< Matthew 25 >

1 Mu lumbu kina, Kipfumu ki Diyilu kiela dedakana banga kumi di bandumba bobo zisi zaba nitu yi babakala ko babonga minda miawu mu kuenda dengana ditoko di makuela.
«Alors le Royaume des cieux sera semblable à dix vierges qui, allèrent, leurs lampes à la main, à la rencontre de l'époux.
2 Mu bawu mu ba bandumba zitanu ziba bivulu, zitanu ziba nduenga.
Cinq d'entre elles étaient folles, cinq étaient sages.
3 Bivulu bibonga minda miawu vayi basi nata mafuta ko.
Folles, car, en prenant leurs lampes, elles n'avaient pas emporté d'huile avec elles;
4 Vayi bobo baba nduenga babonga mintutu miawu mi mafuta ayi minda miawu.
mais les sages avaient pris, avec leurs lampes, de l'huile dans des vases.
5 Sumbu bakala di makuela kazingila mu kuiza, buna bawu boso baniungina ayi baleka tulu.
L'époux tardant à venir, elles s'assoupirent toutes et s'endormirent.
6 Va midi mi phipa, mbembo yiyamikina: “Tala, ditoko di makuela wizidi! Yenda lundengana.”
Au milieu de la nuit un cri retentit: «Voici l'époux! sortez au-devant de lui!»
7 Buna bandumba zioso zikotuka ayi zitona kubika minda miawu.
Alors toutes ces vierges se levèrent et apprêtèrent leurs lampes,
8 Buna bandumba ziosi zi bivulu zikamba kuidi ziozi ziba nduenga: “Lutuvananu ndambu yi mafuta meno, bila minda mieto mieka nzima!”
et les folles dirent aux sages: «Nos lampes s'éteignent; donnez-nous de votre huile.»
9 Vayi ziozi ziba nduenga ziba vutudila: “Yilendi fuana kuidi beto ayi beno ko. Mboti luenda sumbi mafuta meno veka kuidi bobo beti sumbisa mafuta.”
Les sages répondirent: «Il n'y en aurait peut-être pas assez pour nous et pour vous; allez plutôt à ceux qui en vendent et vous en achetez.»
10 Vayi bu bayenda ku sumba, ditoko di makuela diyiza. Bobo baba bakubama bakota yandi mu nzo yi nyengo ayi muelo wuzibama.
«Or, pendant qu'elles allaient en acheter, l'époux vint, et celles qui étaient prêtes entrèrent avec lui au festin de noces; et la porte fut fermée.
11 Ku nzimunina, bandumba bankaka bayiza, zituba: “Pfumu, Pfumu, wutuzibudila.”
«Enfin arrivent aussi les autres vierges, en disant: «Seigneur! Seigneur! ouvre-nous!»
12 Mfunu wuba vutudila: “Bukiedika ndikulukamba, ndisi ku luzaba ko.”
mais il leur répondit: «En vérité, je vous le dis, je ne vous connais pas.»
13 Diawu luzibula meso bila lusi zaba ko lumbu ayi thangu.
Donc, veillez, parce que vous ne savez ni le jour ni l'heure.»
14 Kiela dedakana banga mutu wumosi wukubama mu vanga nzietolo. Wutela bisadi biandi ayi wuba vana bima biandi.
«Tel encore le Royaume des cieux, tel un homme qui, partant pour un voyage, appela ses serviteurs et leur confia ses biens.
15 Wuvana kuidi mutu wutheti bitalanta bitanu; kuidi wunkaka bibiodi. Bosi kuidi wuntatu talanta kimosi. Wuvanina buawu kuidi kadika mutu boso bu kalenda sadila mu diela diandi. Buna mutu beni wuyenda kuandi.
A celui-ci, il donna cinq talents; à celui-là, deux; à ce troisième, un seul; à chacun suivant sa capacité personnelle. Aussitôt après, il partit.
16 Mutu wowo wutambula bitalanta bitanu wuyenda tumbu sadila biawu mukhita ayi wuyiza baka bitanu diaka va yilu.
Celui qui avait reçu les cinq talents alla les faire valoir et en gagna cinq autres.
17 Mutu wowo wutambula bitalanta biodi mamvandi wuvanga buawu; bosi wuyiza baka bitalanta biodi diaka va yilu.
De même celui qui en avait deux en gagna deux autres.
18 Vayi mutu wowo wutambula talanta kimosi, wuyenda kaba dibulu mu tsi ntoto ayi wusueka zimbongo zi pfumuꞌandi.
Mais celui qui n'en avait reçu qu'un, alla faire un trou dans la terre et il y enfouit l'argent de son maître.
19 Bilumbu biwombo bu bivioka, pfumu yi bisadi beni wuvutuka mu nzietolo andi ayi wuyuvula kadika mutu kamvumbudila kipholo mu phila yi kasadidi.
