Markus 6
1 U u yǝrdin ketip, ɵz yurtiƣa kǝldi. Uning muhlislirimu uningƣa ǝgixip bardi.
Jeesus lahkus ja läks koos oma jüngritega koju Naatsaretti.
2 Xabat küni kǝlgǝndǝ, u sinagogda tǝlim berixkǝ kirixti. Tǝlimini angliƣanlardin kɵp adǝm intayin ⱨǝyran boluxup: — Bu adǝm bularƣa nǝdin erixkǝndu? Uningƣa muxundaⱪ danaliⱪ ⱪandaⱪ berilgǝn? Uning ⱪolida muxundaⱪ mɵjizilǝr ⱪandaⱪ yaritilidiƣandu?
Hingamispäeval hakkas ta sünagoogis õpetama ja paljud kuulajaist olid üllatunud. „Kust ta need mõtted saab?“küsisid nad. „Mis tarkus on talle antud? Kust ta saab väe imesid teha?
3 U ⱨeliⱪi yaƣaqqi ǝmǝsmu, Mǝryǝmning oƣli, xundaⱪla Yaⱪup, Yosǝ, Yǝⱨuda wǝ Simonlarning akisiƣu? Uning singillirimu bu yǝrdǝ arimizda turuwatmamdu? — deyixti. Xuning bilǝn ular uningƣa ⱨǝsǝt-bizarliⱪ bilǝn ⱪaridi.
Kas ta pole mitte see puusepp, Maarja poeg, Jaakobuse, Joosepi, Juuda ja Siimona vend? Kas tema õed ei ela meie juures?“Nad haavusid ja hülgasid ta.
4 Xuning bilǝn Əysa ularƣa: — Ⱨǝrⱪandaⱪ pǝyƣǝmbǝr baxⱪa yǝrlǝrdǝ ⱨɵrmǝtsiz ⱪalmaydu, pǝⱪǝt ɵz yurti, ɵz uruⱪ-tuƣⱪanliri arisida wǝ ɵz ɵyidǝ ⱨɵrmǝtkǝ sazawǝr bolmaydu, — dedi.
„Prohvetist peetakse lugu kõikjal, välja arvatud tema enda kodulinnas, oma sugulaste ja pereliikmete hulgas, “ütles Jeesus neile.
5 Xuning bilǝn ⱪollirini birⱪanqǝ bimarning üstigǝ tǝgküzüp, ularni saⱪaytⱪandin baxⱪa, xu yǝrdǝ u ⱨeqⱪandaⱪ mɵjizǝ yaritalmidi.
Seepärast ei saanud Jeesus teha seal mingeid imetegusid, ta ainult tervendas mõned haiged.
6 Wǝ u ularning iman-ixǝnqsizlikidin ⱨǝyran ⱪaldi.
Ta oli nende usupuuduse tõttu hämmastunud. Jeesus rändas mööda külasid ja õpetas ringi käies.
7 Andin u ǝtraptiki yeza-kǝntlǝrni aylinip tǝlim bǝrdi. U on ikkiylǝnni yeniƣa qaⱪirdi wǝ [hǝlⱪ arisiƣa] ikki-ikkidin ǝwǝtixkǝ baxlidi. U ularƣa napak roⱨlarni ⱨǝydǝx ⱨoⱪuⱪini bǝrdi;
Ta kutsus kokku kaksteist jüngrit ja hakkas neid kahekaupa välja saatma, andes neile meelevalla kurjade vaimude üle.
8 wǝ ularƣa: — Sǝpǝrdǝ yeninglarƣa ⱨasidin baxⱪa nǝrsǝ eliwalmanglar, nǝ hurjun nǝ nan eliwalmanglar, bǝlwaƣⱪa pulmu salmanglar,
Ta ütles, et nad ei võtaks peale jalutuskepi midagi kaasa − ei leiba, kotti ega raha vöötaskus.
