Luka 18
1 Yilam netenti dangke kwange ki yori kabo nyirinyir ciya kwo diloti ciya cwaretai,
Jeesus rääkis neile selle loo, et julgustada neid palvetama igal ajal, et nad meelt ei heidaks.
2 toki, “Bitine kam'nge nii bolan'nge kam'ngenwi baniki tai kwaama, takri manito yorinubek.
„Elas kord ühes linnas kohtunik, kes ei austanud Jumalat ega hoolinud inimestest, “selgitas Jeesus.
3 Nawiye kwale kam'nge inwi bitineco, wobou cinenneu, yicoki, 'Tikanaye ka ma manob kiyeb mibonin luma tiyeu.
„Samas linnas elas lesknaine, kes käis ikka ja jälle kohtuniku juures, öeldes: „Mõista mulle õigust juhtumis mu vastase vastu!“
4 Inkutan'nyi mani cwiti citikanyco, dila kibwiri toki mor nerece, cano mani cwatan kwaamati, takri mami mito yorak nubekti,
Mõnda aega ei tahtnud kohtunik selles suhtes midagi ette võtta, aga viimaks ütles ta endamisi: „Kuigi ma ei austa Jumalat ega hooli inimestest,
5 kwarub kan'nge wo nwori nawriye kwalewo kwomye, mantikameo nacifiya luma, kambo marice luwayeti kiboko minenneu.”
on see lesknaine nii tüütu, et ma hoolitsen selle eest, et õiglus seatakse jalule. Siis ei tüüta ta mind enam ega käi nii sageli mu juures.“
6 Dila Tee kwaama jiki, komuwa dikero nii bolangewo manki tokkeu.
Kuulake, mida otsustas üks ebaõiglane kohtunik, “ütles Issand.
7 Lanawo kwama mani cor nubolocemboni birombo cicnen wiyeti kume kan'nge kakuke bwini citotika? Anmabwi fiye tikalicika?
„Kas te ei arva, et Jumal hoolitseb, et tema valitud rahva osaks saaks õiglus, nende osaks, kes hüüavad tema poole päeval ja ööl? Kas ta laseks neil teie arvates oodata?
8 Miyikomti, comcorcinen bwimicito wulom. Dilla kambo bibweni bouweri, an kwobti bilam ke nii dor bitinen”
Ei, ma ütlen teile, ta mõistaks neile õigust kiiresti. Aga kui inimese Poeg tuleb, kas ta leiab maa pealt inimesi, kes temasse usuvad?“
9 Yilam neten Dankewo kange nubonin birombo ciya ki dorcireu, ki cimnob lumabeb, laci cuwekamten tankne nuboti,
Ta rääkis ka loo neist, kes on väga kindlad, et elavad õigesti, ning kes halvustavad teisi.
10 “Nubo kan'ngumbo cin doken mor lo kwama naci kwob dilo-win bwe Faricawa, wineu inni nye dotiye.
„Kaks meest läks templisse palvetama. Üks oli variser ja teine maksukoguja.
11 Dila bwe Faricawa kweminti, kwodila dor dikero birombo dorcer, kwama, min buwen kang, mikebo natangne nob kwiyeb, nubo mamki cakcakeu, nubo ma burokatiyeu, kakaa namiwo yodotiye.
Variser seisis sirgelt ja palvetas endamisi: „Jumal, ma tänan, et ma ei ole niisugune nagu teised inimesed − petised, kurjategijad, abielurikkujad või kas või samasugune nagu see maksukoguja.
12 Mimana kyak kiriti yob mor kume niber. Mine wineuti dorkwobberonin mordike mafiya.
Ma paastun kaks korda nädalas ja maksan oma sissetulekust kümnist.“
13 Dila niwa yodiker dorertiyeu tiken kutan, ciyabo nacikun dorcedil, dila kwa cangeang cekoti titokiki, kwaama, ci bruini bwinimito, minni bwiranke.
