< Mateo 25 >

1 Panguva iyo ushe hwekumatenga huchava hwakafananidzwa nevasikana gumi vakatora marambi avo vakabuda kunochingamidza muwani.
«Alors le Royaume des cieux sera semblable à dix vierges qui, allèrent, leurs lampes à la main, à la rencontre de l'époux.
2 Zvino vashanu vavo vakange vakachenjera, uye vashanu vari mapenzi.
Cinq d'entre elles étaient folles, cinq étaient sages.
3 Avo vari mapenzi vakatora marambi avo, vakasatora mafuta pamwe navo.
Folles, car, en prenant leurs lampes, elles n'avaient pas emporté d'huile avec elles;
4 Asi vakachenjera vakatora mafuta mumidziyo yavo nemarambi avo.
mais les sages avaient pris, avec leurs lampes, de l'huile dans des vases.
5 Zvino muwani wakati achinonoka, vese vakatsumwaira vakarara.
L'époux tardant à venir, elles s'assoupirent toutes et s'endormirent.
6 Asi pakati peusiku kwakadanidzirwa: Tarirai, muwani ouya, budai munomuchingamidza!
Au milieu de la nuit un cri retentit: «Voici l'époux! sortez au-devant de lui!»
7 Zvino vasikana avo vese vakamuka, vakagadzira marambi avo.
Alors toutes ces vierges se levèrent et apprêtèrent leurs lampes,
8 Mapenzi akati kune vakachenjera: Tipei pamafuta enyu nokuti marambi edu odzima.
et les folles dirent aux sages: «Nos lampes s'éteignent; donnez-nous de votre huile.»
9 Asi vakachenjera vakapindura vachiti: Zvimwe haangakwaniri isu nemwi; asi zviri nani endai kune vanotengesa munozvitengera.
Les sages répondirent: «Il n'y en aurait peut-être pas assez pour nous et pour vous; allez plutôt à ceux qui en vendent et vous en achetez.»
10 Vakati vachienda kunotenga, muwani akasvika. Zvino vakange vakagadzirira vakapinda naye mumuchato, mukova ukapfigwa.
«Or, pendant qu'elles allaient en acheter, l'époux vint, et celles qui étaient prêtes entrèrent avec lui au festin de noces; et la porte fut fermée.
11 Zvino pashure kwakauyawo vamwe vasikana, vachiti: Ishe, ishe, tizarurirei!
«Enfin arrivent aussi les autres vierges, en disant: «Seigneur! Seigneur! ouvre-nous!»
12 Asi wakapindura akati: Zvirokwazvo ndinoti kwamuri: Handikuziviyi imwi.
mais il leur répondit: «En vérité, je vous le dis, je ne vous connais pas.»
13 Naizvozvo rindai, nokuti hamuzivi zuva kana awa Mwanakomana wemunhu raachauya mariri.
Donc, veillez, parce que vous ne savez ni le jour ni l'heure.»
14 Nokuti zvakaita semunhu wakafamba rwendo, akadana varanda vake, akavapa zvaaiva nazvo.
«Tel encore le Royaume des cieux, tel un homme qui, partant pour un voyage, appela ses serviteurs et leur confia ses biens.
15 Uye kune umwe wakapa matarenda mashanu, umwe maviri, umwe rimwe, umwe neumwe zvakakwanirana nesimba rake; pakarepo akafamba rwendo.
A celui-ci, il donna cinq talents; à celui-là, deux; à ce troisième, un seul; à chacun suivant sa capacité personnelle. Aussitôt après, il partit.
16 Uye wakagamuchira matarenda mashanu akaenda akaita mhindu nawo, akaita mamwe matarenda mashanu.
Celui qui avait reçu les cinq talents alla les faire valoir et en gagna cinq autres.
17 Saizvozvowo wemaviri, iye akawanawo mamwe maviri.
De même celui qui en avait deux en gagna deux autres.
18 Asi wakagamuchira rimwe wakaenda akachera pasi, akaviga mari yaishe wake.
Mais celui qui n'en avait reçu qu'un, alla faire un trou dans la terre et il y enfouit l'argent de son maître.
19 Shure kwenguva refu, ishe wevaranda avo wakasvika, akagadzira zvemari navo.
Après un long temps écoulé, le maître revint et il fit rendre compte à ses serviteurs.
20 Kwakauya wakange agamuchira matarenda mashanu akauisa mamwe matarenda mashanu achiti: Ishe, makandikumikidza matarenda mashanu; tarirai, ndawana pamusoro pawo mamwe matarenda mashanu.