9 putunglarƣa kǝxlǝrni kiyinglar, biraⱪ ikki yǝktǝk kiyiwalmanglar, — dǝp tapilidi.
Nad võisid kanda sandaale, kuid ei tohtinud lisasärki kaasa võtta.
10 U yǝnǝ: — [Bir yurtⱪa barƣininglarda], kimning ɵyigǝ [ⱪobul ⱪilinip] kirsǝnglar, u yurttin kǝtküqǝ xu ɵydila turunglar.
„Kui teid kutsutakse majja, siis jääge sinna kuni lahkumiseni, “ütles ta neile.
11 Ⱪaysi yǝrdikilǝr silǝrni ⱪobul ⱪilmisa, xundaⱪla sɵzünglarni anglimisa, u yǝrdin kǝtkininglarda, ularƣa agaⱨ-guwaⱨ bolsun üqün ayiƣinglardiki topini ⱪeⱪiwetinglar! — dedi.
„Kui teid vastu ei võeta ega kuulata, siis puistake lahkudes oma jalgadelt tolm maha märgiks, et olete nad nende enda hooleks jätnud.“
12 Xuning bilǝn ular yolƣa qiⱪip, kixilǝrni gunaⱨliriƣa towa ⱪilixⱪa jar selip ündidi.
Nii nad siis käisid ringi ja käskisid inimestel meelt parandada.
13 Ular nurƣun jinlarni ⱨǝydidi, nurƣun bimarlarni zǝytun meyi bilǝn mǝsiⱨ ⱪilip saⱪaytti.
Nad ajasid välja palju kurje vaime ning tegid õliga võides terveks palju haigeid.
14 Uning nami mǝxⱨur bolƣaqⱪa, Ⱨerod padixaⱨ uning ⱨǝⱪⱪidǝ anglap: «Bu adǝm [qoⱪum] ɵlümdin tirilgǝn Qɵmüldürgüqi Yǝⱨyadur. Xuning üqün muxu alaⱨidǝ ⱪudrǝtlǝr uningda küqini kɵrsitidu» dǝytti.
Ka kuningas Heroodes kuulis Jeesusest, kuna ta oli tuntuks saanud. Mõned ütlesid: „See on surnuist ülestõusnud Ristija Johannes. Sellepärast tal on nii imelised võimed.“
15 Baxⱪilar: «U Ilyas [pǝyƣǝmbǝr]» desǝ, yǝnǝ bǝzilǝr: «Burunⱪi pǝyƣǝmbǝrlǝrdǝk bir pǝyƣǝmbǝr bolsa kerǝk» deyixǝtti.
Teised ütlesid: „See on Eelija.“Veel mõned ütlesid: „Ta on prohvet, nagu üks mineviku prohvetitest.“
16 Biraⱪ bularni angliƣan Ⱨerod: — Mǝn kallisini alƣan Yǝⱨyaning ɵzi xu — u ɵlümdin tiriliptu! — dedi.
Aga kui Heroodes sellest kuulis, ütles ta: „See on Johannes, kellel ma pea maha võtsin! Ta on surnuist üles tõusnud!“
17 Ⱨerodning bundaⱪ deyixining sǝwǝbi, u [ɵgǝy] akisi Filipning ayali Ⱨerodiyǝning wǝjidin adǝm ǝwǝtip Yǝⱨyani tutup, zindanƣa taxliƣanidi. Qünki u xu ayal bilǝn nikaⱨlanƣanidi; Yǝⱨya Ⱨerodⱪa [tǝnbiⱨ berip]: «Akangning ayalini tartiwelixing Tǝwrat ⱪanuniƣa hilap» dǝp ⱪayta-ⱪayta degǝnidi.
Sest Heroodes oli andnud korralduse Johannes vahistada ja vangi panna oma venna Filippuse naise Heroodiase pärast, kellega Heroodes oli abiellunud.