Aga maksukoguja seisis eemal. Ta ei vaadanud isegi taeva poole. Selle asemel lõi ta endale vastu rindu ja palvetas: „Jumal, palun ole mulle armuline. Ma olen patune.“
14 Miyikombi, niwo yilaken loco fiyam cerke, kebo nawineu, cawo niwo kunderceri ciyatim yirau kico, lano niwo yiran kidor cero takeri ciyatin kumkenci.
Ma ütlen teile, et see mees läks koju Jumala silmis õigena, mitte see teine. Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, samas aga neid, kes end alandavad, ülendatakse.“
15 Dila nubo bocinenti kibi beyo naci teici, kambo nob bwankacebo to yeuri cin werankci.
Vanemad tõid oma väikesi lapsi Jeesuse juurde, et ta neid oma puudutusega õnnistaks. Kui jüngrid toimuvat nägid, üritasid nad neid takistada.
16 Dila yeecu cuoci fiye ciwiyeu, toki, “komdob bi beyo biduwartinimbo abou fiye niwiye, kom ywacire. Liyar kwaama na kalciroce.
Kuid Jeesus kutsus lapsed enda juurde. „Laske väikestel lastel minu juurde tulla, “ütles ta. „Ärge takistage neid, sest Jumala riik kuulub neile, kes on nagu nemad.
17 Bilinke miyikomti. canowo yobo liyar kwaamaro bwebi duwari, mani cadoti”.
Ma räägin teile tõtt: mitte keegi, kes ei võta Jumala riiki vastu nagu väike laps, ei saa sinna sisse.“
18 Kan'age dur nubere kan'nge mecoki nii meranka dike yoryore”, ye ma mati nsa fiya dume mankidike? (aiōnios g166)
Üks ülematest tuli Jeesuse juurde ja küsis talt: „Hea Õpetaja, mida ma pean tegema, et pärida igavene elu?“ (aiōnios g166)
19 Yeecu ciyaco, “Yebwi mucoye ni madike yoryoretiye? Nikange mani womadike yoryoretiyo nobons kwaama win cardi.
„Miks sa mind heaks nimetad?“vastas Jeesus. „Keegi ei ole hea peale Jumala.
20 Mwa nyimom werfudo-mare kayaka, twaldini, kure kwii, cwerde cwerke, ne Tee mwe kan'nge Nee mwe durko”.
Sa tead käske: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna valetunnistust, austa oma isa ja ema.“
21 Di liyawo yiki, minmamwo kwarub kikwama min bwebwoyileu”.
„Ma olen lapsest saadik kõiki neid käske pidanud, “vastas mees.
22 Kambo Yeecu nuwa nyeri, yico. Dikero win cwar kumwene. Miyem dike mucikeu kwarub, neken nubowe mancikeu, manfiya lo kwaama-ladina bou nwangmenten.”
Kui Jeesus seda kuulis, ütles ta mehele: „Sul on puudu veel üks asi. Mine ja müü ära kõik, mis sul on, anna raha vaestele ja sul on varandus taevas. Siis tule ja järgi mind!“
23 Kambo nicuwaka nuwa dikero biromberi, kan'ngum nercerobicom, wori cinni cuweka kamboken.
Aga kui mees seda kuulis, jäi ta väga kurvaks, sest ta oli väga jõukas.
24 Kambo Yeecu tonercoro kayommeri, lantoki, “An bwai nob cuwakab nidokin liyar kwaamar.
Kui Jeesus nägi tema reaktsiooni, ütles ta: „Kui raske on rikastel minna Jumala riiki!
