< Fakamaau 6 >

1 Pea naʻe fai kovi ʻae fānau ʻa ʻIsileli ʻi he ʻao ʻo Sihova: pea naʻe tukuange ʻakinautolu ʻe Sihova ki he nima ʻo Mitiane:
Les enfants d'Israël firent ce qui est mal aux yeux de Yahweh, et Yahweh les livra entre les mains de Madian, pendant sept ans.
2 Pea naʻe mālohi ʻae nima ʻo Mitiane ki ʻIsileli: pea ko e meʻa ʻi he kakai Mitiane naʻe ngaohi ʻe he kakai ʻIsileli moʻonautolu ʻae ngaahi toitoiʻanga ʻi he ngaahi ʻana, mo e ngaahi potu mālohi, ʻi he ngaahi moʻunga.
La main de Madian fut puissante contre Israël. A cause de Madian, les enfants d'Israël se firent les antres qui sont dans les montagnes, les cavernes et les hauteurs fortifiées.
3 Pea naʻe pehē, feʻunga mo e tō ʻae taʻu ʻe ʻIsileli, naʻe ʻalu hake ʻae kakai Mitiane, mo e kakai ʻAmaleki, mo e fānau mei he potu hopoʻangalaʻā, ʻio, naʻe haʻu ʻakinautolu ketau kiate kinautolu;
Quand Israël avait semé, Madian montait avec Amalec et les fils de l'Orient, et ils marchaient contre lui.
4 Pea naʻa nau fakanofo ʻae tau kiate kinautolu, pea naʻa nau maumau ʻae fua ʻoe fonua, ʻo fai atu ki Kesa, pea naʻe ʻikai tuku ha meʻakai ki ʻIsileli, pe ha sipi, pe ha pulu, pe ha ʻasi.
Campés en face d'Israël, ils dévastaient les productions de le terre jusque prés de Gaza, et ne laissaient aucune subsistance en Israël, ni brebis, ni bœufs, ni ânes.
5 He naʻa nau ʻalu hake mo ʻenau fanga manu mo honau ngaahi tuʻu fale, pea nau haʻu ʻo hangē ko e fanga heʻe honau toko lahi; he ko kinautolu mo ʻenau ngaahi kāmeli naʻe taʻefaʻalaua: pea naʻa nau haʻu ki he fonua ko hono fakaʻauha.
Car ils montaient avec leurs troupeaux et leurs tentes, et venaient nombreux comme des nuées de sauterelles; eux et leurs chameaux étaient innombrables, et ils venaient dans le pays pour le dévaster.
6 Pea naʻe fakamasiva lahi ʻa ʻIsileli ko e meʻa ʻi he kakai Mitiane; pea naʻe tangi ʻae fānau ʻa ʻIsileli kia Sihova.
Israël fut très affaibli à cause de Madian, et les enfants d'Israël crièrent vers Yahweh.
7 Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi he tangi ʻae fānau ʻa ʻIsileli kia Sihova ko e meʻa ʻi he kakai Mitiane,
Lorsque les enfants d'Israël eurent crié vers Yahweh au sujet de Madian,
8 Naʻe fekau ʻe Sihova ʻae palōfita ki he fānau ʻa ʻIsileli, ʻaia naʻa ne pehē kiate kinautolu, ʻoku pehē mai ʻa Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli, “Naʻaku ʻomi ʻakimoutolu mei ʻIsipite, pea ʻomi ʻakimoutolu kituʻa mei he fale ʻoe fakapōpula;
Yahweh envoya un prophète aux enfants d'Israël. Il leur dit: " Ainsi parle Yahweh le Dieu d'Israël: Je vous ai fait monter de l'Egypte, et je vous ai fait sortir de la maison de servitude.
9 Pea naʻaku fakamoʻui ʻakimoutolu mei he nima ʻoe kakai ʻIsipite, pea mei he nima ʻokinautolu, kotoa pē naʻe fakamamahiʻi ʻakimoutolu, pea u kapusi atu ʻakinautolu mei homou ʻao, pea u foaki kiate kimoutolu honau fonua;
Je vous ai délivrés de la main des Egyptiens et de la main de tous vos oppresseurs; je les ai chassés devant vous, et je vous ai donné leur pays.
