< 2 Samuela 19 >

1 Pea naʻe fakahā kia Soape, “Vakai, ʻoku tangi mo mamahi ʻae tuʻi koeʻuhi ko ʻApisalomi.”
Et on rapporta à Joab: Voici, le roi pleure et mène deuil sur Absalom.
2 Pea ko e fakamoʻui ʻoe ʻaho ko ia naʻe liliu ia ko e fakamamahi ki he kakai kotoa pē: he naʻe fanongo ʻe he kakai ʻi he ʻaho ko ia ki he mamahi ʻoe tuʻi koeʻuhi ko hono ʻalo.
Et la victoire fut changée en deuil pour tout le peuple, ce jour-là, car le peuple entendit ce jour-là qu’on disait: Le roi est affligé à cause de son fils.
3 Pea ʻi he ʻaho ko ia naʻe ʻalu fakatoitoi pe ʻae kakai ki he kolo, ʻo hangē ko e ʻalu fakatoitoi ha kakai ʻi [heʻenau ]mā ʻoka nau ka feholataki ʻi he tau.
Et le peuple entra, ce jour-là, dans la ville à la dérobée, comme s’en irait à la dérobée un peuple honteux d’avoir pris la fuite dans la bataille.
4 Ka naʻe ʻufiʻufi ʻe he tuʻi ʻa hono fofonga, pea naʻe tangi ʻaki ʻe he tuʻi ʻae leʻo lahi, ʻOiauē, ʻa hoku foha ko ʻApisalomi, “ʻOiauē ʻApisalomi, ko hoku ʻalo, ko hoku ʻalo!”
Et le roi avait couvert son visage, et le roi criait à haute voix: Mon fils Absalom! Absalom, mon fils, mon fils!
5 Pea naʻe hau ʻa Soape ki loto fale ki he tuʻi, ʻo ne pehē, “Kuo ke fakamaaʻi he ʻaho ni ʻae mata kotoa pē ʻo hoʻo kau tamaioʻeiki, ʻaia kuo fakahaofi ʻa hoʻo moʻui he ʻaho ni, mo e moʻui ʻa hoʻo ngaahi foha mo hoʻo ngaahi ʻofefine, mo e moʻui ʻa hoʻo ngaahi uaifi, mo e moʻui ʻa hoʻo kau sinifu;
Et Joab vint vers le roi dans la maison, et dit: Tu as aujourd’hui rendu honteuse la face de tous tes serviteurs, qui ont aujourd’hui sauvé ta vie, et la vie de tes fils et de tes filles, et la vie de tes femmes, et la vie de tes concubines,
6 Ko e meʻa ʻi hoʻo ʻofa ki ho ngaahi fili, ka kuo ke fehiʻa ki ho kāinga. He kuo ke fakahā he ʻaho ni ʻoku ʻikai mahuʻinga kiate koe ʻae houʻeiki pe ko e kau tamaioʻeiki: he ʻoku ou mamata he ʻaho ni, ka ne moʻui pe ʻa ʻApisalomi, ke mau mate kotoa pē ʻakimautolu he ʻaho ni, pehē kuo ke lelei ai.
en ce que tu aimes ceux qui te haïssent, et que tu hais ceux qui t’aiment; car tu as montré aujourd’hui que tes chefs et tes serviteurs ne te sont rien; et je sais aujourd’hui que, si Absalom vivait et que, nous tous, nous soyons morts aujourd’hui, alors cela serait bon à tes yeux.
7 Ko ia foki, tuʻu hake, pea ʻalu atu, pea lea fakafiemālie ki he loto ʻo hoʻo kau tamaioʻeiki: he ʻoku ou fuakava ʻia Sihova kiate koe, kapau ʻe ʻikai te ke ʻalu atu, ʻe ʻikai toe kiate koe ha tokotaha ʻi he poōni: pea ʻe kovi lahi hake ia ʻi he kovi kotoa pē kuo hoko mai kiate koe talu mei hoʻo kei siʻi ʻo aʻu ki he ʻaho ni.”
Et maintenant, lève-toi, sors, et parle au cœur de tes serviteurs; car je jure par l’Éternel que si tu ne sors, pas un homme ne demeurera cette nuit avec toi; et ceci sera pire pour toi que tout le mal qui t’est arrivé depuis ta jeunesse jusqu’à maintenant.