25 Atim yilam bwarinin naa Telemeko nadoken buwak bilifarak, kan'nge ni cuweka doken liyar kwaamar.”
Lihtsam on kaamelil nõelasilmast läbi minna kui rikkal Jumala riiki siseneda.“
26 Nubowa nuwa keroweu nyoki, “nokino nyori we abumtiye?”
Need, kes kuulsid seda, imestasid: „Kes võib siis päästetud saada?“
27 Yeecu ciya, nike lambi kwannifireu, deker makar fiye kwaama nuyeu.”
Jeesus vastas: „Mis on inimlikus mõttes võimatu, on Jumala jaoks võimalik.“
28 La Bitru intokiki, “Nwo, nyin dubom dike nyicikeu kwarub nyin bwangtennen.”
Peetrus ütles: „Me jätsime kõik maha, et sulle järgneda!“
29 Yeecu nyici, Biki cwom nikan'nge nani dob locuti, kakaa wice, kaka kebcebo, kakaa Teebcebo kakaa bibiyoloceu, ker liyar kwaamar.
„Ma räägin teile tõtt, “ütles Jeesus neile, „igaüks, kes jätab Jumala riigi pärast maha oma kodu, naise, vennad, vanemad või lapsed,
31 Kamboci mwerci kwocilombo yoberi, nyici, “Inno, biyakenti wurcalima, kwarub dikoro ci mulan'ngi dor bi bwe niner kan'nge kang nobtoman'ngeb dukumebeb atim dim.
Jeesus viis kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile: „Me lähme Jeruusalemma ja kõik see, mida prohvetid inimese Poja kohta kirjutasid, läheb täide.
32 Ciyar nekanco kan buboko yombo kwaamau, ci buwoco, cineco dofan'nge, citwomcinen bitom.
Ta antakse võõramaalaste kätte, teda mõnitatakse ja solvatakse ning tema peale sülitatakse.
33 Ciyam malico, citwalumco, ankwenum ki kume taareu”.
Nad piitsutavad teda ja tapavad ta, kuid kolmandal päeval tõuseb ta surnuist üles.“
34 Dilaciyom winwo mor dikerobirombonin, wori kerowo yuran'ngum yuran'nge fiyeciwiyeu, ci yomtenbo dikeci tokeu.
Kuid nad ei saanud aru millestki, mida Jeesus neile rääkis. Tähendus oli nende eest varjatud ja nad ei mõistnud, millest ta rääkis.
35 Kambo cidadom Jeriko, ri fukwa kan'nge inwo yimcun'nya nurek, kenkiniti,
Kui Jeesus lähenes Jeerikole, istus tee ääres kerjates üks pime mees.
36 kacinuwa kalinube cukentiyeri, lacinme nye bweitiye,
Ta kuulis rahvast mööda minemas, seepärast küsis ta, mis toimub.
37 Yeecu Banazret cuken tiye.
Talle öeldi: „Naatsareti Jeesus läheb mööda.“
38 Dila fukmau kundir kibikwan tokkero, “Yeecu, bibwe Dauda, Cibwini mito. Dala birombo kabeu werangco, ciyicoki kumwom.
Mees hüüdis: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!“
39 Dila kunten diro kibi kwan kamboken inyiki, “Bibwe Dauda cibwini mito.
Need, kes olid rahvahulga ees, käskisid tal karjumise lõpetada ja vait jääda, kuid tema karjus üksnes valjemini: „Taaveti Poeg, halasta mu peale!“
40 La Yeecu tim inyici ciyaboukico cinen. Kambo fukma bou bidomer, La Yeecu meco,
Jeesus peatus ja käskis pimeda mehe enda juurde tuua. Kui mees tuli, küsis Jeesus talt:
41 ye mu cwitin mamwene? “inyiki, Tee kwaama, micwitin tofiye.”
„Mida sa tahad, et ma sinu heaks teeksin?“„Issand, ma tahan jälle näha, “anus ta.
42 “Yeecu inyico, “yotoka fiyeko, bilinkemweu nirumnen.”
„Siis näe!“ütles Jeesus talle. „Sinu usk minusse on su terveks teinud.“
43 Wi dangjang fiya toka, kwangteng Yeecu, duktang kwaamati. Cito nyori, lanubo kwarub caklang kwaama.
Silmapilkselt suutis mees näha. Ta järgnes Jeesusele ja ülistas Jumalat. Kõik sealviibijad, kes toimunut nägid, ülistasid samuti Jumalat.
