghor, maiki, bhai, ama, baba, bacha ke Isor laga rajyo nimite charise,
30 Sos na terele de alachar baribu butér andré ocona chiros; y andré o chim que abillele a chipen que na marela. (aiōn g165, aiōnios g166)
etu duniya te aru bisi napabo- aru ahibole duniya te, anonto jibon pabo.” (aiōn g165, aiōnios g166)
31 Y ustiló Jesus aparte á os duideque: y os penó: Diquelad, chalamos á Jerusalém, y sinarán querdas sarias as buchias, que randáron os Prophetas del Chaboro e manu.
Titia Tai baroh jonke alag kori kene koise, “Sabi, amikhan Jerusalem te jabo, aru bhabobadi khan pora Manu laga Putro nimite Isor kotha ki likhise, etu sob purah hobole ase.
32 Presas sinará entreguisarado á os Busnés, y sinará caquerado, y curado, y chotiado.
Karone Taike Porjati khan hathte di dibo, aru Taike bodnam koribo, aru bisi sorom khila bo, aru Tai uporte thuk phelabo.
33 Y despues que le curaren, le nicabarán a chipen, y ostinará al trincho chibes.
Aru Taike chabuk pora maribo, aru morai dibo, aru tisra dinte, Tai aru bhi jee uthijabo.”
34 Tami junos na jabilláron chichi de ocono: y ocona varda sinaba pandada á junos; y na jabillaban ma les penaba.
Kintu chela khan etu kotha bujhi panai, aru etu kotha taikhan pora lukai rakhise, aru ki kotha koise etu bujhi bo para nai.
35 Y anacó, que bigoreando sunparal á Jericho, sinaba yeque perpenta bestelado aligatas del drun, mangando limosna.
Etiya eneka hoise, jitia Jisu Jericho sheher te ahise, ekjon andha manu rasta kinar te bohi kene bhik mangi thakise.
36 Y pur juneló a chumas e sueti sos nacaba puchabó, qué sinaba ocono.
Tai manu khan hala kori kene jai thaka to hunise, tai hudise etu ki hoi ase.
37 Y le penáron, que nacaba Jesus Nazareno.
Taikhan andha manu ke koise, “Nazareth laga Jisu etu rasta pora jai ase.”
38 Y penó á gole gole: Jesus, Chaboro de David, terela canrea de mangue.
Titia tai kandikena jor pora koise, “Jisu, David laga Putro, moi uporte morom koribi.”
39 Y junos sos chalaban anglal le chingaraban, somia que mequelase. Tami ó garlaba baribu butér: Chaboro de David, terela canrea de mangue:
Jun manu Jisu age te jai thakise khong pora taike chup thaki bole koise. Kintu tai bisi hala kori thakise, “David laga Putro, moi uporte morom koribi.”
40 Y Jesus parándose, penó que se le lanelasen. Y pur sinaba sunparal, le puchabó,
Titia Jisu khara kori kene etu manu ke usorte anibole koise. Aru jitia tai usorte ahise, Jisu taike hudise,
41 Penando: ¿Qué camelas que te querele? Y ó rudeló: Erañó, que diquele.
“Moi tumi nimite ki kori bole tumi itcha ase?” Tai koise, “Probhu, moi suku pora sabole itcha ase.”
42 Y Jesus le penó: Diquela, tun fé te ha chibado lacho.
Titia Jisu he taike koise, “Tumi laga suku khuli bhi. Tumi laga biswas pora tumi bhal hoise.”
43 Y yescotria dicó, y le plastañaba chimusolanificando á Debél. Y pur dicó ocono sari a sueti, dinó loor á Debél.
Etu homoi te tai sabo parise aru Jisu pichete jaise, Isor ke mohima dikene, sob manu khan jitia etu dikhise, taikhan Isor ke stuti dise.

< Lucas 18 >