8 Pea naʻe toki tuʻu hake ai ʻae tuʻi, ʻo ne ʻafio ʻi he matapā. Pea naʻa nau fakahā ki he kakai kotoa pē, ʻo pehē, “Vakai, kuo ʻafio ʻae tuʻi ʻi he matapā.” Pea naʻe haʻu ʻae kakai kotoa pē ki he ʻao ʻoe tuʻi: he kuo hola ʻae kau tangata kotoa pē ʻo ʻIsileli taki taha ki hono fale fehikitaki.
Et le roi se leva, et s’assit dans la porte; et on rapporta à tout le peuple, en disant: Voici, le roi est assis dans la porte. Et tout le peuple vint devant le roi. Et Israël s’était enfui, chacun à sa tente.
9 Pea naʻe fekeʻikeʻi ʻae kakai kotoa pē ʻi he ngaahi faʻahinga ʻo ʻIsileli kotoa pē, ʻo fepehēʻaki, “Naʻe fakamoʻui ʻakitautolu ʻe he tuʻi mei he nima ʻo hotau ngaahi fili, pea naʻa ne fakahaofi ʻakitautolu mei he nima ʻoe kau Filisitia; pea kuo ne hola eni mei he fonua koeʻuhi ko ʻApisalomi.”
Et tout le peuple était à se disputer dans toutes les tribus d’Israël, disant: Le roi nous a délivrés de la main de nos ennemis, et c’est lui qui nous a sauvés de la main des Philistins, et maintenant il s’est enfui du pays à cause d’Absalom;
10 Pea ko ʻApisalomi ʻaia naʻa tau fakanofo kiate kitautolu, kuo mate ʻi he tau. Pea ko ia foki ko e hā ʻoku mou taʻelea ai ke toe ʻomi ʻae tuʻi?
et Absalom, que nous avions oint sur nous, est mort dans la bataille; et maintenant, pourquoi gardez-vous le silence pour ce qui est de ramener le roi?
11 Pea naʻe fekau ʻe he tuʻi ko Tevita kia Satoki mo ʻApiata ko e ongo taulaʻeiki, ʻo ne pehē, “Mo lea ki he mātuʻa ʻo Siuta, ʻo pehē, Ko e hā ʻoku mou tomui ai ʻi he toe ʻomi ʻae tuʻi ki hono fale? Ka kuo hā mai ʻae lea ʻa ʻIsileli kotoa pē ki he tuʻi ki hono fale.
Et le roi David envoya à Tsadok et à Abiathar, les sacrificateurs, disant: Parlez aux anciens de Juda, en disant: Pourquoi êtes-vous les derniers pour ramener le roi dans sa maison, alors que la parole de tout Israël est venue au roi dans sa maison?
12 Ko hoku kāinga kimoutolu, ko hoku hui mo hoku kakano kimoutolu: ko ia ko e hā ʻoku mou tomui ai ʻi he toe ʻomi ʻae tuʻi?”
Vous êtes mes frères, vous êtes mon os et ma chair; et pourquoi êtes-vous les derniers pour ramener le roi?
13 Pea mo pehē atu kia ʻAmasa, “ʻIkai ʻoku ke ʻo hoku hui, pea ʻo hoku kakano? Ke fai pehē ʻe he ʻOtua kiate au ʻo lahi hake foki, ʻo kapau ʻe ʻikai te ke ʻeiki koe ki he kautau ʻi hoku ʻao maʻuaipē, ko e fetongi ʻo Soape.”
Et dites à Amasa: N’es-tu pas mon os et ma chair? Que Dieu me fasse ainsi, et ainsi y ajoute, si tu n’es chef de l’armée devant moi, pour toujours, à la place de Joab!
14 Pea naʻa ne ueʻi ʻae loto ʻoe kakai kotoa pē ʻo Siuta, ʻo hangē kuo[nau ]taha pe; ko ia ne nau ʻave ai ʻae lea ni ki he tuʻi, Ke ke foki mai koe, pea mo hoʻo kau tamaioʻeiki kotoa pē.
Et il inclina le cœur de tous les hommes de Juda comme un seul homme, et ils envoyèrent dire au roi: Reviens, toi et tous tes serviteurs.
