Luka 23
1 Vat lipitin mine fita, ida nin Yesu nbun Bilatus.
Kogu nõukogu tõusis ja viis ta Pilaatuse juurde.
2 I tunna nvuruzughe nliru, I woro, “Ti se unit ulele adin nanzu nmyin bite, a wantina anit uni in Kaisar ku ugandu, a din belu ame litine Kristiari, Ugo.”
Seal hakkasid nad teda süüdistama. „Me avastasime, et see mees petab meie rahvast. Ta ütleb inimestele, et nad ei maksaks keisrile makse, ja ta väidab, et ta on Messias, kuningas, “ütlesid nad.
3 Bilatus tiringhe, a woro, “Fere Ugo na Yahudawa?” Yesu kawa ghe a woro, “Fere nbelle nani.”
„Kas sa oled juutide kuningas?“küsis Pilaatus talt. „Nii ütled sina, “vastas Jeesus.
4 Bilatus woro na didya na prieste nin lipitin nanit. “Na nse unit ulele nin taanu ba.”
Siis ütles Pilaatus ülempreestritele ja rahvale: „Ma ei leia, et see mees oleks üheski kuriteos süüdi.“
5 Amma ileo ubun nin sho nati, i woro, “Adin rusuzu anit, adin dursuzu anit nan nyan Yahudiya vat, ucizunun Galili uda duru kikane.”
Aga nad jäid endale kindlaks ja ütlesid: „Ta õhutab oma õpetustega mässu kogu Juudamaal, Galileast kuni siia, Jeruusalemmani.“
6 Na Bilatus nlanza nani, a tirino sa unite kunan Galiliari.
Kui Pilaatus seda kuulis, küsis ta: „Kas see mees on galilealane?“
7 Na ayinno adi nmyin tigon Hirudus ari, a turung Yesu ku udu kitin Hirudus, ama litine wang wadin Urshalima nayiri ane.
Kui ta avastas, et Jeesus on pärit Heroodese kohtupiirkonnast, saatis ta tema Heroodese juurde, kes oli ka sel ajal Jeruusalemmas.
8 Na Hirudus in yene Yesu ku, ayi poo ghe, bara na dandauna nin su nworu a yeneghe. Ana lanza ubeleng me amini din piziru ayeneghe asu imon izikiki.
Heroodesel oli väga hea meel Jeesust nähes, sest ta oli tahtnud juba ammu temaga kokku saada. Ta oli Jeesusest kuulnud ja lootis näha, kuidas ta imet teeb.
9 Hirudus tirino Yesu ku uliru gbardang, amma na Yesu nkawa ghe imon ba.
Ta esitas Jeesusele palju küsimusi, kuid Jeesus ei vastanud talle üldse.
10 Adidya na priest nin na nan ninyerte fita, nin tinana nayi nvuruzughe nliru.
Ülempreestrid ja vaimulikud õpetajad seisid sealsamas ja süüdistasid teda vihaselt.
11 Hirudus nin nasoja me zognzo ghe, I kuru isu ghe liyong, inin shonghe imon icine, inin kurtuno Yesu ku udu kitin Bilatus.
Heroodes ja tema sõdurid kohtlesid Jeesust põlgusega ja mõnitasid teda. Siis asetasid nad talle õlgadele kuningliku rüü ja saatsid Pilaatuse juurde tagasi.
12 Hirudus nin Bilatus waso adondon nati lilone (amma iwa tu iyita anan nivira nati).
Sellest päevast peale olid Heroodes ja Pilaatus sõbrad; enne seda olid nad vaenlased olnud.
13 Bilatus tunna ayicila udya na priest, nin nagoo a ligozi nanite kiti kirum,
Pilaatus kutsus kokku ülempreestrid, ülemad ja rahva
14 a woro nani, “Ida nayi unit ulele nafo unit ulenge na adin cinu nin nait nanzang, yeneng, meng, nbun minere ntiroghe uliru, na nse ghe nin kulapi kitene nile imon na idi uvuruzughe mun ba.
ning ütles neile: „Te tõite minu ette selle mehe ja süüdistasite teda rahva mässule õhutamises. Uurisin teda hoolikalt teie juuresolekul ega leidnud teda süüdi olevat selles, milles te teda süüdistasite.
15 Baba, sa ame Hirudus wang, a kurtunghe udak kiti bite, yenen, na asu imong imon ilenge na iduru nworu aku ba.
Seda ei leidnud ka Heroodes, sest ta saatis ta meie juurde tagasi. Ta ei ole teinud midagi, mis nõuaks surmamõistmist.
16 Bara nani mma tighe aneo, nsunghe.”
Nii et ma lasen teda piitsutada ja siis vabastan ta.“
17 Amma uwa so Bilatus ju gbas a nutun a Yahudawe ku kucin kurum kilari licin kubin idi.
18 Vat mine jartiza kang, I woro, “Caan nin nit ulele, I nutun nari Barabas ku!”
Aga nad kõik karjusid koos: „Tapa see mees ja lase meile Barabas vabaks!“
19 Barabas unitari wadi ulenge na iwa ceo ghe licin kitene kulapi nsali dortu nliru tigo kipine nin katwa likiri.
(Barabas oli pandud vangi linnas mässus osalemise ja mõrva eest.)