Johannes oli Heroodesele öelnud: „Oma venna naisega abiellumine on seaduse vastu.“
19 Xuning üqün Ⱨerodiyǝ Yǝⱨyaƣa adawǝt saⱪlaytti; uni ɵltürmǝkqi bolƣan bolsimu, lekin xundaⱪ ⱪilalmaytti.
Seepärast pidas Heroodias Johannese vastu vimma ja tahtis teda tappa, kuid tal ei olnud võimalik seda korraldada,
20 Qünki Ⱨerod Yǝⱨyani diyanǝtlik wǝ muⱪǝddǝs adǝm dǝp bilip, uningdin ⱪorⱪatti, xunglaxⱪa uni ⱪoƣdaytti; u uning sɵzlirini angliƣan qaƣlirida alaⱪzadǝ bolup ketǝtti, lekin yǝnila sɵzlirini anglaxⱪa amraⱪ idi.
sest Heroodes teadis, et Johannes on püha mees, kes tegi seda, mis on õige. Heroodes kaitses Johannest ja kuigi Johannese sõnad häirisid teda väga, oli ta ikkagi hea meelega kuulanud, mis Johannesel öelda oli.
21 Əmma [Ⱨerodiyǝ kütkǝn] pǝyt ahir yetip kǝldi; Ⱨerod tuƣulƣan künidǝ ɵz ǝmǝldarliri, mingbexiliri wǝ Galiliyǝ ɵlkisidiki katta ǝrbablarni ziyapǝt bilǝn kütüwaldi;
Heroodiase võimalus tuli Heroodese sünnipäeval. Heroodes korraldas suure peo ülikutele, sõjapealikutele ja Galilea tähtsatele juhtidele.
22 ⱨeliⱪi Ⱨerodiyǝning ⱪizi sorunƣa qüxüp ussul oynap bǝrdi. Bu Ⱨerod wǝ ⱨǝmdastihan bolƣanlarƣa bǝkmu yarap kǝtti. Padixaⱨ ⱪizƣa: — Mǝndin nemǝ tǝlǝp ⱪilsang, xuni berimǝn, — dedi.
Heroodiase tütar tuli sisse ja tantsis neile. Tema esinemine rõõmustas Heroodest ja teisi, kes temaga peol olid, nii väga, et ta ütles neiule:
23 Andin u ⱪǝsǝm ⱪilip yǝnǝ: — Mǝndin nemǝ tǝlǝp ⱪilsang, ⱨǝtta padixaⱨliⱪimning yerimini desǝngmu xuni berimǝn, — dedi.
„Palu mult ükskõik mida ja ma annan selle sulle.“Ta kinnitas oma lubadust vandega: „Ma annan sulle kas või pool oma kuningriigist.“
24 Ⱪiz sirtⱪa qiⱪip, anisidin: — Nemǝ tǝlǝp ⱪilay? — dǝp soriwidi, anisi: — Qɵmüldürgüqi Yǝⱨyaning kallisini tǝlǝp ⱪil, — dedi.
Neiu läks välja ja küsis oma ema käest: „Mida ma peaksin paluma?“„Ristija Johannese pead, “vastas ema.
25 Ⱪiz dǝrⱨal padixaⱨning aldiƣa aldirap kirip: — Qɵmüldürgüqi Yǝⱨyaning kallisini ⱨazirla bir tǝhsigǝ ⱪoyup ǝkilixlirini halaymǝn, — dedi.
Tüdruk kiirustas sisse tagasi ja ütles kuningale: „Ma tahan, et sa annaksid mulle kohe Ristija Johannese pea kandikul.“
26 Padixaⱨ buningƣa naⱨayiti ⱨǝsrǝt qǝkkǝn bolsimu, ⱪǝsǝmliri tüpǝylidin wǝ dastihanda olturƣanlar wǝjidin, uningƣa bǝrgǝn sɵzidin yanƣusi kǝlmidi.
