< 1 Amakhosi 17 >

1 U-Elija umThishibi owayevela ngaseThishibi eGiliyadi, wasesithi ku-Ahabi, “Njengoba uThixo, uNkulunkulu ka-Israyeli, engimkhonzayo ephila, akuyikuba lamazolo njalo akuyikuba lezulu okweminyaka embalwa ezayo ngaphandle kokuba ngitsho.”
Elie le Tisbite, un de ceux qui s’étaient établis en Galaad, dit à Achab: "Par le Dieu vivant, divinité d’Israël, à qui s’adressent mes hommages! Il n’y aura, ces années-ci, ni pluie ni rosée, si ce n’est à mon commandement."
2 Ngakho ilizwi likaThixo lafika ku-Elija lisithi:
Et la parole de l’Eternel lui fut adressée en ces termes:
3 “Suka lapho, khangela empumalanga uyecatsha eDongeni lwaseKherithi, empumalanga kweJodani.
"Quitte ce lieu, dirige-toi vers l’Orient et cache-toi près du torrent de Kerit, qui fait face au Jourdain.
4 Uzanatha amanzi avela kulesosifula, njalo sengilayile amawabayi ukuthi azabe ekulethela ukudla khonapho.”
Tu boiras de ses eaux, et les corbeaux, sur mon ordre, y pourvoiront à tes besoins."
5 Ngakho wenza lokho okwakutshiwo nguThixo. Waya eDongeni lwaseKherithi, empumalanga yeJodani, wafika wahlala khona.
Il partit et, se conformant à la parole du Seigneur, alla s’établir près du torrent de Kerit en face du Jourdain.
6 Amawabayi amlethela ukudla, isinkwa lenyama ekuseni kwathi lantambama kwaba yisinkwa lenyama, amanzi wayenatha esifuleni.
Les corbeaux lui apportaient du pain et de la viande le matin, du pain et de la viande le soir, et il buvait de l’eau du torrent.
7 Ngemva kwesikhathi amanzi atsha esifuleni ngoba kwakungelazulu elizweni.
Mais au bout de quelque temps le torrent se trouva tari, la pluie ayant fait défaut dans le pays.
8 Ngakho kwabuye kwafika kuye ilizwi likaThixo lisithi:
Alors l’Eternel lui adressa la parole en ces termes:
9 “Suka khathesi uye eZarefathi yeSidoni uyehlala khona. Sengilungisile khona ukuthi umfelokazi uzakulungisela abe ekupha ukudla.”
"Lève-toi, va à Sarepta, qui est près de Sidon, et tu t’y établiras. Là est une femme veuve, que j’ai chargée de te nourrir."
10 Wasesiya eZarefathi. Uthe efika esangweni ledolobho, kwakukhona umfelokazi edobha incwathi. Wazibika kuye njalo ecela wathi, “Ungangilethela amanzi ngenkezo kenginathe na?”
Il se mit en route et alla à Sarepta. Arrivé à l’entrée de la ville, il y vit une veuve qui ramassait du bois; il l’appela et lui dit: "Prends-moi, je te prie, un peu d’eau dans un vase, pour que je boive."
11 Uthe esayathatha amanzi, wambiza njalo wathi, “Ngicela ungiphathele locezu lwesinkwa.”
Elle y alla, et il la rappela en disant: "Prends en main, je te prie, une tranche de pain pour moi."
12 Umfelokazi waphendula wathi, “Ngeqiniso lanjengoba uThixo uNkulunkulu wakho ephila, angilaso isinkwa kodwa ngilengcosana nje yefulawa engcebethwini encane lamafutha angenganani ediweni. Ngidobha incwathi lezi nje ngiya lazo ngekhaya ukuze ngiyezigoqozela engingakudla mina lendodana yami, kube yikho esizakudla andubana sife.”
Elle répondit: "Par le Dieu vivant que tu sers! Je n’ai pas une galette, rien qu’une poignée de farine dans une cruche, un peu d’huile dans une bouteille. Je ramasse maintenant deux morceaux de bois; je vais rentrer, je ferai un plat pour moi et mon fils, nous le mangerons et nous attendrons la mort.
13 U-Elija wathi kumfelokazi, “Ungesabi. Hamba uye ekhaya uyekwenza khonokho okutshoyo. Kodwa uqale ungiphekele iqebelengwane eliyisinkwa ngalokho olakho ube usuliletha lapha kimi, andubana uziphekele okwakho lendodana yakho.
