< Lucam 22 >

1 Appropinquabat autem dies festus Azymorum, qui dicitur Pascha:
A E kokoke mai ana ka ahaaina berena hu ole, i kapaia ka moliaola.
2 et quærebant principes sacerdotum, et scribæ, quomodo Iesum interficerent: timebant vero plebem.
A imi iho la na kahuna nui a me ka poe kakauolelo i mea e make ai oia ia lakou; no ka mea, ua hopohopo lakou i kanaka.
3 Intravit autem satanas in Iudam, qui cognominabatur Iscariotes, unum de duodecim.
Alaila komo iho la o Satana iloko o Iuda i kapaia o Isekariote, oia kekahi o ka umikumamalua.
4 Et abiit, et locutus est cum principibus sacerdotum, et magistratibus, quemadmodum illum traderet eis.
A hele aku la ia, a kuka pu me na kahuna nui, a me na luna kiai, i mea e haawi aku ai oia ia ia ia lakou.
5 Et gavisi sunt, et pacti sunt pecuniam illi dare.
A olioli iho la lakou, a olelo mai la e haawi i kala ia ia.
6 Et spopondit. Et quærebat opportunitatem ut traderet illum sine turbis.
Hooia aku la oia, a imi aku la e kumakaia ia ia i ka wa e kaawale aku ai ka ahakanaka.
7 Venit autem dies Azymorum, in qua necesse erat occidi Pascha.
A hiki mai ka la o ka ahaaina berena hu ole, ka la e pono ai ke pepehi i ko keiki hipa moliaola;
8 Et misit Petrum, et Ioannem, dicens: Euntes parate nobis pascha, ut manducemus.
Hoouna ae la hoi oia ia Petero, a me Ioane, i mai la, E hele olua e hoomakaukau no kakou i ka moliaola e ai ai kakou.
9 At illi dixerunt: Ubi vis paremus?
Ninau aku la laua ia ia, Mahea la i kou makemake e hoomakaukau ai maua?
10 Et dixit ad eos: Ecce introeuntibus vobis in civitatem, occurret vobis homo quidam amphoram aquæ portans: sequimini eum in domum, in quam intrat,
A hai mai la oia ia laua, A ia hoi, i ko olua komo ana iloko o ke kulanakauhale, e halawai mai me olua kekahi kanaka e hali ana i ke kiaha ooma wai; e hahai olua ia ia iloko o ka hale ana e komo ai.
11 et dicetis patrifamilias domus: Dicit tibi Magister: Ubi est diversorium, ubi Pascha cum discipulis meis manducem?
A e olelo olua i ka mea noua ka hale, Ke ninau nei ke Kumu ia oe, Auhea ke keena ahaaina, kahi e ai ai au me ka'u mau haumana i ka moliaola!
12 Et ipse ostendet vobis cœnaculum magnum stratum, et ibi parate.
A hoike mai no oia ia olua i ke keena nui maluna i hoolakolakoia; malaila olua e hoomakaukau ai.
13 Euntes autem invenerunt sicut dixit illis, et paraverunt Pascha.
Hele aku la laua, a ike aku la e like me kana olelo ana ia lana; a hoomakaukau iho la laua i ka moliaola.
14 Et cum facta esset hora, discubuit, et duodecim Apostoli cum eo.
A hiki mai ka hora, noho iho la ia e ai, a me ka poe lunaolelo he umikumamalua me ia.
15 et ait illis: Desiderio desideravi hoc Pascha manducare vobiscum, antequam patiar.
A olelo mai la oia ia lakou, He nui ka makemake a'u i makemake ai e ai pu me oukou i keia moliaola maraua o ko'u make ana:
16 Dico enim vobis, quia ex hoc non manducabo illud, donec impleatur in regno Dei.
No ka mea, ke hai aku nei au ia oukou, aole au e ai hou aku ia, a hooko e ia mai ia iloko o ke aupuni o ke Akua.
17 Et accepto calice gratias egit, et dixit: Accipite, et dividite inter vos.
Alaila, lalau iho la oia i ke kiaha, a hoomaikai aku la, i mai la, E lawe oukou i keia, a e kailike ia oukou iho;
18 dico enim vobis quod non bibam de generatione vitis, donec regnum Dei veniat.
No ka mea, ke olelo aku nei au ia oukou, aole au e inu i ko ke kumu waina, a hiki e mai ke aupuni o ke Akua.
19 Et accepto pane gratias egit, et fregit, et dedit eis, dicens: Hoc est corpus meum, quod pro vobis datur: hoc facite in meam commemorationem.
Alaila lalau iho la ia i ka berena, hoomaikai aku la, a wawahi iho la, a haawi mai la ia lakou, i mai la, O ko'u kino keia i haawiia no oukou; e hana hoi oukou i keia me ka hoomanao mai ia'u.
20 Similiter et calicem, postquam cœnavit, dicens: Hic est calix novum testamentum in sanguine meo, qui pro vobis fundetur.
Pela no hoi i ke kiaha, mahope iho o ka aina, i mai la, O keia kiaha, o ke kauoha hou ia iloko o ko'u koko i hookaheia no oukou.
21 Verumtamen ecce manus tradentis me, mecum est in mensa.
Eia hoi ea, o ka lima o ka mea nana au e kumakaia, eia pu me au ma ka papa aina.
22 Et quidem Filius hominis, secundum quod definitum est, vadit: verumtamen væ homini illi, per quem tradetur.
E hele ana no hoi ke Keiki a ke kanaka e like me ka mea i hoomaopopoia'i; aka, e poino kela kanaka nana ia e kumakaia!