10 Pea ne u pehē kiate kimoutolu, Ko au ko Sihova ko homou ʻOtua; ʻoua naʻa mou manavahē ki he ngaahi ʻotua ʻoe kau ʻAmoli, ko e fonua ʻonautolu ʻoku mou nofo ai: ka kuo ʻikai te mou fai talangofua ki hoku leʻo.”
Je vous ai dit: je suis Yahweh, votre Dieu; vous ne craindrez point les dieux des Amorrhéens dans le pays desquels vous habitez. Mais vous n'avez pas écouté ma voix. "
11 Pea naʻe haʻu ai ʻae ʻāngelo ʻa Sihova, pea nofo ʻi he lolo oke ʻaia naʻe ʻi Ofila, pea naʻe ʻo Soasi ʻoe fānau ʻa ʻApiesa: pea naʻe haha uite ʻe hono foha ko Kitione ʻo ofi ki he tataʻoʻanga uaine, ke fufū ia mei he kakai Mitiane.
Et l'Ange de Yahweh vint, et il s'assit sous le térébinthe d'Ephra, qui apporterait à Joas, de la famille d'Abiéser. Gédéon, son fils, battait le froment dans le pressoir, pour le mettre à l'abri de Madian.
12 Pea naʻe fakahāhā ʻae ʻāngelo ʻa Sihova kiate ia, ʻo ne pehē kiate ia, “ʻOku ʻiate koe ʻa Sihova, ʻa koe ko e tangata mālohi mo toʻa.”
L'Ange de Yahweh lui apparut et lui dit: " Yahweh est avec toi, vaillant héros. "
13 Pea naʻe pehē ʻe Kitione kiate ia, “ʻE hoku ʻEiki, kapau ʻoku ʻiate kimautolu ʻa Sihova, ko e hā kuo tō ai ʻae ngaahi meʻa ni kiate kimautolu? Pea kuo ʻi fē ʻae ngaahi meʻa mana ʻaia naʻe tala ʻe heʻemau ngaahi tamai kiate kimautolu, ʻo pehē, ‘ʻIkai naʻe ʻomi ʻakimautolu ʻe Sihova mei ʻIsipite?’ Ka ko eni kuo liʻaki ʻakimautolu ʻe Sihova, pea kuo tukuange ʻakimautolu ki he nima ʻoe kakai Mitiane.”
Gédéon lui dit: " Ah! mon seigneur, si Yahweh est avec nous, pourquoi toutes ces choses nous sont-elles arrivées? Et où sont tous ses prodiges que nos pères nous ont racontés, en disant: Yahweh ne nous a-t-il pas fait monter de l'Egypte? Et maintenant Yahweh nous abandonne et nous livre entre les mains de Madian. "
14 Pea naʻe ʻafio ʻa Sihova kiate ia, ʻo ne pehē, “ʻAlu ʻi he mālohi ni ʻoʻou, pea te ke fakamoʻui ʻe koe ʻa ʻIsileli mei he nima ʻoe kakai Mitiane: ʻikai kuo u fekauʻi koe?”
Yahweh se tourna vers lui et dit: " Va avec cette force que tu as, et délivre Israël de la main de Madian; ne t'ai-je pas envoyé? "
15 Pea naʻe pehē ʻe ia kiate ia, “ʻE hoku ʻEiki, ʻe fakamoʻui fēfeeʻi ʻeau ʻa ʻIsileli? Vakai, ʻoku masiva hoku fale ʻi Manase, pea ko e siʻi hifo taha pe au ʻi he fale ʻo ʻeku tamai.”
Gédéon lui dit: " Ah! Seigneur, avec quoi délivrerai-je Israël? Voici, ma famille est la plus pauvre en Manassé, et je suis le plus petit dans la maison de mon père. "
16 Pea naʻe pehē ʻe Sihova kiate ia, Ko e moʻoni te u ʻiate koe, pea te ke taaʻi ʻae kakai Mitiane ʻo hangē ko e tangata pē taha.
Yahweh lui dit: " Je serai avec toi, et tu battras Madian comme un seul homme. "
17 Pea pehē ʻe ia kiate ia, “Ko eni kapau kuo u maʻu ʻae ʻofa ʻi ho ʻao, pea ke fakahā kiate au ha fakaʻilonga ʻoku ta alea mo koe.
Gédéon lui dit: " Si j'ai trouvé grâce à vos yeux, donnez-moi un signe que c'est vous qui me parlez.