20 Bilatus kuru asu nani uliru tutung, nin su nworu a sun Yesu ku.
Pilaatus tahtis Jeesust vabaks lasta, seega rääkis ta nendega uuesti.
21 Ijaritiza I woro, “Na ikotinghe kuca, na ikotinghe kuca.”
Aga nemad muudkui karjusid: „Löö ta risti! Löö ta risti!“
22 A woro nani tutung untat, “Iyanghari, kuyapin kulapiari unit ulele nati? Na meng see ghe nin kulapi kongo na batin ushara nkul liti me ba. Bara nani, asa nkpizoghe mma sunghe.”
Pilaatus küsis neilt kolmandat korda: „Aga miks? Mis kuriteo on ta teinud? Ma ei leia mingit põhjust, et teda hukata. Nii et ma lasen teda piitsutada ja siis vabastan ta.“
23 Amma ileo ubun njartiza kang, npiru nworu ikotinghe kucha. Tiwui mine ta Bilatus yinna.
Kuid nad jätkasid valjult karjudes nõudmist, et ta tuleb risti lüüa. Nende karjumine saavutas edu
24 Bilatus yinna nani nin kuculu mine.
ja Pilaatus andis nõutud kohtuotsuse välja.
25 A nutuno ulenge na inung tirino nworu inutun ule na ina ceo kilari licin kitene in fizu nay nanit a umolsu nanit. Amma ana nani Yesu ku nafo usu nibinai mine.
Ta vabastas mässu ja mõrva eest vangistatud mehe, kuid vastavalt rahva nõudmisele saatis ta Jeesuse hukkamisele.
26 Na inya ninghe, ikifo umong Simon unit Nkirawani, awa nuzun nan nya ntene, itina ghe kuca ndi kotunue, a dortu Yesu ku.
Kui sõdurid ta minema viisid, pidasid nad kinni Küreenest pärit mehe nimega Siimon, kes oli tulnud maalt linna. Nad panid risti talle selga ja sundisid seda Jeesuse taga kandma.
27 Ligozi nanit gbardang, nin nawani ale na iwa di tiyomme wa din dortu ghe.
Suur rahvahulk järgnes talle koos naistega, kes leinasid ja halasid tema pärast.
28 A gbitirno kiti mine, Yesu woro, “Nishonon Urshalima, na iwa gilu meng ku ba, ama gilan atimine nin nono mine.
Jeesus pöördus nende poole ja ütles: „Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast. Nutke iseenda ja oma laste pärast.
29 Amma yenen, ayire din cinu na ima woru, 'Anan koliari awani are, nin naburi ale na ina maru ba, nin na yazin ale na amazina ba.'
Sest tuleb aeg, mil öeldakse: „Õnnelikud on need, kel pole lapsi, ja need, kel pole lapsi olnud, ja need, kes pole kunagi imetanud.“
30 Ima cizunu ubelu na kup, 'Dio nati bite,' a apara, 'Kiro nari.'
Siis öeldakse mägedele: „Langege meie peale!“ja küngastele: „Varjake meid!“
31 Iwa su ile imone a kuce dutu kushiti, Iyaghari ma se ku wa malu kotu?”
Sest kui nii juhtub rohelise puuga, mis juhtub siis, kui puu on kuivanud?“
32 Iwa yiru among anit naba anan likara linanzang idi molu ligowe ninghe.
Nad võtsid kaasa ka kaks teist, kes olid kurjategijad, et need koos temaga hukata.
33 Na iwa dak kiti kanga na idin yicu akankan nati, kitenere iwa kotunghe kucaa ligowe nin nanan likara linanzang, unit urum ncara uline a unan be ncara ngule me.
Kui nad jõudsid paika, mida nimetatakse Koljuks, lõid nad ta risti koos kurjategijatega, üks neist temast paremal ja teine temast vasakul.
34 Yesu woro, “Ucif, wesse nani alapi mine, bara na iyiru imon ile na idin sue ba.” I tunna idinja timo, I koso imon me.
Jeesus ütles: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad.“Nad jaotasid tema riideid, heites nende pärast täringut.
35 Anite yissina in yenju ghe a imung ago mina yita nsughe liyong, idin su, “Ana tucu among. Na atuca litine, andi amere Kristi Kutelle, unan feruwe.”
Rahvas seisis ja vaatas ning juhid irvitasid Jeesuse üle. „Teisi ta päästis, päästku nüüd ennast, kui ta tõesti on Jumala Messias, see Valitu, “ütlesid nad.
36 Inung anan likum wang sughe liyong, ida kupo me, ina ghe nmyen migbalala,
Ka sõdurid pilkasid teda; nad tulid tema ligi, pakkusid talle veiniäädikat ja ütlesid:
37 idin belu, “Andi fere uga na Yahudawe, tucu litife.”