Après un long temps écoulé, le maître revint et il fit rendre compte à ses serviteurs.
20 Mutu wowo wutambula bitalanta bitanu wuyiza ayi wumvana bitalanta bitanu binkaka. Wukamba pfumuꞌandi: “Pfumuꞌama ngeyo wuphana bitalanta bitanu, tala bitanu diaka ndibeki va yilu.”
Celui qui avait reçu les cinq talents se présenta, en apportant cinq autres. «Seigneur, dit-il, tu m'as confié cinq talents; en voici cinq autres que j'ai gagnés.»
21 Pfumuꞌandi wuvutula: “widi kisadi kimboti ayi kikuikama. Ngeyo wubedi wukuikama mu bima bifioti. Diawu ndieka kuvana minsua mu bima biwombo. Yiza moni khini va kimosi ayi Pfumu aku.”
Le maître lui dit: «Bien, serviteur bon et fidèle; c'est dans peu de chose que tu t'es montré fidèle, c'est sur beaucoup que je t'établirai. Entre dans la joie de ton seigneur.»
22 Mutu wowo wutambula bitalanta biodi wuyiza ayi wutuba: “Pfumu ngeyo wuphana bitalanta biodi, tala, bi biodi diaka ndibeki va mbata.”
S'approchant aussi, celui qui avait reçu les deux talents, dit: «Seigneur, tu m'as confié deux talents; en voici deux autres que j'ai gagnés.»
23 Pfumuꞌandi wunkamba: “widi kisadi kimboti ayi kikuikama. Ngeyo wubedi wukuikama mu bima bifioti. Diawu ndieka kuvana minsua mu bima biwombo. Yiza moni khini va kimosi ayi Pfumu aku.”
Son maître lui dit: «Bien, serviteur bon et fidèle; c'est dans peu de chose que tu t'es montré fidèle, c'est sur beaucoup que je t'établirai. Entre dans la joie de ton seigneur.»
24 Bosi mutu wowo wutambula talanta kimosi wuyiza ayi wutuba: “Pfumu, ndizaba ti ngeyo widi mutu wumosi wu phasi bila weti vela mimbutu mu biobi wusia kuna ko ayi wuntotanga bima biobi ka wusia kuna ko.
Mais celui qui avait reçu un seul talent vint à son tour et dit: Seigneur, je savais que tu es un homme dur, tu moissonnes là où tu n'as pas semé, tu ramasses sur l'aire où tu n'as pas étendu de gerbes;
25 Ndimueni boma, diawu ndiyenda suekila talanta kiaku ku tsi ntoto. Tala, tambula talanta kiaku.”
et, plein de crainte, je suis allé enfouir en terre ton talent. Le voilà; tu es en possession de ce qui t'appartient.»
26 Pfumuꞌandi wumvutudila: “widi kisadi kimbimbi ayi kibolo! Zebi ti ndimvelanga mimbutu mu biobi ndisia kuna ko ayi ndintotanga bima biobi ndisia kuna.
Mais son maître lui répondit par ces paroles: «Mauvais serviteur! paresseux! tu savais que je moissonne là où je n'ai pas semé et que je ramasse sur l'aire où je n'ai pas étendu de gerbes.
27 Vayi nganu wutula zimbongo ziama ku banki mu diambu mu lumbu ndiela vutuka; nditambula zimbongo ziama ayi ndandu va yilu.
Il te fallait en conséquence placer ton argent chez les banquiers, et, à mon retour, j'aurais retiré ce qui est à moi avec un intérêt.
28 Lunziona talanta kioki ayi luvana kiawu kuidi mutu wowo widi kumi di bitalanta.”
Donc, ôtez lui le talent et donnez-le à celui qui a les dix.
29 Bila bela buela vana kuidi woso mutu widi bima ayi wela baka biwombo. Vayi kuidi woso mutu kambulu bela kunziona ka diambu ko biobi bidi yandi.
Car à tout homme qui a il sera donné, et il sera dans l'abondance; mais à celui qui n'a pas, même ce qu'il a lui sera ôté.
30 Luloza kisadi kikondolo mfunu ku nganda kuidi tombi, kuna kuidi bidilu ayi nkuetoso wu meno.
Quant au serviteur inutile, jetez-le dehors, dans les ténèbres, — là seront les pleurs et le grincement des dents.
31 —Mu thangu Muana Mutu kela kuiza mu nkembo andi va kimosi ayi zimbasi zioso, wela vuanda va Kundu kiandi ki nkembo.
Lorsque le Fils de l'homme viendra dans sa gloire, et, avec lui, tous les anges, il s'assiéra sur son trône de gloire.
32 Batu boso badi va ntoto bela kutakana va ntualꞌandi. Wela vasa batu banga bumvasilanga nsungi mamemi ayi zikhombo.
Devant lui seront rassemblées toutes les nations; et il séparera les uns d'avec les autres, comme le berger sépare les brebis d'avec les boucs;
33 Wela tula mamemi ku koko kuandi ku lubakala bosi zikhombo ku koko kuandi ku lumoso.
il placera les brebis à sa droite, les boucs à sa gauche.