Celui qui avait reçu les cinq talents se présenta, en apportant cinq autres. «Seigneur, dit-il, tu m'as confié cinq talents; en voici cinq autres que j'ai gagnés.»
21 Ishe wake akati kwaari: Zvakanaka, muranda wakanaka uye wakatendeka, wakange wakatendeka pazvishoma, ndichakuisa pamusoro pezvizhinji; pinda mumufaro waishe wako.
Le maître lui dit: «Bien, serviteur bon et fidèle; c'est dans peu de chose que tu t'es montré fidèle, c'est sur beaucoup que je t'établirai. Entre dans la joie de ton seigneur.»
22 Wakange agamuchira matarenda maviri akauyawo akati: Ishe, makandikumikidza matarenda maviri; tarirai, ndawana mamwe matarenda maviri pamusoro pawo.
S'approchant aussi, celui qui avait reçu les deux talents, dit: «Seigneur, tu m'as confié deux talents; en voici deux autres que j'ai gagnés.»
23 Ishe wake akati kwaari: Zvakanaka, muranda wakanaka uye wakatendeka, wakange wakatendeka pazvishoma, ndichakuisa pamusoro pezvizhinji; pinda mumufaro waishe wako.
Son maître lui dit: «Bien, serviteur bon et fidèle; c'est dans peu de chose que tu t'es montré fidèle, c'est sur beaucoup que je t'établirai. Entre dans la joie de ton seigneur.»
24 Asi wakange agamuchira tarenda rimwe naiye wakauya akati: Ishe, ndakange ndichikuzivai imwi kuti muri munhu wakawoma, munokohwa pamusina kudzvara, munounganidza pamusina kukusha;
Mais celui qui avait reçu un seul talent vint à son tour et dit: Seigneur, je savais que tu es un homme dur, tu moissonnes là où tu n'as pas semé, tu ramasses sur l'aire où tu n'as pas étendu de gerbes;
25 zvino ndakatya, ndikaenda ndikanoviga tarenda renyu muvhu; tarirai, mava nechenyu!
et, plein de crainte, je suis allé enfouir en terre ton talent. Le voilà; tu es en possession de ce qui t'appartient.»
26 Ishe wake akapindura akati kwaari: Muranda wakaipa une usimbe, wakange uchiziva kuti ndinokohwa pandisina kudzvara, ndichiunganidza pandisina kukusha.
Mais son maître lui répondit par ces paroles: «Mauvais serviteur! paresseux! tu savais que je moissonne là où je n'ai pas semé et que je ramasse sur l'aire où je n'ai pas étendu de gerbes.
27 Saka waifanira kuisa mari yangu kuvatsinhanisi vemari, neni pakusvika ndingadai ndagamuchira zvangu nezvibereko.
Il te fallait en conséquence placer ton argent chez les banquiers, et, à mon retour, j'aurais retiré ce qui est à moi avec un intérêt.
28 Naizvozvo mutorerei tarenda, mupe kune ane matarenda gumi.
Donc, ôtez lui le talent et donnez-le à celui qui a les dix.
29 Nokuti wese anazvo achapiwa ave nezvakawandisa; asi kubva kune asina kuchatorwa nechaanacho.
Car à tout homme qui a il sera donné, et il sera dans l'abondance; mais à celui qui n'a pas, même ce qu'il a lui sera ôté.
30 Uye muranda pasina murasirei kurima rekunze kwekupedzisira; ipapo pachava nekuchema nekugeda-geda kwemeno.
Quant au serviteur inutile, jetez-le dehors, dans les ténèbres, — là seront les pleurs et le grincement des dents.
31 Zvino kana Mwanakomana wemunhu achiuya mukubwinya kwake, nevatumwa vatsvene vese vanaye, ipapo achagara pachigaro cheushe chekubwinya kwake.
Lorsque le Fils de l'homme viendra dans sa gloire, et, avec lui, tous les anges, il s'assiéra sur son trône de gloire.
32 Zvino pamberi pake pachaunganidzwa ndudzi dzese; uye achadziparadzanisa vamwe kubva kune vamwe, semufudzi anoparadzanisa makwai kubva kumbudzi.
Devant lui seront rassemblées toutes les nations; et il séparera les uns d'avec les autres, comme le berger sépare les brebis d'avec les boucs;
33 Achamisa makwai kuruoko rwake rwerudyi, asi mbudzi kuruboshwe.
il placera les brebis à sa droite, les boucs à sa gauche.