Kuningas oli vapustatud, aga kuna ta oli oma külaliste ees vande andnud, ei tahtnud ta palvest keelduda.
27 Xunga padixaⱨ dǝrⱨal bir jallat ǝwǝtip, uning kallisini elip kelixni ǝmr ⱪildi. Jallat zindanƣa berip Yǝⱨyaning kallisini elip,
Seega saatis ta kohe timuka Johannese pead tooma. Pärast seda, kui timukas oli vanglas Johannesel pea maha võtnud,
28 uni bir tǝhsigǝ ⱪoyup, ⱪizning aldiƣa elip kelip uningƣa bǝrdi. Ⱪiz uni anisiƣa tapxurdi.
tõi ta pea kandikul kohale ja andis selle tüdrukule ning tüdruk andis selle emale.
29 Bu ixni angliƣan Yǝⱨyaning muhlisliri kelip, jǝsǝtni elip ketip bir ⱪǝbrigǝ ⱪoydi.
Kui Johannese jüngrid juhtunust kuulsid, tulid nad ja viisid tema keha hauakambrisse.
30 Ⱪaytip kǝlgǝn rosullar Əysaning yeniƣa yiƣildi, nemǝ ⱪilƣanliri ⱨǝm nemǝ tǝlim bǝrgǝnlirini uningƣa mǝlum ⱪilixti.
Apostlid tulid tagasi ja kogunesid Jeesuse ümber. Nad rääkisid talle kõigest, mida nad olid teinud ja õpetanud.
31 Kelip-ketiwatⱪanlar naⱨayiti kɵplikidin ularƣa tamaⱪlinixⱪimu waⱪit qiⱪmidi. Xunga u ularƣa: — Yürünglar, mǝn bilǝn hilwǝt bir jayƣa berip, birdǝm aram elinglar, — dedi.
„Tulge minuga, oleme omapead. Lähme vaiksesse kohta ja puhkame veidi, “ütles Jeesus neile, sest tulijaid ja minejaid oli nii palju, et neil ei olnud isegi aega süüa.
32 Buning bilǝn ular kemigǝ qüxüp, hilwǝt bir qɵl yǝrgǝ ⱪarap mangdi.
Nii läksid nad paadiga vaiksesse kohta, et omapead olla.
33 Biraⱪ nurƣun kixilǝr ularning ketiwatⱪanliⱪini bayⱪap, ularni tonuweliwidi, ǝtraptiki barliⱪ xǝⱨǝrlǝrdin piyadǝ yolƣa qiⱪip, yügürüp, ulardin burun u yǝrgǝ berip yiƣilixti.
Aga rahvas nägi neid lahkumas ja tundis nad ära. Seega jooksis rahvas kõigist ümbruskonna linnadesse ette ja jõudis enne neid kohale.
34 Əysa kemidin qüxüp, zor bir top adǝmni kɵrüp, ularning padiqisiz ⱪoy padisidǝk bolƣanliⱪiƣa iq aƣritti. Xunga u ularƣa kɵp ixlarni ɵgitixkǝ baxlidi.
Kui Jeesus paadist välja tuli ja suurt rahvahulka nägi, tundis ta neile kaasa, sest nad olid nagu karjaseta lambad. Nii hakkas ta neile paljudest asjadest õpetama.
35 Kǝq kirip ⱪalƣanda, muhlisliri uning yeniƣa kelip: — Bu qɵl bir jay ikǝn, kǝq kirip kǝtti.
Päev kaldus õhtusse ning jüngrid tulid Jeesuse juurde ja ütlesid talle: „Me oleme küladest kaugel ja aeg on juba hiline.
36 Halayiⱪni yolƣa seliwǝtkǝn bolsang, ular ǝtraptiki kǝnt-ⱪixlaⱪlarƣa berip, ɵzlirigǝ nan setiwalsun; qünki ularda yegüdǝk nǝrsǝ yoⱪ, — dedi.
