< Leviticus 13 >

1 Locutusque est Dominus ad Moysen, et Aaron, dicens:
LEUM GOD El sang nu sel Moses ac Aaron oakwuk ten inge.
2 Homo, in cuius cute et carne ortus fuerit diversus color sive pustula, aut quasi lucens quippiam, id est plaga lepræ, adducetur ad Aaron sacerdotem, vel ad unum quemlibet filiorum eius.
Mwet se fin oasr palang se ku faf se ku ruf se ke manol, su ma ac ku in ekla nu ke sie mas yohk, ma ac sensenkinyuk, na ac fah utukla el nu yurin mwet tol in sou lal Aaron.
3 Qui cum viderit lepram in cute, et pilos in album mutatos colorem. ipsamque speciem lepræ humiliorem cute et carne reliqua; plaga lepræ est, et ad arbitrium eius separabitur.
Mwet tol sac fah lohang ac liye sring se ke manol uh, na unac kac an fin fasrfasrla ac faf sac aryurla loal liki kolo ma rauneak acn sac, na kalem lah sie mas na sensen pa oan sel uh, ac mwet tol el fah fahkelik ac akkalemye lah mwet sac tia nasnas.
4 Sin autem lucens candor fuerit in cute, nec humilior carne reliqua, et pili coloris pristini, recludet eum sacerdos septem diebus,
Tusruktu sring se ke manol uh fin fasrfasr a tiana aryurla in loal liki kolo ma rauneak uh, ac unac kac uh tiana fasrfasrla, na mwet tol sac fah srela mwet uh ke len itkosr.
5 et considerabit die septimo: et siquidem lepra ultra non creverit, nec transierit in cute priores terminos, rursum recludet eum septem diebus aliis.
Mwet tol fah sifilpa liyal ke len se akitkosr, ac el fin liye mu sring se ke manol uh nuna oaya ah na, ac tiana yokelik, na el fah srella ke itkosr pac len uh.
6 Et die septimo contemplabitur: si obscurior fuerit lepra, et non creverit in cute, mundabit eum, quia scabies est: lavabitque homo vestimenta sua, et mundus erit.
Mwet tol el fah sifilpa liyal ke len se akitkosr, ac sring se kacl uh fin misa in muta uh, ac tiana yokelik, mwet tol el fah akkalemye lah mwet sac nasnas — sring se na pa ma sac. Mwet sac fah ohlla nuknuk lal, na el nasnas.
7 Quod si postquam a sacerdote visus est, et redditus munditiæ, iterum lepra creverit; adducetur ad eum,
Tusruktu sring sac fin yokelik tukun mwet tol sac tuh liyal tari ac fahkak mu el nasnas, na mwet sac el enenu in sifilpa foloko nu ye mutun mwet tol.
8 et immunditiæ condemnabitur.
Mwet tol el fah sifilpa liyal, ac sring sac fin yokelik, na mwet tol el fah akkalemye lah el tia nasnas — mas na sensen se pa oan sel uh.
9 Plaga lepræ si fuerit in homine, adducetur ad sacerdotem,
Mwet se fin oasr mas na sensen se ke manol, ac fah utuku el nu yurin mwet tol,
10 et videbit eum. Cumque color albus in cute fuerit, et capillorum mutaverit aspectum, ipsa quoque caro viva apparuerit:
su ac fah arulana tuni ac liye. Fin oasr palang se momoul inmuta ke manol, ac orala unac ke manol in fasrfasrla ac oasr sronin uswanen kac,
11 lepra vetustissima iudicabitur, atque inolita cuti. Contaminabit itaque eum sacerdos, et non recludet, quia perspicuæ immunditiæ est.
kalem lah oasr sie mas sensen yorol. Na mwet tol el fah fahkak lah mwet sac el tia nasnas. Tia enenu in kauli el, mweyen kalem tari lah el tia nasnas.
12 Sin autem effloruerit discurrens lepra in cute, et operuerit omnem cutem a capite usque ad pedes, quidquid sub aspectum oculorum cadit,
Palang sac fin orakelik afinya mwet sac ke insifali nwe ke nial,
13 considerabit eum sacerdos, et teneri lepra mundissima iudicabit: eo quod omnis in candorem versa sit, et idcirco homo mundus erit.
mwet tol el ac enenu in sifil liyal. El fin konauk tuh pwaye mas sac afunla manol nufon, el fah fahkak lah mwet sac nasnas. Kolo kacl uh nufon fin ekla fasrfasr, na el nasnas.