15 Ko ia naʻe foki mai ʻae tuʻi, ʻo ne haʻu ki Sioatani. Pea naʻe haʻu ʻakinautolu ʻo Siuta ki Kilikali, ke fakafetaulaki atu ki he tuʻi, pea ke ʻomi ʻae tuʻi ki he kauvai ʻe taha ʻo Sioatani.
Et le roi s’en retourna, et vint jusqu’au Jourdain; et Juda vint à Guilgal pour aller à la rencontre du roi, pour faire passer au roi le Jourdain.
16 Pea ko Simi ko e foha ʻo Kela, ko e tangata Penisimani, ʻaia naʻe ʻo Pahulimi, naʻa ne ʻalu fakatoʻotoʻo hifo mo e kau tangata ʻo Siuta, ke fetaulaki mo e tuʻi ko Tevita.
Et Shimhi, fils de Guéra, le Benjaminite, qui était de Bakhurim, se hâta et descendit avec les hommes de Juda à la rencontre du roi David,
17 Pea naʻe ʻalu mo ia ʻae kau tangata Penisimani ʻe toko taha afe, pea mo Sipa ko e tamaioʻeiki mei he fale ʻo Saula, pea mo hono foha ʻoʻona ʻe toko hongofulu ma toko nima, pea mo ʻene kau tamaioʻeiki ʻe toko uofulu; pea naʻa nau muʻomuʻa atu ʻi he tuʻi ʻi heʻene aʻa ʻi Sioatani.
et, avec lui, 1 000 hommes de Benjamin, et Tsiba, serviteur de la maison de Saül, et ses 15 fils et ses 20 serviteurs avec lui; et ils traversèrent le Jourdain devant le roi.
18 Pea naʻe ʻalu foki ʻae vaka fokotuʻu ke fetukutuku ai ʻae kaungāʻapi ʻoe tuʻi, pea ke fai ha meʻa naʻe pehē ʻe ia ke fai. Pea naʻe tō hifo ʻa Simi ko e foha ʻo Kela ʻi he ʻao ʻoe tuʻi ʻi heʻene laka mai mei Sioatani;
Et un bac passa pour faire passer la maison du roi, et faire ce qui était bon à ses yeux. Et Shimhi, fils de Guéra, tomba devant le roi comme il allait passer le Jourdain,
19 ‌ʻo ne pehē ki he tuʻi, “ʻOua naʻa tuku ha hia kiate au ʻe hoku ʻeiki, pea ʻoua foki naʻa ke manatuʻi ʻae meʻa naʻe fai angatuʻu ai ʻe hoʻo tamaioʻeiki ʻi he ʻaho ko ia naʻe ʻalu atu ai ʻa hoku ʻeiki ko e tuʻi mei Selūsalema, ke mamahi ai ʻae loto ʻoe tuʻi.
et il dit au roi: Ne m’impute pas d’iniquité, mon seigneur, et ne te souviens pas de l’iniquité commise par ton serviteur au jour où le roi, mon seigneur, sortit de Jérusalem, en sorte que le roi le prenne à cœur.
20 He ʻoku ʻiloʻi ʻe hoʻo tamaioʻeiki kuo u fai angahala: pea ko ia foki kuo u haʻu ke u muʻomuʻa mai he ʻaho ni ʻi he fale kotoa pē ʻo Siosefa ke u hoko mai ke fakafetaulaki ki hoku ʻeiki ko e tuʻi.”
Car moi, ton serviteur, je sais que j’ai péché; et voici, je suis venu aujourd’hui le premier de toute la maison de Joseph, pour descendre à la rencontre du roi, mon seigneur.
21 Ka naʻe pehēange ʻe ʻApisai ko e tama ʻa Seluia, “ʻIkai ʻe tāmateʻi ʻa Simi koeʻuhi ko e meʻa ni, koeʻuhi ko ʻene lea kapekape kiate ia kuo pani ʻaki ʻae lolo ʻe Sihova?”
Et Abishaï, fils de Tseruïa, répondit et dit: Ne fera-t-on pas mourir Shimhi pour cela, car il a maudit l’oint de l’Éternel?
22 Pea naʻe pehē ʻe Tevita, “Ko e hā kimoutolu kiate au, ʻakimoutolu ʻae ngaahi tama ʻo Seluia, ke mou hoko ai ko e ngaahi fili kiate au he ʻaho ni? He ʻe tāmateʻi ha tokotaha ʻi ʻIsileli ʻi he ʻaho ni? He ʻoku ʻikai te u ʻilo koā kuo u tuʻi au he ʻaho ni ki ʻIsileli?”