18 ‌ʻOku ou kole kiate koe, ʻoua naʻa ke ʻalu ʻi heni, kaeʻoua ke u haʻu kiate koe mo ʻeku meʻaʻofa, pea u fokotuʻu ia ʻi ho ʻao.” Pea naʻe pehē ʻe ia, “Te u tatali pē ke ʻoua ke ke toe haʻu.”
Ne vous éloignez point d'ici jusqu'à ce que je revienne auprès de vous, que j'apporte mon offrande et que je la dépose devant vous. " Et Yahweh dit: " Je resterai jusqu'à ce que tu reviennes. "
19 Pea naʻe ʻalu ai ʻa Kitione, ʻo ne teu ʻae ʻuhikiʻi kosi, mo e mā taʻefakalēvani ʻi he efa ʻe taha ʻoe mahoaʻa: naʻa ne faʻo ʻae kakano ʻi ha kato, pea ne ʻai ʻae vaihū ki ha kulo, ʻo ne ʻomi ia ki he lolo oke, ʻo ne ʻatu ia.
Gédéon, étant entré, apprêta un chevreau et, avec un épha de farine, il fit des pains sans levain; puis, ayant mis la chair dans une corbeille et le jus dans un vase, il les lui apporta sous le térébinthe et les lui offrit.
20 Pea naʻe pehē ʻe he ʻāngelo ʻae ʻOtua kiate ia, “Toʻo ʻae kakano mo e ngaahi mā taʻefakalēvani, pea ʻai ia ki he maka ni, pea lilingi ʻae vaihū.” Pea naʻa ne fai ia.
L'Ange de Yahweh lui dit: " Prends la chair et les pains sans levain, pose-les sur ce rocher, et verse le jus. " Et il fit ainsi.
21 Pea naʻe toki mafao atu ʻe he ʻāngelo ʻa Sihova ʻae muʻa tokotoko naʻe ʻi hono nima, ke lave ki he kakano mo e ngaahi mā taʻemeʻafakatupu; pea naʻe ʻalu hake ʻae afi mei he maka, pea naʻe ʻosiʻosi ai ʻae kakano mo e ngaahi mā taʻefakalēvani. Pea naʻe ʻalu ai ʻae ʻāngelo ʻa Sihova mei hono ʻao.
L'Ange de Yahweh étendit l'extrémité du bâton qu'il avait à la main, et toucha la chair et les pains sans levain. Aussitôt le feu s'éleva du rocher, et consuma la chair et les pains sans levain, et l'Ange de Yahweh disparut à ses yeux.
22 Pea ʻi he ʻilo ʻe Kitione ko e ʻāngelo ia ʻa Sihova, naʻe pehē ʻe Kitione, “ʻOiauē, ʻE Sihova ko e ʻOtua! He kuo u mamata ki he ʻāngelo ʻa Sihova ko e mata ki he mata.”
Gédéon vit que c'était l'Ange de Yahweh et Gédéon dit: " Malheur à moi, Seigneur Yahweh, car j'ai vu l'Ange de Yahweh face à face. "
23 Pea naʻe pehē ʻe Sihova kiate ia, “Ke fiemālie pe koe; ʻoua naʻa ke manavahē: ʻe ʻikai te ke mate.”
Yahweh lui dit: " Sois en paix, ne crains point, tu ne mourras pas. "
24 Pea naʻe fokotuʻu ʻi ai ʻe Kitione ʻae feilaulauʻanga kia Sihova, ʻo ne ui ia, ko Sihova-Salomi: ʻoku ʻi Ofila ia ʻoe kau ʻApiesa ʻo aʻu ki he ʻaho ni.
Gédéon bâtit là un autel à Yahweh et l'appela: " Yahweh-Schalôm; " cet autel existe encore aujourd'hui à Ephra d'Abiéser.
25 Pea naʻe hoko ʻo pehē ʻi he pō pe ko ia, naʻe pehē ʻe Sihova kiate ia, “Toʻo ʻae pulu mui ʻa hoʻo tamai, ʻio, hono ua ʻoe pulu ʻoku fitu taʻu ʻene motuʻa, pea tulaki hifo ʻae feilaulauʻanga ʻo Peali ʻaia naʻe langa ʻe hoʻo tamai, pea tā hifo ʻae vao tapu ʻoku ofi ki ai:
Cette nuit-là, Yahweh dit à Gédéon: " Prends le jeune taureau de ton père, et le second taureau de sept ans. Renverse l'autel de Baal qui est à ton père, et coupe l'aschéra qui est auprès.
