< Ecclesiastes 7 >

1 Melius est nomen bonum, quam unguenta pretiosa: et dies mortis die nativitatis.
Sie elah wo el wo liki ono keng yohk molo; ac len in misa lom wo liki len in isusla lom.
2 Melius est ire ad domum luctus, quam ad domum convivii: in illa enim finis cunctorum admonetur hominum, et vivens cogitat quid futurum sit.
Wo in som nu ke sie lohm ma oasr tung ac mwemelil we liki in som nu ke sie lohm ma mwet uh orek kufwa we, mweyen fal mwet moul uh in esam lah misa uh soanekut nukewa.
3 Melior est ira risu: quia per tristitiam vultus, corrigitur animus delinquentis.
Asor wo liki israsr — sahp ac oru kom ngetnget in asor, tusruktu ac akyokye etauk lom uh.
4 Cor sapientium ubi tristitia est, et cor stultorum ubi lætitia.
Mwet se su nunku ke mwe engan pacl nukewa el sie mwet lalfon. Sie mwet lalmwetmet el nunku ke misa.
5 Melius est a sapiente corripi, quam stultorum adulatione decipi.
Kas in kai sin sie mwet lalmwetmet, wo liki kas in kaksak lun mwet lalfon.
6 quia sicut sonitus spinarum ardentium sub olla, sic risus stulti: sed et hoc vanitas.
Pacl se sie mwet lalfon el israsr, oana ke kokul uh ac kisassasla in sie e. Wanginna kalmeya.
7 Calumnia conturbat sapientem, et perdet robur cordis illius.
Sie mwet lalmwetmet fin kutasrik nu sin sie pac mwet, el orekma oana mwet lalfon. Kom fin eis molin eyeinse, kom sifacna akkolukyekomla.
8 Melior est finis orationis, quam principium. Melior est patiens arrogante.
Sie ma aksafyeyukla, wo liki sie ma tufahna mutawauk. Mongfisrasr uh wo liki inse fulat.
9 Ne sis velox ad irascendum: quia ira in sinu stulti requiescit.
Nimet sa in mulat — sie ma lalfon pa in koko sripen mulat.
10 Ne dicas: Quid putas causæ est quod priora tempora meliora fuere quam nunc sunt? stulta enim est huiuscemodi interrogatio.
Nikmet siyuk, “Efu ku ma meet ah wo liki na ma pacl inge uh?” Tiana kusen siyuk lalmwetmet se.
11 Utilior est sapientia cum divitiis, et magis prodest videntibus solem.
Mwet nukewa su moul enenu in lalmwetmet. Mweyen lalmwetmet uh wo oana ke sie mwet el usrui ma wo.
12 Sicut enim protegit sapientia, sic protegit pecunia. hoc autem plus habet eruditio et sapientia, quod vitam tribuunt possessori suo.
Lalmwetmet ac fah asot nu sum inse misla oana mani uh. Lalmwetmet uh karingin moul lom, na pa inge ma wo ke etauk uh.
13 Considera opera Dei, quod nemo possit corrigere quem ille despexerit.
Nunku ke ma God El orala. Sie mwet ac aksuwosyela fuka sie ma God El akkihyela?
14 In die bona fruere bonis, et malam diem præcave. sicut enim hanc, sic et illam fecit Deus, ut non inveniat homo contra eum iustas querimonias.
Ke pacl ma nukewa wo nu sum uh, engankin; ac ke pacl ma upa uh sikyak, esam lah God El supu kewana pacl in engan ac pacl upa; kom koflana etu lah mea ac sikyak tok.
15 Hæc quoque vidi in diebus vanitatis meæ: Iustus perit in iustitia sua, et impius multo vivit tempore in malitia sua.
Nga liye tari ma nukewa ke moul lusrongten luk. Oasr mwet sa na misa elos finne oru ma suwohs. Ac oasr mwet moul paht na elos finne oru ma koluk.