14 Quando vero caro vivens in eo apparuerit,
Tusruktu ke pacl se na sie palang ke manol uh aryurla, na el tia nasnas.
15 tunc sacerdotis iudicio polluetur, et inter immundos reputabitur. caro enim viva si lepra aspergitur, immunda est.
Mwet tol el fah sifilpa liyal, ac el fin liye tuh aryurla ma se ke manol, na el ac fahkak lah mwet sac tia nasnas. Kalmen aryurla pa oasr mas sensen yorol, ac mwet sac tia nasnas.
16 Quod si rursum versa fuerit in alborem, et totum hominem operuerit,
Tusruktu ma se ke manol uh fin mahla ac sifil fasrfasrla, na mwet sac enenu in som nu yurin mwet tol,
17 considerabit eum sacerdos, et mundum esse decernet.
su ac fah sifil liye. Ma se ke manol fin fasrfasrla, na el nasnas, ac mwet tol el fah fahkulak lah el nasnas.
18 Caro autem et cutis in qua ulcus natum est et sanatum,
Fin faf se oan ke sie mwet nwe mahla,
19 et in loco ulceris cicatrix alba apparuerit, sive subrufa, adducetur homo ad sacerdotem:
ac tok kutu, pulol fasrfasr se, ku tuhn srusra se sikyak ke inken faf se meet ah, na mwet sac enenu in som nu yurin mwet tol.
20 qui cum viderit locum lepræ humiliorem carne reliqua, et pilos versos in candorem, contaminabit eum: plaga enim lepræ orta est in ulcere.
Mwet tol el ac fah liyal, ac fin acn se ma fasrfasrla uh luman loali liki ikwa ma rauneak uh, ac unac kac uh fasrfasrla, na mwet tol el fah fahkulak lah mwet sac el tia nasnas. Kalem lah mas sensen nu ke kolo se pa sikyak in faf sac.
21 Quod si pilus coloris est pristini, et cicatrix subobscura, et vicina carne non est humilior, recludet eum septem diebus.
Tusruktu mwet tol el fin liye, ac konauk lah unac kac tiana fasrfasrla, ac tia pac loali liki kolo siska ah a misa inmuta, mwet tol el fah srella elan mukena muta ke len itkosr.
22 et si quidem creverit, adiudicabit eum lepræ.
Acn ma tuhnla uh fin orakelik, na mwet tol el ac fahkulak lah mwet sac tia nasnas. Mas sensen se pa yorol.
23 sin autem steterit in loco suo, ulceris est cicatrix, et homo mundus erit.
Tusruktu fin oanna tia ekla ac tia pac yokelik, na kalem lah inken faf sacna pa inge, ac mwet tol el fah fahkak lah mwet sac nasnas.
24 Caro autem et cutis, quam ignis exusserit, et sanata albam sive rufam habuerit cicatricem,
Ke kain pacl se ma sie mwet el folla, ac acn ma folla kacl uh fin fasrfasrla ku srusrala inmuta uh,
25 considerabit eam sacerdos, et ecce versa est in alborem, et locus eius reliqua cute est humilior: contaminabit eum, quia plaga lepræ in cicatrice orta est.
mwet tol el fah liyal. Fin unen acn sac fasrfasrla ac aryurla loal liki kolo siska uh, na kalem lah mas sensen nu ke kolo se pa sikyak ke acn se ma folla, ac mwet tol el fah fahkak lah mwet sac tia nasnas.
26 Quod si pilorum color non fuerit immutatus, nec humilior plaga carne reliqua, et ipsa lepræ species fuerit subobscura, recludet eum septem diebus,
Tusruktu unen acn sac fin tiana fasrfasrla ac tia pac aryurla loal liki kolo siska ah, ac inmuta uh misa na, na mwet tol sac fah srella ke len itkosr.
27 et die septimo contemplabitur: si creverit in cute lepra, contaminabit eum.
Mwet tol el fah sifilpa liyal tukun len itkosr, ac fin yokelik ma sac na kalem lah mas sensen nu ke kolo se pa kacl uh, ac mwet tol el fah fahkak lah mwet sac tia nasnas.
28 sin autem in loco suo candor steterit non satis clarus, plaga combustionis est, et idcirco mundabitur, quia cicatrix est combusturæ.