26 Pea ke langa ʻae feilaulauʻanga kia Sihova ko ho ʻOtua ʻi he funga ʻoe maka ni, ʻi he potu mālohi, pea ke ʻomi hono ua ʻoe pulu, pea ʻatu ia ko e feilaulau tutu ia, mo fefie ʻaki ʻae ʻakau ʻoe vao tapu ʻaia ke ke tā hifo.”
Tu bâtiras ensuite, au sommet de ce lieu fort, un autel à Yahweh, ton Dieu, et tu le disposeras; tu prendras le second taureau et tu offriras un holocauste avec le bois de l'aschéra que tu auras coupée. "
27 Pea naʻe toʻo ʻe Kitione ʻae kau tangata ko ʻene kau tamaioʻeiki ʻe toko hongofulu, ʻo ne fai ʻo hangē ko e fekau ʻa Sihova kiate ia: pea ko e meʻa ʻi heʻene manavahē ki he kakai ʻoe fale ʻo ʻene tamai, mo e kau tangata ʻoe kolo, naʻe ʻikai te ne mafai ia ʻi he ʻaho, pea naʻe fai ʻe ia ia ʻi he poʻuli.
Gédéon prit dix hommes parmi ses serviteurs, et exécuta ce que Yahweh lui avait dit: mais, comme il n'osait le faire de jour par crainte de la maison de son père et des gens de la ville, il le fit de nuit.
28 Pea ʻi he tuʻu hengihengi hake ʻi he pongipongi ʻae kau tangata ʻoe kolo, vakai, ko e feilaulauʻanga ʻo Peali kuo tulaki ki lalo, pea kuo tā hifo mo e vao tapu naʻe ofi ki ai, pea ko hono ua ʻoe pulu kuo ʻosi hono ʻatu ʻo feilaulau ʻaki ki he feilaulauʻanga ʻaia naʻe langa.
Lorsque les gens de la ville se levèrent le lendemain matin, voici que l'autel de Baal était renversé, que l'aschéra qui était auprès était coupée, et que le second taureau était offert en holocauste sur l'autel récemment bâti.
29 Pea naʻa nau fepehēʻaki ʻiate kimautolu, “Ko hai kuo ne fai ʻae meʻa ni?” Pea ʻi heʻenau ʻeke mo fehuʻi, naʻa nau pehē, Kuo fai ʻae meʻa ni ʻe Kitione ko e foha ʻo Soasi.
Ils se dirent l'un à l'autre: " Qui a fait cela? " et ils s'informèrent et firent des recherches. On leur dit: " C'est Gédéon, fils de Joas, qui a fait cela. "
30 Pea pehē ai ʻe he kau tangata ʻoe kolo kia Soasi, “ʻOmi ho foha kituʻa ke tāmate ia: ko e meʻa ʻi heʻene tulaki hifo ʻae feilaulauʻanga ʻo Peali, pea ko e meʻa ʻi heʻene tā hifo ʻae vao tapu naʻe ofi ki ai.”
Alors les gens de la ville dirent à Joas: " Fais sortir ton fils et qu'il meure, car il a renversé l'autel de Baal et coupé l'aschéra qui était auprès. "
31 Pea naʻe pehē ʻe Soasi kiate kinautolu naʻe angatuʻu kiate ia, “Te mou langomakiʻi ʻa Peali? He te ne fakamoʻui ʻakimoutolu? Ko ia ʻoku langomakiʻi ʻa Peali ke tāmateʻi ia ʻi he kei pongipongi: kapau ko e ʻotua ia, ke langomakiʻi ia ʻe ia pe, koeʻuhi kuo tulaki hifo ʻe ha tokotaha ʻa hono feilaulauʻanga.”
Joas dit à tous ceux qui se tenaient là contre lui: " Est-ce à vous de prendre parti pour Baal? Ou bien est-ce à vous de le secourir? Quiconque prendra parti pour Baal sera mis à mort avant demain matin. Si Baal est Dieu, que lui-même prenne en main sa cause, puisqu'on a renversé son autel! "
32 Ko ia naʻa ne ui ia ʻi he ʻaho ko ia ko Selupeali, ʻo pehē, “Tuku ke langomakiʻi ia ʻe Peali, he kuo ne tulaki hifo hono feilaulauʻanga.”