34 Buna Ntinu wela kamba kuidi bobo bela ba ku koko kuandi ku lubakala: “Beno lusakumunu kuidi Dise diama, yizanu; tambulanu kiuka, Kipfumu kioki balukubikila tona vana va vangulu nza.
Après quoi, le Roi dira à ceux qui seront à sa droite: «Venez, les bénis de mon Père! entrez en possession du Royaume qui vous a été préparé depuis la création du monde;
35 Bila bu ndiba nzala, luphana bidia; bu ndiba phuila beno lunduikina, bu ndiba nzenza, luthambula,
car j'ai eu faim, et vous m'avez donné à manger; j'ai eu soif, et vous m'avez donné à boire; j'étais étranger, et vous m'avez recueilli;
36 bu ndikambu minledi mivuata, luphuika; bu ndiba kimbevo, luyiza kuthala; bu ndiba mu nloko, luyiza kuthala!”
nu, et vous m'avez vêtu; malade, et vous m'avez visité; en prison, et vous êtes venus près de moi.»
37 Vayi batu basonga bela kumvutudila: “A Pfumu! Thangu mbi tumona wumfua nzala vayi tuvana bidia e? Thangu mbi tumuena wuba phuila vayi tunuikina e?
Les justes alors lui répondront par ces paroles: «Seigneur, quand est-ce que nous t'avons vu avoir faim et que nous t'avons nourri? Avoir soif et que nous t'avons donné à boire?
38 A thangu mbi wubela nzenza vayi beto tutambula e? Voti thangu wukambulu minledi ayi beto tuvuika e?
Quand est-ce que, te voyant étranger, nous t'avons recueilli; que, te voyant dans la nudité, nous t'avons vêtu?
39 A thangu mbi wubela kimbevo voti mu nloko buna beto tuyiza kutala e?”
Quand est-ce que nous t'avons vu malade ou en prison et que nous sommes venus près de toi?»
40 Vayi ntinu wela kuba vutudila: “Bukiedika ndikulukamba: yoso khumbu luvanga bobo, kuidi bakhomba ziama ziazi zikambulu mfunu, buna kuidi minu kuandi luvangidi buawu.”
Et le Roi leur fera cette réponse: «En vérité, je vous le dis, toutes les fois que vous avez fait cela à un seul des plus petits parmi mes frères que voici, c'est à moi que vous l'avez fait.»
41 Bosi wela tuba kuidi bobo bela ba ku koko kuandi ku lumoso, “Botukanu va meso mama, luidi batu basingu; yendanu ku mbazu yoyo ka yizimanga ko, yoyo yikubuku mu diambu di Satana ayi zimbasi ziandi. (aiōnios g166)
Puis il dira à ceux qui seront à sa gauche: «Allez loin de moi, maudits, dans le feu éternel préparé pour le diable et ses anges. (aiōnios g166)
42 Bila bu ndiba nzala, lusia kuphana bidia ko; bu ndiba phuila lusia kunduikina ko;
Car j'ai eu faim et vous ne m'avez pas donné à manger; j’ai eu soif et vous ne m'avez pas donné à boire;
43 bu ndiba nzenza, lusia kuthambula ko; bu ndikambu minledi lusia kuphuika ko; bu ndiba kimbevo ayi ndiba mu nloko lusia kuiza kuthala ko!”
j'étais étranger et vous ne m'avez pas recueilli; nu et vous ne m'avez pas vêtu; malade et en prison et vous ne m'avez pas visité.»
44 Buna bawu bela kumvutudila: “A Pfumu! A thangu mbi tumona ti wumfua nzala voti phuila, voti wuba nzenza, wukambu minledi, wuba kimbevo voti mu nloko vayi tumanga kusadisa?”
Alors ils répondront, eux aussi, par ces paroles: «Seigneur, quand est-ce que nous t'avons vu avoir faim, avoir soif, être étranger ou nu, ou malade, ou en prison, et que nous ne t'avons pas assisté?»
45 Vayi niandi wela kuba vutudila: “Yoso khumbu lusia buvanga ko kuidi batu baba bakambulu mfunu buna kuidi minu kuandi luvangila buawu.”
Mais il leur fera cette réponse: «En vérité, je vous le dis, toutes les fois que vous n'avez pas fait cela à un seul de ces plus petits, que voici, c'est à moi que vous ne l'avez pas fait.
46 Buna bela kuenda ku thumbudulu yoyi kayilendi suka ko vayi batu basonga ku luzingu lukalumani. (aiōnios g166)
Et ceux-là s'en iront à un châtiment éternel et les justes à une vie éternelle.» (aiōnios g166)

< Matthew 25 >