< Mariku 10 >

1 Yesu kawukiti paliya kagenda kumkoa gwa Yudeya na kalokiti kumwambu kulushemba Yoridani. Lipinga lya wantu limgendera kayi, yomberi kawafunda handa ntambu ya katendaga.
E, levantando-se d'ali, foi para os termos da Judea, além do Jordão, e a multidão se reuniu em torno d'elle; e tornou a ensinal-os, como tinha por costume.
2 Su Mafalisayu wamgendera na wamkosiya kwa kumjera, “Hashi, lilagaliru lyetu limlekeziya muntu kumleka mdala gwakuwi?”
E, approximando-se d'elle os phariseos, perguntaram-lhe, tentando-o: É licito ao homem repudiar sua mulher?
3 Yesu kawakosiya, “Musa kawalagalira malagaliru gaa?”
Mas elle, respondendo, disse-lhes: Que vos mandou Moysés?
4 Nawombeli watakula, “Musa kalagaliriti mpalu kumupi mdala gwakuwi lilembu lya talaka na kuleka.”
E elles disseram: Moysés permittiu escrever-lhe carta de divorcio, e repudial-a.
5 Yesu kawagambira, “Musa kawalembiriti lilagaliru ali toziya ya kukamala kwa myoyu yenu.
E Jesus, respondendo, disse-lhes: Pela dureza dos vossos corações vos escreveu elle esse mandamento;
6 Kwa njira kwanja Mlungu pakayiwumbiti Isi, kawawumbiti mwana mpalu na mdala. Gambira malembu ntambu yagatakuliti,
Porém, desde o principio da creação, Deus os fez macho e femea.
7 Su, mpalu hakawaleki tati gwakuwi na mawu gwakuwi, hawaweri pamuhera na mdala gwakuwi,
Por isso deixará o homem a seu pae e a sua mãe, e unir-se-ha a sua mulher,
8 woseri wawili hawaweri yumu. Kwa hangu womberi hawaweri kayi ndiri wawili ira yumu.
E serão os dois uma só carne: assim que já não serão dois, mas uma só carne
9 Su shakalemetiziyiti Mlungu, muntu nakashilekeniziya.”
Portanto o que Deus ajuntou não o separe o homem.
10 Pawingiriti kayi mnumba, wafundwa wakuwi wamkosiyiti shitwatira ashi.
E em casa tornaram os discipulos a interrogal-o ácerca d'isto mesmo.
11 Yomberi kawagambira, “Muntu yakamleka mdala gwakuwi na kumyuga gwingi, kankuhumba.
E elle lhes disse: Qualquer que deixar a sua mulher e casar com outra adultéra contra ella.
12 Viraa mdala yakamleka mpalu gwakuwi na kuyugwa na gwingi, kankuhumba.”
E, se a mulher deixar a seu marido, e casar com outro, adultéra.
13 Wantu wamjegiriti Yesu wana wadidini kawatulili mawoku, kumbiti wafundwa wawakalipira wantu.
E traziam-lhe meninos para que os tocasse, mas os discipulos reprehendiam aos que lh'os traziam.
14 Yesu pakawoniti hangu, kakalaliti kawagambira wantumintumi wakuwi, “Mwawaleki wana awa wizi kwa neni, namwalewalera, toziya Ufalumi wa Mlungu wa wantu gambira wana awa.
Jesus, porém, vendo isto, indignou-se, e disse-lhes: Deixae vir os meninos a mim, e não os empeçaes; porque dos taes é o reino de Deus.
15 Nukugambirani nakaka, muntu yoseri yakanka ndiri Ufalumi wa Mlungu gambira mwana mdidini hapeni kingiri amu.”
Em verdade vos digo que qualquer que não receber o reino de Deus como menino de maneira nenhuma entrará n'elle.
16 Shakapanu kawanka wana awa, kawakisikira na kawatekelera.
E, tomando-os nos seus braços, e impondo-lhes as mãos, os abençoou.