Et David dit: Qu’ai-je à faire avec vous, fils de Tseruïa? car vous êtes aujourd’hui des adversaires pour moi. Ferait-on mourir aujourd’hui un homme en Israël? car ne sais-je pas que je suis aujourd’hui roi sur Israël?
23 Ko ia naʻe pehē ai ʻe he tuʻi kia Simi, “ʻE ʻikai te ke mate. Pea naʻe fuakava ʻe he tuʻi kiate ia.”
Et le roi dit à Shimhi: Tu ne mourras point. Et le roi le lui jura.
24 Pea naʻe ʻalu hifo ʻa Mifiposeti ko e foha ʻo Saula ke fetaulaki mo e tuʻi, pea naʻe ʻikai ke kaukau hono vaʻe, pe teuteuʻi hono kava, pe fō hono ngaahi kofu, talu mei he ʻaho ko ia naʻe ʻalu atu ai ʻae tuʻi, ʻo aʻu ki he ʻaho naʻa ne toe haʻu ai ʻi he melino.
Et Mephibosheth, fils de Saül, descendit à la rencontre du roi; et il n’avait pas soigné ses pieds, et n’avait pas fait sa barbe, et n’avait pas lavé ses vêtements, depuis le jour où le roi s’en était allé, jusqu’au jour où il revint en paix.
25 Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi heʻene hoko mai ki Selūsalema, ke fetaulaki mo e tuʻi, naʻe pehē ʻe he tuʻi kiate ia, “ʻE Mifiposeti, ko e hā naʻe ʻikai te ta ō ai mo au?”
Et lorsque Jérusalem vint à la rencontre du roi, le roi lui dit: Pourquoi n’es-tu pas allé avec moi, Mephibosheth?
26 Pea naʻe pehēange ʻe ia, “ʻE hoku ʻeiki, ko e tuʻi, naʻe kākaaʻi au ʻe hoku tamaioʻeiki: he naʻe pehē ʻe hoʻo tamaioʻeiki, ‘Te u ʻai ha hekaʻanga ki he ʻasi, koeʻuhi ke u heka ai ʻo ʻalu ki he tuʻi; koeʻuhi ʻoku ketu ʻa hoʻo tamaioʻeiki.’
Et il dit: Ô roi, mon seigneur! mon serviteur m’a trompé; car ton serviteur disait: Je sellerai mon âne, et je monterai dessus, et j’irai avec le roi, car ton serviteur est boiteux;
27 Pea kuo ne lauʻikoviʻi ʻa hoʻo tamaioʻeiki ki hoku ʻeiki ko e tuʻi; ka ʻoku tatau ʻa hoku ʻeiki ko e tuʻi mo ha ʻāngelo ʻae ʻOtua: ko ia ke ke fai ʻaia ʻoku matamatalelei kiate koe.
et il a calomnié ton serviteur auprès du roi, mon seigneur; mais le roi, mon seigneur, est comme un ange de Dieu: fais donc ce qui est bon à tes yeux.
28 He ko kinautolu kotoa pē ʻoe fale ʻa ʻeku tamai, ko e kau mate kinautolu ʻi he ʻao ʻo hoku ʻeiki ko e tuʻi: ka neongo ia naʻa ke fakanofo ʻa hoʻo tamaioʻeiki[ko au ]ʻi he haʻohaʻonga ʻokinautolu naʻe kai mei ho keinangaʻanga ʻoʻou. Ko ia foki ʻe totonu fēfē ʻa ʻeku toe tangi ki he tuʻi?”
Car toute la maison de mon père n’était que des hommes morts devant le roi, mon seigneur; et tu as mis ton serviteur parmi ceux qui mangent à ta table; et quel droit ai-je encore? et pour quel sujet crierai-je encore au roi?
29 Pea naʻe pehē ʻe he tuʻi kiate ia, “Ko e hā ʻoku ke kei lea ai ki hoʻo ngaahi meʻa ʻaʻau? Kuo ʻosi ʻeku lea, Ke mo vaheua mo Sipa ʻae fonua.”
Et le roi lui dit: Pourquoi me parles-tu encore de tes affaires? Je l’ai dit: Toi et Tsiba, partagez les champs.