„Kui sa oled juutide kuningas siis päästa ennast!“
38 I wa su imong inyerte ibana kitene litine, “ULELERE UGO NA YAHUDAWA.”
Jeesuse kohal oli silt, kuhu oli kirjutatud: „See on juutide kuningas.“
39 Unit urum nan nya na nan likara linanzanghe na iwa kotunghe kuce, belinghe lifai, a woro, “Na fere Kristeba? Tucu litife umunu arik ku.”
Üks seal rippuvatest kurjategijatest ühines Jeesuse solvamisega. „Kas sa polegi Messias?“küsis ta. „Siis päästa ennast ja ka meid!“
40 Ame unan be kawa, a kwada ghe a woro, “Na udin lanzu fiu Kutelle ba, bara na ushara fe di urume nin ghe?
Kuid teine kurjategija ei olnud nõus ja vaidles temaga: „Kas sa ei karda Jumalat, kuigi sa kannad sama karistust?“küsis ta.
41 Kiti bite udi dert, arik din seru nduk katwa bitari. Na unit ulele na su imonmong inanzang ba.”
„Meie puhul on kohtuotsus õige, sest meid karistatakse selle eest, mida me tegime, aga see mees pole midagi valesti teinud.“
42 A kpinaku, a woro, “Yesu, lizino nin mi asa upira kipin tigo fe.”
Siis ütles ta: „Jeesus, pea mind meeles, kui sa oma kuningriiki tuled.“
43 Yesu woroghe, “Kidegenere nbelin fi, uma yitu nin mi kipin tigo nighe.”
Jeesus vastas: „Ma luban sulle täna, et sa oled koos minuga paradiisis.“
44 Kube da susut nin nikoro kutocin, nsirti tursu kutyine vat uduru ikoro kutir
Selleks ajaks oli käes umbes keskpäev ja pimedus langes üle kogu maa kuni kella kolmeni pärastlõunal.
45 na nkanang nwii nmala. Kusakala kutyi nlira jarta kyitik kitene utolu kadas.
Päikesevalgus kustus ja templi eesriie kärises kaheks.
46 Yesu jarta nin liwui kang ayila, a woro “Ucif, nan nya nacara fere nnakpa ulai ning.” Na a belle nani, aku.
Jeesus hüüdis valju häälega: „Isa, ma annan end sinu kätesse!“Kui ta seda öelnud oli, tegi ta oma viimase hingetõmbe.
47 Na udya na nan likum akalt likure in yene imon ile isu, azazina Kutelle, a woro, “Kidegenere, ulele unan katwa kacineari nadi.”
Kui sadakonnaülem nägi, mis juhtus, ülistas ta Jumalat ja ütles: „See mees oli kindlasti süütu.“
48 Na vat ligozie na iwa dak ida ti iyizi nba nimon ile na isu yene imon ile na ise, ikpilla idin fo igiri.
Kui kogu rahvas, kes oli tulnud vaatama, nägi, mis juhtus, läksid nad koju ja lõid kurvastuses vastu rindu.
49 Vat na nan yiru me, nin na wani ale na ina dofin ghe unuzun Galili, yissina pit, idin yenju ni leli imone.
Aga kõik need, kes tundsid Jeesust, kaasa arvatud naised, kes olid talle Galileast saadik järgnenud, jälgisid seda eemalt.
50 Umong unit wa diku unan lissan Yusufu, nan nya na nan kpiluzu, unit ugegeme nin katwa kacine
Oli üks mees nimega Joosep, kes oli hea ja aus. Ta oli nõukogu liige,
51 (na awa yinin nin kpiluzue nin lidu longo na isu ba), unit in Arimathiya, nkan kipin na Yahudawa, ulenge na awa di nca kipin tigoo Kutelle.
kuid ta ei olnud nende otsuste ja tegudega nõus olnud. Ta oli pärit Juuda linnast Arimaatiast ning ootas innukalt Jumala riiki.
52 Unit une do kitin Bilatus, tirino kidowon Yesu.
Joosep läks Pilaatuse juurde ja küsis Jeesuse surnukeha.
53 A toltuno kinin, a jinkpilo nin malti ulau, adi nonko nan nya kissek na ina sarsu nan nya kutala, kikanga na isa nonko umong ku ba.
Kui ta oli selle alla võtnud, mässis ta selle linasesse riidesse. Ta asetas Jeesuse kasutamata hauda, mis oli kaljusse raiutud.
54 Uwui nshiriari wadi, Assabath wa dak susut npiru.
Oli valmistuspäev ja hingamispäev oli peagi algamas.
55 Awane na iwa dak nanghe unuzun Galili, dofino kidung, iyene kissekke iyene imusun nonkue kidowe non.
Naised, kes olid tulnud koos Jeesusega Galileast, olid Joosepile järgnenud ning näinud hauda, kuhu Jeesuse surnukeha oli pandud.
56 I kpilla, ida shirya nnuf kunya min tintu. Lirin Nasabbath ishino nafo ubellin duke.
Nad läksid koju tagasi ning valmistasid lõhnataimi ja salve. Aga hingamispäeval nad puhkasid käsu järgi.