Sa peaks rahvale ütlema, et nad läheksid ja ostaksid küladest ja maakoha elanikelt endale midagi süüa.“
37 Lekin u ularƣa jawabǝn: — Ularƣa ɵzünglar ozuⱪ beringlar, — dedi. Muhlislar uningdin: — Ikki yüz kümüx dinarƣa ularƣa nan ǝkelip ularni ozuⱪlanduramduⱪ? — dǝp soridi.
Ent Jeesus vastas: „Andke teie neile midagi süüa.“„Mida? Kõigile neile inimestele leiva ostmiseks oleks meil vaja rohkem kui kuue kuu palka, “vastasid jüngrid.
38 Əysa ularƣa: — Ⱪanqǝ neninglar bar? Berip ⱪarap beⱪinglar, — dedi. Ular ⱪarap baⱪⱪandin keyin: — Bǝxi bar ikǝn, yǝnǝ ikki beliⱪmu bar ikǝn, — deyixti.
„Kui palju leiba teil siis on?“küsis Jeesus. „Minge ja vaadake.“Nad läksid ja uurisid ning ütlesid talle: „Viis leiba ja paar kala.“
39 U ularƣa kixilǝrni top-top ⱪilip yexil qimǝndǝ olturƣuzuxni buyrudi.
Jeesus käskis kõigil rühmade kaupa rohelisele murule maha istuda.
40 Halayiⱪ yüzdin, ǝlliktin sǝp-sǝp bolup olturuxti.
Nad istusid sajastes ja viiekümnestes rühmades.
41 U bǝx nan bilǝn ikki beliⱪni ⱪoliƣa elip, asmanƣa ⱪarap [Hudaƣa] tǝxǝkkür-mǝdⱨiyǝ eytti, andin nanlarni oxtup, kɵpqilikkǝ tutup berix üqün muhlisliriƣa berip turatti; ikki beliⱪnimu ⱨǝmmǝylǝngǝ tarⱪitip bǝrdi.
Seejärel võttis Jeesus viis leiba ja kaks kala. Taeva poole vaadates õnnistas ta toitu ja murdis leiva tükkideks. Siis andis ta leiva jüngritele, et nad annaksid rahvale, ning jagas neile kõigile ka kala.
42 Ⱨǝmmǝylǝn yǝp toyundi.
Kõik sõid, kuni kõht sai täis.
43 [Muhlislar] exip ⱪalƣan nan wǝ beliⱪ parqilirini liⱪ on ikki sewǝtkǝ teriwaldi.
Siis kogusid nad leiva ja kala jäägid kokku − kaksteist korvitäit.
44 Nanlarni yegǝn ǝrlǝrning sanila bǝx mingqǝ idi.
Toidust sai söönuks viis tuhat meest ja nende perekonnad.
45 Bu ixtin keyinla, u muhlisliriƣa ɵzüm bu halayiⱪni yolƣa seliwetimǝn, angƣiqǝ silǝr kemigǝ olturup, dengizning ⱪarxi ⱪirƣiⱪidiki Bǝyt-Saida yezisiƣa ɵtüp turunglar, dǝp buyrudi.
Kohe pärast seda käskis Jeesus jüngritel minna tagasi paati. Nad pidid suunduma järve teisel kaldal asuvasse Betsaidasse, Jeesus saatis sel ajal rahva laiali.
46 Ularni yolƣa seliwǝtkǝndin keyin, u dua-tilawǝt ⱪilix üqün taƣⱪa qiⱪti.
Kui ta oli inimestega hüvasti jätnud, läks ta üles mägedesse palvetama.
47 Kǝq kirgǝndǝ, kemǝ dengizning otturisiƣa yǝtkǝnidi, u ɵzi yalƣuz ⱪuruⱪluⱪta idi.
Hiljem samal õhtul oli paat keset järve, sel ajal kui Jeesus oli veel üksinda maal.