30 Pea naʻe pehēange ʻe Mifiposeti ki he tuʻi, “Tuku ke ne maʻu kotoa pē maʻana, koeʻuhi kuo toe hoko mai ʻa hoku ʻeiki ko e tuʻi ki hono fale ʻoʻona ʻi he melino.”
Et Mephibosheth dit au roi: Qu’il prenne même le tout, puisque le roi, mon seigneur, est revenu en paix dans sa maison.
31 Pea naʻe ʻalu hifo ʻa Pasilai ko e tangata Kiliati mei Lokelimi, pea naʻe ʻalu atu ia mo e tuʻi ki he kauvai ʻo Sioatani, ke ne fakaaʻa atu ia ʻi Sioatani.
Et Barzillaï, le Galaadite, descendit de Roguelim, et passa le Jourdain avec le roi, pour l’accompagner au-delà du Jourdain.
32 Ka ko eni naʻe motuʻa lahi ʻaupito ʻa Pasilai, he naʻe valungofulu ʻa hono taʻu: pea naʻa ne tokonaki meʻakai maʻae tuʻi lolotonga ʻa ʻene nofo ʻi Mehanemi; he ko e tangata ʻeikilahi ia.
Et Barzillaï était très vieux, âgé de 80 ans, et il avait entretenu le roi pendant qu’il habitait à Mahanaïm, car il était un homme très riche.
33 Pea naʻe pehē ʻe he tuʻi kia Pasilai, Haʻu koe ke ta aʻa atu mo au, pea te u fafangaʻi koe mo au ʻi Selūsalema.
Et le roi dit à Barzillaï: Passe avec moi, et je t’entretiendrai auprès de moi à Jérusalem.
34 Pea naʻe pehē ʻe Pasilai ki he tuʻi, “He ʻoku toe fiha ʻae ngaahi ʻaho ʻo ʻeku moʻui, koeʻuhi ke u ʻalu hake ai mo e tuʻi ki Selūsalema?
Et Barzillaï dit au roi: Combien seront les jours des années de ma vie, pour que je monte avec le roi à Jérusalem?
35 ‌ʻOku ou valungofulu taʻu he ʻaho ni pea ʻoku ou faʻa fai koā ke fifili ki he meʻa ʻoku lelei mo ia ʻoku kovi? He ʻoku faʻa ifoifo ʻe hoʻo tamaioʻeiki ʻaia ʻoku ou kai pe ko ia ʻoku ou inu? Pea ʻoku ou kei faʻa ongoʻi koā ʻae leʻo ʻoe kau tangata fasi hiva mo e kau fefine fasi hiva?” Pea ka kuo pehē, ko e hā hono ʻaonga ʻoe hoko ʻa hoʻo tamaioʻeiki ko e fakamāfasia pe ki hoku ʻeiki ko e tuʻi?
Je suis aujourd’hui âgé de 80 ans; puis-je distinguer ce qui est bon de ce qui est mauvais? Ton serviteur peut-il savourer ce que je mange et ce que je bois? Puis-je encore entendre la voix des chanteurs et des chanteuses? Et pourquoi ton serviteur serait-il encore à charge au roi, mon seigneur?
36 ‌ʻE ʻalu mamaʻo siʻi atu pe ʻa hoʻo tamaioʻeiki mo e tuʻi ki he kauvai ʻe taha ʻo Sioatani: pea ko e hā hono ʻuhinga ʻoe totongi kiate au ʻe he tuʻi ʻi ha totongi pehē fau?
Ton serviteur passera pour peu [de temps] le Jourdain avec le roi; et pourquoi le roi me donnerait-il cette récompense?
37 ‌ʻOku ou kole kiate koe, tuku ʻa hoʻo tamaioʻeiki ke toe foki ki mui, koeʻuhi ke u mate ʻi hoku kolo ʻoʻoku, ʻo ofi ki he faʻitoka ʻo ʻeku tamai pea mo ʻeku faʻē. “Kae vakai, ko hoʻo tamaioʻeiki ko Kimami; tuku ke ʻalu atu ia mo hoku ʻeiki ko e tuʻi; pea ke fai kiate ia ʻaia ʻoku lelei ʻi ho ʻao.”