17 Yesu pakanjiti kayi mwanja gwakuwi, muntu yumu kamtugiriti na kamsuntamilira na kamkosiya, “Mfunda mheri, ntendi hashi mpati ukomu wa mashaka goseri?” (aiōnios g166)
E, saindo para o caminho, correu para elle um, e, pondo-se de joelhos diante d'elle, perguntou-lhe: Bom Mestre, que farei para herdar a vida eterna? (aiōnios g166)
18 Yesu kamwankula, “Mbona gushema mheri? Kwahera yakiwiti mheri ira Mlungu gweka yakuwi.
E Jesus lhe disse: Porque me chamas bom? ninguem ha bom senão um, que é Deus.
19 Gulimana lilagaliru, ‘Pota kuhumba, pota kulaga, pota kwiwa, pota kutakula kwa kupaya, poti kupaya, gumupi ligoya tati na mawu gwaku.’”
Tu sabes os mandamentos: Não adulterarás; não matarás; não furtarás; não darás falsos testemunhos; não defraudarás alguem: honra a teu pae e a tua mãe
20 Yomberi kamwankula, “Mfunda goseri aga nugakoliti kwanjira untemba wangu.”
Elle, porém, respondendo, lhe disse: Mestre, tudo isso guardei desde a minha mocidade.
21 Yesu kamloliti na kamfira, kamgambira, “Gupungukiwa na shintu shimu, gugendi gukawuzi vintu vyaguweriti navi na mpiya guwayupi wahushu na gwenga hagutuli shigubakiru kumpindi, shakapanu gwizi gunfati.”
E Jesus, olhando para elle, o amou e lhe disse: Falta-te uma coisa: vae, vende tudo quanto tens, e dá-o aos pobres, e terás um thesouro no céu; e vem, segue-me.
22 Pakapikaniriti aga, kahinginikiti, moyu gumtama kagenda zakuwi toziya kaweriti kalunda.
Mas elle, pezaroso d'esta palavra, retirou-se triste; porque possuia muitas propriedades.
23 Yesu kagalambuka aku na aku, kawagambira wafundwa wakuwi, “Ntambu gaa hayiwi ikamala kwa walunda kwingira Muufalumi wa Mlungu!”
Então Jesus, olhando em redor, disse aos seus discipulos: Quão difficilmente entrarão no reino de Deus os que teem riquezas!
24 Wafundwa walikangasha nentu kwa visoweru vyakuwi. Yesu kawagambira kayi, “Wana wangu, vikamala nentu kwingira Muufalumi wa Mlungu!
E os discipulos se admiraram d'estas suas palavras; mas Jesus, tornando a fallar, disse-lhes: Filhos, quão difficil é, para os que confiam nas riquezas, entrar no reino de Deus!
25 Vikamala nentu mlunda kwingira Muufalumi wa Mlungu kuliku nkanyama ngamiya kupena mushitoboli sha sindanu.”
É mais facil passar um camelo pelo fundo de uma agulha, do que entrar um rico no reino de Deus.
26 Wantumintumi wakuwi walikangasha nentu walikosiya, “Su gaa yakaweza kuponeka?”
E elles se admiravam ainda mais, dizendo entre si: Quem poderá pois salvar-se?
27 Yesu kawalola kawagambira, “Kwa muntu iwezekana ndiri, kumbiti kwa Mlungu vitwatira vyoseri viwezikana.”
Jesus, porém, olhando para elles, disse: Para os homens é impossivel, mas não para Deus, porque para Deus todas as coisas são possiveis.
28 Su Peteru kamgambira, “Na twenga hashi? Tuleka vyoseri, nakukufata!”
E Pedro começou a dizer-lhe: Eis que nós tudo deixámos, e te seguimos.