Tusruktu acn sac fin tiana ekla, ac tiana yokelik, ac inmuta uh misa na, na kalem mu tia mas sensen se. Mwet tol el fah akkalemye lah mwet sac nasnas, mweyen inken na fol sac pa kacl uh.
29 Vir, sive mulier, in cuius capite vel barba germinaverit lepra, videbit eos sacerdos.
Fin mukul se ku mutan se oasr palang se ke sifal ku kapin oalul,
30 et si quidem humilior fuerit locus carne reliqua, et capillus flavus, solitoque subtilior; contaminabit eos, quia lepra capitis ac barbæ est.
mwet tol el fah liyal ac tuni. Fin palang sac tuh aryurla loal liki kolo siska uh, ac unac ke acn sac luman rangrangla ac pueni, na kalem mu mas sensen nu ke kolo pa sel uh, ac mwet tol el fah akkalemye lah mwet sac tia nasnas.
31 Sin autem viderit locum maculæ æqualem vicinæ carni, et capillum nigrum: recludet eum septem diebus,
Ke mwet tol sac el fin liyal, tuh na ma se ke manol uh tiana luman loali liki kolo ma rauneak uh, ac srakna wangin unac fokoko kac, na el fah srella liki inmasrlon mwet uh ke len itkosr.
32 et die septimo intuebitur. Si non creverit macula, et capillus sui coloris est, et locus plagæ carni reliquæ æqualis:
Mwet tol el fah sifilpa liye ma se ke manol uh ke len se akitkosr, ac fin tiana yokelik ac wangin pacna unac luman rangrang kac, ac tia pacna aryurla loal liki siska uh,
33 radetur homo absque loco maculæ, et includetur septem diebus aliis.
na mwet sac fah resaela sifal, sayen acn se ma palang sac oan kac. Mwet tol el fah sifil srella ke len itkosr pac.
34 Si die septimo visa fuerit stetisse plaga in loco suo, nec humilior carne reliqua, mundabit eum, lotisque vestibus suis mundus erit.
Ke len se akitkosr, mwet tol el fah sifilpa liye palang se kacl uh. Fin tuh tiana yokelik ac tia pac luman aryurla loal liki kolo siska uh, na el fah fahkak lah mwet sac nasnas. Mwet sac ac fah ohlla nuknuk lal uh, na el fah nasnasla.
35 Sin autem post emundationem rursus creverit macula in cute,
Tusruktu palang sac fin sifilpa yokelik tukun akkalemyeyuk mu mwet sac nasnas,
36 non quæret amplius utrum capillus in flavum colorem sit immutatus, quia aperte immundus est.
na mwet tol el fah sifilpa liyal. Palang sac fin yokelik, el tia enenu in suk lah rangrangla unac kac ah. Kalem na lah mwet sac tia nasnas.
37 Porro si steterit macula, et capilli nigri fuerint, noverit hominem sanatum esse, et confidenter eum pronunciet mundum.
Tusruktu fin mwet tol el liye mu palang sac tiana yokelik, ac unac na fokoko kapak kac, na kalem lah palang sac mahla, ac mwet tol el fah fahkak lah mwet sac nasnas.
38 Vir, sive mulier, in cuius cute candor apparuerit,
Fin mukul se ku mutan se oasr tuhn fasrfasr sikyak ke manol,
39 intuebitur eos sacerdos. si deprehenderit subobscurum alborem lucere in cute, sciat non esse lepram, sed maculam coloris candidi, et hominem mundum.
na mwet tol el ac enenu in liye ac tuni mwet sac. Tuhn sac fin tuh fasrfasr ef se, na kalem mu tuhn se na ke manol, ac mwet sac nasnas.
40 Vir, de cuius capite capilli fluunt, calvus et mundus est:
Aunsifen sie mwet fin putatla, el ac musrasrla, tusruktu el nasnas na.
41 et si a fronte ceciderint pili, recalvaster et mundus est.
Fin tuh putatla aunsuf ke likinsraclyak nu motonsrol, na motonsrol ac turangangla, tusruktu el nasnas na.
42 Sin autem in calvitio sive in recalvatione albus vel rufus color fuerit exortus,
Tusruktu fin oasr ma fasrfasr srusrsrusra fahsryak ke acn turangangla inge, na kalem lah mas na sensen nu ke kolo se pa inge.
43 et hoc sacerdos viderit, condemnabit eum haud dubiæ lepræ, quæ orta est in calvitio.