48 U muhlislirining palaⱪni küqǝp uruwatⱪanliⱪini kɵrdi; qünki xamal tǝtür yɵnilixtǝ qiⱪⱪanidi. Keqǝ tɵtinqi jesǝk waⱪtida, u dengizning üstidǝ mengip, muhlisliri tǝrǝpkǝ kǝldi wǝ ularning yenidin ɵtüp ketidiƣandǝk ⱪilatti.
Ta nägi, kuidas lained paati hüpitasid, kui nad tugevalt aerutasid, sest tuul puhus vastu. Varahommikustel tundidel tuli Jeesus nende juurde vett pidi kõndides. Ta oleks võinud neist mööda minna,
49 Lekin ular uning dengizning üstidǝ mengip keliwatⱪanliⱪini kɵrüp, uni alwasti ohxaydu, dǝp oylap quⱪan selixti.
aga kui nad nägid teda vett pidi kõndimas, pidasid nad teda lummutiseks. Nad karjusid,
50 Qünki ularning ⱨǝmmisi uni kɵrüp sarasimigǝ qüxti. Lekin u dǝrⱨal ularƣa: — Yürǝklik bolunglar, bu mǝn, ⱪorⱪmanglar! — dedi.
sest nad kõik nägid teda ja olid väga kohkunud. Jeesus ütles neile kohe: „Ärge kartke, see olen mina! Ärge kohkuge!“
51 U kemigǝ, ularning yeniƣa qiⱪⱪandila, xamal tohtidi. Ular buningdin ⱨoxidin kǝtküdǝk dǝrijidǝ ⱪattiⱪ ⱨǝyran ⱪelixip, nemini oylaxni bilmǝytti;
Ta läks nende juurde ja ronis paati ning tuul vaibus. Nad olid täiesti rabatud,
52 qünki ular nan berix [mɵjizisini] tehiqǝ qüxǝnmigǝnidi, ularning ⱪǝlbi bihud ⱨalǝttǝ turatti.
sest nad ei olnud oma kangekaelse, põikpäise hoiaku tõttu toidu jagamise ime tähendust mõistnud.
53 Ular dengizning ⱪarxi tǝripigǝ ɵtüp, Ginnisarǝt degǝn yurtta [ⱪuruⱪluⱪⱪa] qiⱪip, kemini baƣlap ⱪoydi.
Pärast mere ületamist jõudsid nad Genneesaretti ja panid paadi ankrusse.
54 Ular kemidin qüxüxi bilǝnla, [halayi’ⱪ] uni dǝrⱨal tonuwelip,
Kui nad välja ronisid, tundsid inimesed otsekohe Jeesuse ära.
55 ǝtraptiki ⱨǝmmǝ jaylarƣa yügürüxüp bardi wǝ «U palanqi yǝrgǝ qüxüptu» dǝp anglixi bilǝnla, bimarlarni zǝmbilgǝ selip, xu yǝrgǝ [uning aldiƣa] elip berixti.
Nad jooksid kogu piirkonda laiali, et tuua kõik haiged mattidel sinna, kus nad olid kuulnud Jeesuse olevat.
56 U mǝyli yeza, mǝyli xǝⱨǝr yaki ⱪixlaⱪlarƣa barsun, hǝlⱪ aƣriⱪlarni bazarlarƣa elip qiⱪip yatⱪuzatti; ular uningdin aƣriⱪlar ⱨeq bolmiƣanda sening yepinqangning pexigǝ bolsimu ⱪolini tǝgküzüwalsaⱪ dǝp ɵtündi. Uningƣa ⱪolini tǝgküzgǝnlǝrning ⱨǝmmisi saⱪaydi.
Kuhu iganes Jeesus läks − küladesse, linnadesse või maapiirkonda −, toodi haiged turuplatsidele ja paluti, et Jeesus laseks haigetel kas või oma rõivaserva puudutada. Kõik, kes teda puudutasid, said terveks.