Ne crains rien, lui dit Elie, rentre, et fais comme tu l’as dit. Seulement, tu en feras un petit gâteau pour moi d’abord, et tu me l’apporteras; tu feras cuire ensuite pour toi et pour ton fils.
14 Ngoba lokhu yikho uThixo, uNkulunkulu ka-Israyeli akutshiloyo: ‘Impuphu esengcebethwini kayiyikuphela, lamafutha asediweni kawayikuphela, kuze kufike usuku uThixo azanisa ngalo izulu elizweni?’”
Car, ainsi à parlé le Seigneur, Dieu d’Israël: La cruche de farine ne se videra pas, ni la bouteille à l’huile ne diminuera, jusqu’au jour où le Seigneur répandra la pluie sur cette contrée."
15 Wasuka lapho wayakwenza njengalokho ayekutshilo u-Elija. Ngakho kwahlala kulokudla kuka-Elija lomfelokazi labendlu yakhe okwensuku zonke.
Elle s’en alla et fit ce qu’avait dit Elie; et elle eut à manger, elle, son fils et sa famille, pour longtemps.
16 Ngoba ifulawa eyayisengcebethwini ayiphelanga, kanti njalo lamafutha agobhoza kokuphela kazaphela njengokutsho kukaThixo ku-Elija.
La cruche de farine ne se vida pas, ni la bouteille d’huile ne diminua, ainsi que le Seigneur l’avait annoncé par l’entremise d’Elie.
17 Ngemva kwesikhatshana indodana yomfelokazi owayengumninindlu yagula. Wakhula umkhuhlane ngamandla, yaze yema ukuphefumula.
Quelque temps après, le fils de cette femme, de la maîtresse du logis, tomba malade, et sa maladie s’aggrava au point qu’il ne lui resta plus de souffle.
18 Umfelokazi wathi ku-Elija, “Kanti kuyini ongizondela khona, wena muntu kaNkulunkulu? Kambe ungabe ulande ukuzangikhumbuza ngesono sami ukuze ubulale indodana yami na?”
La mère dit à Elie: "Qu’avons-nous à démêler ensemble, homme de Dieu? Tu es venu chez moi pour réveiller le souvenir de mes fautes et causer la mort de mon fils!"
19 U-Elija waphendula wathi, “Nginika indodana yakho.” Wayiphatha ngezandla indodana, wakhwela layo waya endlini ephezulu ayehlala kuyo, wayilalisa embhedeni wakhe.
Il lui répondit: "Donne-moi ton fils." Et il le prit d’entre ses bras, le porta dans la chambre haute où il logeait, le coucha sur son propre lit,
20 Wasecela ngamandla kuThixo esithi. “Yebo Thixo Nkulunkulu wami, wehlisele umonakalo lakulo umfelokazi engihlezi kuye na, ngokubangela ukufa kwendodana yakhe na?”
et invoqua l’Eternel en disant: "Seigneur, mon Dieu! Quoi! Même envers cette veuve, dont je suis l’hôte, tu userais de rigueur, en faisant mourir son fils!"
21 Wasezelula ecambalala phezu komfana kathathu ecela kuThixo, esithi, “Wena Thixo Nkulunkulu wami, ake ubuyisele impilo yalumntwana!”
Alors il s’étendit sur l’enfant par trois fois et invoqua l’Eternel en disant: "Seigneur, mon Dieu! Permets que la vie revienne au cœur de cet enfant!"
22 UThixo wakuzwa ukukhala kuka-Elija lakanye impilo yomfana yabuyela, wavuka waphila.
L’Eternel exauça la prière d’Elie, et la vie revint au cœur de l’enfant, et il fut sauvé.
23 U-Elija wamphakamisa umntwana wamthwalela endlini ephansi. Wamqhubela unina wasesithi kunina, “Khangela ubone, indodana yakho iyaphila!”
Elie prit l’enfant, le transporta de la chambre haute à l’intérieur et le rendit à sa mère en disant: "Vois, ton fils est vivant."
24 Umfelokazi wasesithi ku-Elija, “Khathesi sengisazi ukuthi ungumuntu kaNkulunkulu lokuthi ilizwi likaThixo elivela emlonyeni wakho liliqiniso.”
La femme répondit à Elie: "Je reconnais bien maintenant que tu es un homme de Dieu, et que la parole du Seigneur dans ta bouche est vérité."

< 1 Amakhosi 17 >