29 Yesu kawagambira, “Nakaka nukugambirani, kila muntu yakalekiti numba ama walongu ama dada ama mawu ama tati ama wana ama malambu kwajili ya neni na kwajili ya Shisoweru Shiwagira,
E Jesus, respondendo, disse: Em verdade vos digo que ninguem ha, que tenha deixado casa, ou irmãos, ou irmãs, ou pae, ou mãe, ou mulher, ou filhos, ou campos, por amor de mim e do Evangelho,
30 hakanki nentu Shipindi ashi ama Hakanki mala miya numba na walongu na wafunda na wamawu na wana na malambu pamuhera na kutabika. Shipindi shiza hamuwanki ukomu wa mashaka goseri. (aiōn g165, aiōnios g166)
Que não receba cem vezes tanto, agora n'este tempo, casas, e irmãos, e irmãs, e mães, e filhos, e campos, com perseguições; e no seculo futuro a vida eterna. (aiōn g165, aiōnios g166)
31 Kumbiti wavuwa wawaweriti wa kwanja hawaweri wa upeleru, na walii wawupeleru hawaweri wakwanja.”
Porém muitos primeiros serão derradeiros, e muitos derradeiros serão primeiros.
32 Su, Yesu pamuhera na wantumintumi wakuwi waweriti mnjira kugenda Yerusalemu na Yesu kaweriti kankuwalongolera. Wafundwa wakuwi waweriti na lyoga na wantu wawalilongoziyiti nawomberi watira. Yesu kawatola kayi kumbwega walii lilongu na awili, kanja kuwagambira galii hagampati.
E iam no caminho, subindo a Jerusalem: e Jesus ia adiante d'elles. E elles maravilhavam-se, e seguiam-n'o atemorisados. E, tornando a tomar comsigo os doze, começou a dizer-lhes as coisas que lhe deviam sobrevir,
33 “Mpikaniri! Twankugenda Yerusalemu na aku neni Mwana gwa muntu hawantuli kwa watambika wakulu na wafunda wa Malagaliru, womberi hawatozi kuhowa na hawanaviyi kwa wantu wayawudi ndiri.
Dizendo: Eis que nós subimos a Jerusalem, e o Filho do homem será entregue aos principes dos sacerdotes, e aos escribas, e o condemnarão á morte, e o entregarão aos gentios.
34 Womberi hawamtenderi lidufiya na hawantemeri mata na hawazyatangi ndomontu na kunaga. Kumbiti pagasoka mashaka matatu hazyuki.”
E o escarnecerão, e açoitarão, e cuspirão n'elle, e o matarão; e ao terceiro dia resuscitará.
35 Su Yakobu na Yohani wana gwa Zebedayu wamgendera Yesu wamgambira, “Mfunda tufira gututenderi shintu shatufira kukuluwa.”
E approximaram-se d'elle Thiago e João, filhos de Zebedeo, dizendo: Mestre, quizeramos que nos fizesses o que pedirmos.
36 Yesu kawakosiya, “Mfira nuwatenderi shishi?”
E elle lhes disse: Que quereis que vos faça?
37 Wamwankula, “Gutujimiri kukala yumu uwega waku wa kumliwu na yumonga uwega waku wakumshigi pagulivaga mushiti sha ukwisa waku.”
E elles lhe disseram: Concede-nos que na tua gloria nos assentemos, um á tua direita, e outro á tua esquerda.
38 Yesu kawagambira, “Muvimana ndiri shamluwa! Hashi, mweza kulandira lutekeru lwanandira lwa kutabika, awu mweza kubatizwa ntambu ya ubatizu wa neni?”
Mas Jesus lhes disse: Não sabeis o que pedis: podeis vós beber o calix que eu bebo, e ser baptizados com o baptismo com que eu sou baptizado?
39 Wamwankula, “Yina tuweza.” Yesu kawagambira, “Lutekeru lwanandira hamlandiri nakaka na hawamubatiziani ntambu yanfira Kubatiziwa,
E elles lhe disseram: Podemos. Jesus, porém, disse-lhes: Em verdade, vós bebereis o calix que eu beber, e sereia baptizados com o baptismo com que eu sou baptizado;
40 kumbiti vyaneni ndiri kusyagula ayu hakalikali kumliwu ama kumshigi kwaneni, avi vya mweni Mlungu hakawatuli wantu yakawatandiriti mpenyu zilii.”