34 Zvino Mambo achati kune vari kuruoko rwake rwerudyi: Uyai, imwi makaropafadzwa naBaba vangu, mugare nhaka yeushe hwakagadzirirwa imwi kubva pakuvamba kwenyika.
Après quoi, le Roi dira à ceux qui seront à sa droite: «Venez, les bénis de mon Père! entrez en possession du Royaume qui vous a été préparé depuis la création du monde;
35 Nokuti ndakange ndine nzara, mukandipa chekudya; ndakange ndine nyota, mukandipa chekunwa; ndakange ndiri mweni, mukandigamuchira;
car j'ai eu faim, et vous m'avez donné à manger; j'ai eu soif, et vous m'avez donné à boire; j'étais étranger, et vous m'avez recueilli;
36 ndakashama, mukandipfekedza; ndakange ndichirwara, mukandishanyira; ndakange ndiri mutirongo, mukauya kwandiri.
nu, et vous m'avez vêtu; malade, et vous m'avez visité; en prison, et vous êtes venus près de moi.»
37 Ipapo vakarurama vachamupindura vachiti: Ishe, takakuonai rinhi mune nzara, tikakupai chekudya, kana mune nyota, tikapa chekunwa?
Les justes alors lui répondront par ces paroles: «Seigneur, quand est-ce que nous t'avons vu avoir faim et que nous t'avons nourri? Avoir soif et que nous t'avons donné à boire?
38 Takakuonai rinhi muri mweni, tikakugamuchirai, kana makashama, tikapfekedza?
Quand est-ce que, te voyant étranger, nous t'avons recueilli; que, te voyant dans la nudité, nous t'avons vêtu?
39 Takakuonai rinhi muchirwara, kana mutirongo, tikauya kwamuri?
Quand est-ce que nous t'avons vu malade ou en prison et que nous sommes venus près de toi?»
40 Uye Mambo achapindura ati kwavari: Zvirokwazvo ndinoti kwamuri: Sezvamakaitira umwe wehama dzangu idzi mudikisa, makaitira ini.
Et le Roi leur fera cette réponse: «En vérité, je vous le dis, toutes les fois que vous avez fait cela à un seul des plus petits parmi mes frères que voici, c'est à moi que vous l'avez fait.»
41 Ipapo uchatiwo kune vari kuruoko rweruboshwe: Ibvai kwandiri, imwi makatukwa, muende kumoto usingaperi, wakagadzirirwa dhiabhorosi nevatumwa vake. (aiōnios g166)
Puis il dira à ceux qui seront à sa gauche: «Allez loin de moi, maudits, dans le feu éternel préparé pour le diable et ses anges. (aiōnios g166)
42 Nokuti ndakange ndine nzara, mukasandipa chekudya; ndakange ndine nyota, mukasandipa chekunwa;
Car j'ai eu faim et vous ne m'avez pas donné à manger; j’ai eu soif et vous ne m'avez pas donné à boire;
43 ndakange ndiri mweni, mukasandigamuchira; ndakashama, mukasandipfekedza; ndichirwara, nemutirongo, mukasandishanyira.
j'étais étranger et vous ne m'avez pas recueilli; nu et vous ne m'avez pas vêtu; malade et en prison et vous ne m'avez pas visité.»
44 Ipapo avawo vachamupindura vachiti: Ishe, takakuonai rinhi mune nzara, kana mune nyota, kana muri mweni, kana makashama, kana muchirwara, kana muri mutirongo, tikasakushandirai?
Alors ils répondront, eux aussi, par ces paroles: «Seigneur, quand est-ce que nous t'avons vu avoir faim, avoir soif, être étranger ou nu, ou malade, ou en prison, et que nous ne t'avons pas assisté?»
45 Zvino achavapindura achiti: Zvirokwazvo ndinoti kwamuri: Pamusina kuitira umwe wevadikisa ava, hamuna kuitirawo ini.
Mais il leur fera cette réponse: «En vérité, je vous le dis, toutes les fois que vous n'avez pas fait cela à un seul de ces plus petits, que voici, c'est à moi que vous ne l'avez pas fait.
46 Ava vachaenda kukurangwa kusingaperi; asi vakarurama kuupenyu husingaperi. (aiōnios g166)
Et ceux-là s'en iront à un châtiment éternel et les justes à une vie éternelle.» (aiōnios g166)

< Mateo 25 >