16 Noli esse iustus multum: neque plus sapias quam necesse est, ne obstupescas.
Ke ma inge nik kom arulana orek suwohs ku orek lalmwetmet — mwe mea kom in sifacna unikomi?
17 Ne impie agas multum: et noli esse stultus, ne moriaris in tempore non tuo.
Tusruktu nik kom arulana eiskomyang in oru ma koluk ku oru ma lalfon — efu ku kom in misa meet liki pacl fal lom?
18 Bonum est te sustentare iustum, sed et ab illo ne subtrahas manum tuam: quia qui timet Deum, nihil negligit.
Karinginkomyang liki ouiya inge kewa. Kom fin akfulatye God, kom ac nuna sun wo ouiya.
19 Sapientia confortavit sapientem super decem principes civitatis.
Lalmwetmet uh ac akwoye sie mwet yohk liki na ma mwet kol singoul ku in oru nu ke sie siti.
20 Non est enim homo iustus in terra, qui faciat bonum, et non peccet.
Wangin sie mwet fin faclu oru ma suwohs pacl nukewa ac tiana orala sie tafongla.
21 Sed et cunctis sermonibus, qui dicuntur, ne accomodes cor tuum: ne forte audias servum tuum maledicentem tibi.
Nik kom lohang nu ke ma nukewa ma mwet uh fahk uh — sahp kom ac lohngak ke mwet kulansap lom el kaskas akkolukye kom,
22 scit enim conscientia tua, quia et tu crebro maledixisti aliis.
ac kom sifacna etu lah kom fahk kas in akkolukye mwet pacl puspis.
23 Cuncta tentavi in sapientia. Dixi: Sapiens efficiar: et ipsa longius recessit a me
Nga orekmakin lalmwetmet luk in srike ma inge nukewa. Nga wotela na ku sik ngan lalmwetmet, tusruktu loesla likiyu.
24 multo magis quam erat: et alta profunditas, quis inveniet eam?
Sie mwet ac konauk fuka lah mea kalmen moul uh? Arulana loalla nu sesr ac upala kut in kalem kac.
25 Lustravi universa animo meo, ut scirem, et considerarem, et quærerem sapientiam, et rationem: et ut cognoscerem impietatem stulti, et errorem imprudentium:
Tusruktu nga eisyuyang nu ke etauk ac lutlut; nga tuh sulela nga in suk lalmwetmet ac top nu ke mwe siyuk luk, ac in etu lupan koluk ac lalfon lun nikin uh.
26 et inveni amariorem morte mulierem, quæ laqueus venatorum est, et sagena cor eius, vincula sunt manus illius. qui placet Deo, effugiet illam: qui autem peccator est, capietur ab illa.
Oasr ma nga konauk mwen liki na misa uh, pa mutan se su lungse lal uh oana sie sruhf ku sie nwek. Paol ac sruokkomi oana soko sein. Sie mukul su oru ma lungse lun God el ku in kaingla liki mutan sac, a funu sie mukul koluk, mutan sac ac sruokilyana.
27 Ecce hoc inveni, dixit Ecclesiastes, unum et alterum, ut invenirem rationem,
Na Mwet Luti Lalmwetmet el fahk, nga kais kutu srisrik na konauk ma inge ke nga suk top nu ke mwe siyuk luk uh.
28 quam adhuc quærit anima mea, et non inveni. Virum de mille unum reperi, mulierem ex omnibus non inveni.
Nga suk kutu pac top saya tuh wangin ma nga konauk. Nga konauk mukul sefanna inmasrlon tausin su nga ku in lulalfongi, ac tia siefanna mutan nga ku in lulalfongi.
29 Solummodo hoc inveni, quod fecerit Deus hominem rectum, et ipse se infinitis miscuerit quæstionibus. Quis talis ut sapiens est? et quis cognovit solutionem verbi?
Pa inge ma nga lotela: God El orekutla suwohs ac pwaye, ac kut sifacna oru kut in arulana fohsak.

< Ecclesiastes 7 >