Mas o assentar-se á minha direita, ou á minha esquerda, não me pertence a mim concedel-o, senão áquelles para quem está preparado.
41 Wafundwa wamonga walii lilongu, pawapikaniriti aga, wawakalaliliti Yakobu na Yohani.
E os dez, tendo ouvido isto, começaram a indignar-se contra Thiago e João.
42 Yesu kawashema, kawagambira, “Muvimana handa walii wawaholiriti wiwi wakola mlima wa isi zimonga wawagolokera wantu wawu kwa makakala na wakulu awa wawagolokera wantu wawu.
Mas Jesus, chamando-os a si, disse-lhes: Sabeis que os que julgam ser principes das gentes d'ellas se assenhoream, e os seus grandes usam de auctoridade sobre ellas;
43 Kumbiti kwamwenga nayiwera hangu, ira yakafira kaweri mkulu, hakaweri ntumintumi gwenu.
Mas entre vós não será assim; antes, qualquer que entre vós quizer ser grande, será vosso servo;
44 Na muntu pakati penu yakafira kaweri mkulu, hakaweri ntumintumi gwa woseri.
E qualquer que d'entre vós quizer ser o primeiro será servo de todos.
45 Toziya Mwana gwa muntu kiza ndiri wamtenderi, ira kuwatendera na kulavia ukomu wakuwi uweri shilipira sha wantu wavuwa.”
Porque o Filho do homem tambem não veiu para ser servido, mas para servir e dar a sua vida em resgate por muitos.
46 Su wasoka Yeriku, Yesu na wafundwa wakuwi pamuhera na lipinga likulu lya wantu, pakaweriti kankulawa mulushi alu, kwaniti kana lwisi mluwa yawamshema Baritulumayu mwana gwa Timayu kaweriti kalivaga mbwega mwa njira.
Depois foram para Jericó. E, saindo elle de Jericó com seus discipulos, e uma grande multidão, Bartimeo, o cego, filho de Timeo, estava assentado junto do caminho, mendigando.
47 Baritulumayu pakapikaniriti handa Yesu gwa Nazareti kankupita pahala palii, kabotanga, “Yesu, Mwana gwa Dawudi gumoneli lusungu!”
E, ouvindo que era Jesus de Nazareth, começou a clamar, e a dizer: Jesus, filho de David! tem misericordia de mim.
48 Wantu wavua wamkalapira, “Gunyamali.” Su kanyamali. Kumbiti yomberi kongera kushema, “Mwana gwa Dawudi gumoneri lusungu!”
E muitos o reprehendiam, para que se calasse; mas elle clamava cada vez mais: Filho de David! tem misericordia de mim.
49 Yesu kagolokiti, katakula, “Mumshemi.” Su wamshema kana lwisi ulii, wamgambira, “Gulikakamaziyi! Gugoloki, kakushema.”
E Jesus, parando, disse que o chamassem; e chamaram o cego, dizendo-lhe: Tem bom animo; levanta-te, que elle te chama.
50 Yomberi kasa lihabiti lyakuwi, kakopoka, kamgendera Yesu.
E elle, lançando de si a sua capa, levantou-se, e foi ter com Jesus.
51 Yesu kamkosiya, “Gufira nukutenderi shishi?” Kanalwisi ulii kamgambira, “Mfunda nduwa mpati kulola.”
E Jesus, fallando, disse-lhe: Que queres que te faça? E o cego lhe disse: Mestre, que recupere a vista.
52 Yesu kamgambira, “Gugendi, njimiru yaku ikuponiziya.” Pala palii kana lwisi ulii kaweza kulola na kamfata Yesu mnjira.
E Jesus lhe disse: Vae, a tua fé te salvou. E logo viu, e seguiu a Jesus pelo caminho.

< Mariku 10 >