En ce jour, un donna à Gédéon le nom de Jérobaal, en disant: " Que Baal se défende contre lui, puisqu'il a renversé son autel! "
33 Pea naʻe toki fakataha ai ʻae kakai Mitiane kotoa pē mo e kakai ʻAmaleki mo e fānau kotoa pē ʻoe potu hahake, ʻonau ʻalu atu, ʻo ʻapitanga ʻi he teleʻa ʻo Sesilili.
Tout Madian, Amalec et les fils de l'Orient se rassemblèrent et, ayant passé le Jourdain, ils campèrent dans la plaine de Jezraël.
34 Ka naʻe hoko kia Kitione ʻae Laumālie ʻo Sihova, pea ne ifi ʻe ia ʻae meʻalea: pea naʻe fakataha ʻo muimui ʻiate ia ʻae kakai ʻApiesa.
L'Esprit de Yahweh revêtit Gédéon; il sonna de la trompette, et les Abiésérites s'assemblèrent pour marcher à sa suite.
35 Pea naʻe fekau ʻe ia ki Manase kotoa pē, pea naʻa nau tānaki ʻo muimui ʻiate ia foki: pea naʻe fekau ʻe ia ki ʻAseli, pea ki Sepuloni, mo Nafitalai; pea naʻa nau haʻu ke fakafetaulaki kiate kinautolu.
Il envoya des messagers dans tout Manassé, qui s'assembla aussi pour le suivre. Il envoya des messagers dans Aser, dans Zabulon et dans Nephtali, et ils montèrent à leur rencontre.
36 Pea naʻe pehē ʻe Kitione ki he ʻOtua, Kapau te ke fakamoʻui ʻa ʻIsileli ʻaki hoku nima ʻo hangē ko hoʻo folofola,
Gédéon dit à Dieu: " Si vous voulez sauver Israël par ma main, comme vous l'avez dit,
37 Vakai, te u ʻai ʻae fulufuluʻi sipi kotoa ki he kelekele: pea kapau ʻoku ʻi he fulufuluʻi sipi pe ʻae hahau, pea mōmoa ʻae kelekele kotoa pē, te u ʻilo ai te ke fakamoʻui ʻa ʻIsileli ʻi hoku nima, ʻo hangē ko hoʻo folofola.
voici, je mettrai une toison de laine sur l'aire: si la toison seule se couvre de rosée, et que tout le sol alentour reste sec, je connaîtrai que vous délivrerez Israël par ma main, comme vous l'avez dit. "
38 Pea naʻe pehē: he naʻe tuʻu pongipongi hake ia ʻi he pongipongi, ʻo tatau ʻae hahau mei he fulufuluʻi sipi, pea naʻe fonu ha ipu ʻi he vai.
Et il arriva ainsi. Le jour suivant, s'étant levé de bon matin, il pressa la toison, et en fit sortir la rosée, plein une coupe d'eau.
39 Pea naʻe pehē ʻe Kitione ki he ʻOtua, ʻoua naʻa tupu ʻo lahi hoʻo houhau kiate au, pea te u lea ke tuʻo taha ni: ʻoku ou kole kiate koe tuku au ke u ʻahiʻahiʻi koe ke tuʻo taha ni ʻaki ʻae fulufuluʻi sipi: tuku ke mōmoa pe ʻae fulufuluʻi sipi, kae ʻi he kelekele kotoa pē ʻae hahau.
Gédéon dit à Dieu: " Que votre colère ne s'enflamme pas contre moi; que je puisse encore parler une fois: je voudrais une fois encore seulement faire une épreuve avec la toison: que la toison seule reste sèche, et que la rosée tombe sur tout le sol alentour. "
40 Pea naʻe fai ia ʻe he ʻOtua ʻi he pō ko ia: he naʻe mōmoa ʻae fulufuluʻi sipi pe, ka naʻe hahauʻia ʻae kelekele kotoa pē.
Et Dieu fit ainsi cette nuit-là: la toison seule resta sèche, et tout le sol se couvrit de rosée.

< Fakamaau 6 >