Que ton serviteur, je te prie, s’en retourne, afin que je meure dans ma ville, auprès du sépulcre de mon père et de ma mère; et voici ton serviteur Kimham, il passera avec le roi, mon seigneur: fais-lui ce qui sera bon à tes yeux.
38 Pea naʻe pehēange ʻe he tuʻi, “ʻE ʻalu atu mo au ʻa Kimami, pea te u fai kiate ia ʻaia te ke loto koe ki ai: pea ko ia kotoa pē ʻoku ke loto mai ke u fai, te u fai ia maʻau.”
Et le roi dit: Kimham passera avec moi, et je lui ferai ce qui sera bon à tes yeux; et tout ce que tu voudras de moi, je te le ferai.
39 Pea naʻe aʻa atu ʻae kakai kotoa pē ʻi Sioatani. Pea hili ʻae lava atu ʻae tuʻi, naʻe ʻuma ʻe he tuʻi kia Pasilai, mo ne tāpuakiʻi ia; pea naʻe toe foki atu ia ki hono potu ʻoʻona.
Et tout le peuple passa le Jourdain, et le roi passa. Et le roi embrassa Barzillaï, et le bénit; et [Barzillaï] s’en retourna en son lieu.
40 Hili ia naʻe mole atu ʻae tuʻi ki Kilikali, pea naʻe ʻalu atu mo ia ʻa Kimami: pea naʻe fakafeʻao ki he tuʻi ʻae kakai kotoa pē ʻo Siuta, pea mo hono vaheua ʻoe kakai ʻo ʻIsileli.
Et le roi passa à Guilgal, et Kimham passa avec lui; et tout le peuple de Juda, et aussi la moitié du peuple d’Israël, firent passer le roi.
41 Pea vakai, naʻe haʻu ki he tuʻi ʻae kau tangata kotoa pē ʻo ʻIsileli, ʻonau pehē ki he tuʻi, “Ko e hā kuo ʻave fakakaihaʻa ai koe ʻe homau kāinga ko e kau tangata ʻo Siuta, pea kuo nau ʻomi ʻekinautolu ʻae tuʻi, pea mo hono kaungā nofoʻanga, pea mo e kau tangata kotoa pē ʻo Tevita, ki he kauvai ni ʻo Sioatani?”
Et voici, tous les hommes d’Israël vinrent vers le roi, et dirent au roi: Pourquoi nos frères, les hommes de Juda, t’ont-ils enlevé et ont-ils fait passer le Jourdain au roi, et à sa maison, et à tous les hommes de David avec lui?
42 Pea naʻe tali ʻe he kau tangata kotoa pē ʻo Siuta ki he kau tangata ʻIsileli, [ʻo pehē], “Koeʻuhi ko homau kāinga ofi lahi ʻae tuʻi: ko ia ko e hā ʻoku mou ʻita ai ʻi he meʻa ni? He kuo mau kai mei he meʻakai ʻae tuʻi? Pe kuo ne ʻomi ha koloa kiate kimautolu?”
Et tous les hommes de Juda répondirent aux hommes d’Israël: Parce que le roi m’est proche; et pourquoi y a-t-il chez toi cette colère à cause de cela? Avons-nous mangé quelque chose qui vienne du roi, ou nous a-t-il fait des présents?
43 Pea naʻe leaange ʻe he kau tangata ʻIsileli ki he kau tangata Siuta, ʻo pehē, “ʻOku mau maʻu ʻae vahe ʻe hongofulu ʻi he tuʻi, pea ʻoku totonu lahi hake ʻemau kau kia Tevita ʻiate kimoutolu: ko ia ko e hā kuo mou paetaku ai kiate kimautolu ʻi he ʻikai tomuʻa kumi ʻemau lea ʻamautolu ki he toe ʻomi ʻa homau tuʻi?” Pea naʻe mālohi hake ʻae ngaahi lea ʻae kau tangata Siuta ʻi he ngaahi lea naʻe fai ʻe he kau tangata ʻIsileli.
Et les hommes d’Israël répondirent aux hommes de Juda, et dirent: J’ai dix parts au roi, et aussi en David j’ai plus que toi; et pourquoi m’as-tu méprisé? Et ma parole n’a-t-elle pas été la première pour ramener mon roi? Et la parole des hommes de Juda fut plus dure que la parole des hommes d’Israël.

< 2 Samuela 19 >