Mwet tol el fah tuni ac liye mwet se inge, ac fin oasr acn ma luman srusrsrusra ac fasrfasr inmuta kac,
44 Quicumque ergo maculatus fuerit lepra, et separatus est ad arbitrium sacerdotis,
na mwet tol enenu in fahkak lah mwet sac tia nasnas, ke sripen mas sensen se ma fahsryak ke sifal uh.
45 habebit vestimenta dissuta, caput nudum, os veste contectum, contaminatum ac sordidum se clamabit.
Sie mwet su sun mas ma sensenkinyuk nu ke kolo, el enenu in nukum nuknuk mihsasa, ac fuhlela aunsifal in mirangak, afinya tafunyen ten ke mutal, wowo ac fahk, “Nga tia nasnas! Nga tia nasnas!”
46 Omni tempore quo leprosus est, et immundus, solus habitabit extra castra.
El fah fohkfok ac tia nasnas ke lusenna pacl mas sac oan sel, ac el fah srisrila ac muta likin nien aktuktuk uh, sayen acn mwet uh muta we.
47 Vestis lanea sive linea, quæ lepram habuerit
Fin oasr tuhnyohu ke nuknuk, finne ma orekla ke unen sheep ku ke nuknuk minini,
48 in stamine atque subtegmine, aut certe pellis, vel quidquid ex pelle confectum est,
ku oan ke ipin nuknuk minini, ku ipin nuknuk unen sheep, ku oan fin kulun kosro ku kutena ma orekla ke kulun kosro,
49 si alba vel rufa macula fuerit infecta, lepra reputabitur, ostendeturque sacerdoti.
fin luman tuhn folfolsra lac ku tuhn srusrayak, na kalem lah tuhnyohu orak se, ac enenu in itukyang nu sin mwet tol.
50 qui consideratam recludet septem diebus:
Mwet tol el fah lohang nu kac ac srela nu saya ke len itkosr.
51 et die septimo rursus aspiciens si deprehenderit crevisse, lepra perseverans est: pollutum iudicabit vestimentum, et omne in quo fuerit inventa:
El fah sifilpa liye ke len se akitkosr, ac tuhnyohu sac fin orakelik, na ma sac tia nasnas.
52 et idcirco comburetur flammis.
Mwet tol el fah esukak, mweyen tuhnyohu orak se pa inge, ac enenu na in isisyak.
53 Quod si eam viderit non crevisse,
Tusruktu, mwet tol el fin liye tuh na tuhnyohu sac tiana yokelik,
54 præcipiet, et lavabunt id, in quo lepra est, recludetque illud septem diebus aliis.
el fah sap in owola, ac sifil filiyuki ke len itkosr pac.
55 Et cum viderit faciem quidem pristinam non reversam, nec tamen crevisse lepram, immundum iudicabit, et igne comburet, eo quod infusa sit in superficie vestimenti vel per totum, lepra.
Na el fah sifilpa liye, ac tuhnyohu sac fin tiana ekla tuhna, finne tia orakelik, ac srakna tia nasnas. Kowos enenu in esukak ma sac, finne ip ma kulawi uh oan meet ku tok.
56 Sin autem obscurior fuerit locus lepræ, postquam vestis est lota, abrumpet eum, et a solido dividet.
Tusruktu mwet tol sac fin sifil lohang nu kac tuh liyauk lah tuhn sac efla, na el fah sacla ip sac liki nuknuk sac ku kulun kosro sac.
57 Quod si ultra apparuerit in his locis, quæ prius immaculata erant, lepra volatilis et vaga: debet igne comburi.
Na tuhnyohu sac fin sifilpa sikyak, kalem lah sifilpa orakelik, na mwet se la ma sac enenu na in esukak.
58 si cessaverit, lavabit aqua ea, quæ pura sunt, secundo, et munda erunt.
El fin ohlla nuknuk sac ku kolo sac, na tuhn sac wanginla, el enenu in sifilpa ohlla, na ma sac fah nasnas.
59 Ista est lex lepræ vestimenti lanei et linei, staminis, atque subtegminis, omnisque supellectilis pelliceæ, quomodo mundari debeat, vel contaminari.
Ac pa inge ma sap nu ke tuhnyohu ma oan fin nuknuk, finne ma orekla ke unen sheep ku linen, ku ipin nuknuk linen ku ipin nuknuk unen sheep, ku kutena ma su orekla ke kulun kosro. Pa inge ma ac akkalemye ma su nasnas ku tia nasnas.

< Leviticus 13 >