23 Et ipsi cœperunt quærere inter se, quis esset ex eis, qui hoc facturus esset.
Alaila imi iho la lakou ia lakou iho i ko lakou mea nana e hana ia mea.
24 Facta est autem et contentio inter eos, quis eorum videretur esse maior.
Ua hoopaapaa e lakou ia lakou iho i ko lakou mea e manaoia'na he pookela.
25 Dixit autem eis: Reges Gentium dominantur eorum: et qui potestatem habent super eos, benefici vocantur.
A olelo mai la oia ia lakou, Ua hooalii na'lii o na lahuikanaka maluna o lakou; a o ka poe i hookoikoi maluna o lakou, ua kapaia lakou he poe hana lokomaikai.
26 Vos autem non sic: sed qui maior est in vobis, fiat sicut minor: et qui præcessor est, sicut ministrator.
Aka, mai mea oukou pela; o ke pookela nae iwaena oukou, e like ia me ka mea uuku; a o ka luna, e like ia me ka mea lawelawe.
27 Nam quis maior est, qui recumbit, an qui ministrat? Nonne qui recumbit? Ego autem in medio vestrum sum, sicut qui ministrat:
Owai la ka mea nui, o ka mea e noho ana e ai, a o ka mea lawelawe anei? Aole anei o ka mea e noho ana e ai? Aka, ua like au me ka mea lawelawe iwaena o oukou.
28 vos autem estis, qui permansistis mecum in tentationibus meis:
O oukou ka poe i noho pu mai me au iloko o ko'u popilikia ana.
29 Et ego dispono vobis sicut disposuit mihi Pater meus regnum,
A ke haawi aku nei au ia oukou i ke aupuni, me ko'u Makua i haawi mai ai ia'u.
30 ut edatis, et bibatis super mensam meam in regno meo: et sedeatis super thronos iudicantes duodecim tribus Israel.
E ai oukou a e inu hoi ma ka'u papa aina iloko o ko'u aupuni, a e noho hoi ma na nohoalii e hoopono ana i na ohana he umikumamalua a Iseraela.
31 Ait autem Dominus: Simon, Simon, ecce satanas expetivit vos ut cribraret sicut triticum:
Olelo mai la hoi ka Haku, E Simona, e Simona, ea, ua noi mai o Satana e loaa oukou ia ia e kanana oia ia oukou e like me ka hua palaoa:
32 ego autem rogavi pro te ut non deficiat fides tua: et tu aliquando conversus confirma fratres tuos.
Aka, ua pule au nou i pau ole kou manaoio; aia hoohuliia mai oe e hooikaika oe i kou poe hoahanau.
33 Qui dixit ei: Domine, tecum paratus sum et in carcerem, et in mortem ire.
I aku la hoi oia ia ia, E ka Haku, ua makaukau wau e hele pu me oe i ka halepaahao, a i ka make.
34 At ille dixit: Dico tibi Petre, non cantabit hodie gallus, donec ter abneges nosse me. Et dixit eis:
I mai la hoi ia, Ke olelo aku nei au i oe, e Petero, aole e kani ka mea i keia la mamua o kou hoole akolu ana i kou ike ana ia'u.
35 Quando misi vos sine sacculo, et pera, et calceamentis, numquid aliquid defuit vobis?
Alaila olelo mai la oia ia lakou, I ka wa i hoouna aku ai au ia oukou me ka aa kala ole, a me ke kieke ai ole, a me ke kamaa ole, i nele anei oukou i kekahi mea e pono ai? Hai aku la hoi lakou, Aole.
36 At illi dixerunt: Nihil. Dixit ergo eis: Sed nunc qui habet sacculum, tollat similiter et peram: et qui non habet, vendat tunicam suam, et emat gladium.
Alaila olelo mai la oia ia lakou. Aka ano, o ka mea aa kala, e lawe ia, a pela hoi i ke kieke ai; a o ka mea nele i ka pahikaua, e kuai lilo aku i kona aahu, a e kuai lilo mai i ka pahikaua.
37 Dico enim vobis, quoniam adhuc hoc, quod scriptum est, oportet impleri in me: Et cum iniquis deputatus est. Etenim ea, quæ sunt de me, finem habent.
No ka mea, ke hai aku nei au ia oukou, ia'u no e hookoia'i ka mea i palapalaia, Ua helu pu ia oia me ka poe hana hewa; no ka mea, e pau auanei na mea no'u.
38 At illi dixerunt: Domine, ecce duo gladii hic. At ille dixit eis: Satis est.
Olelo aku ia hoi lakou, E ka Haku, eia hoi, na pahikaua elua. I mai la oia ia lakou, He nui iho la ia.
39 Et egressus ibat secundum consuetudinem in Monte Olivarum. Secuti sunt autem illum et discipuli.
Alaila puka ia iwaho, a hele i ka mauna o Oliveta, me kana i hana mau ai; a hahai aku la kana mau haumana ia ia.
40 Et cum pervenisset ad locum, dixit illis: Orate ne intretis in tentationem.
A hiki aku ia ilaila, i mai la oia ia lakou, E pule oukou o lilo i ka hoowalewaleia.
41 Et ipse avulsus est ab eis quantum iactus est lapidis: et positis genibus orabat,
Mamao aku la hoi oia mai o lakou aku, me he non ana la o ka pohaku, a kukuli iho la ilalo, pule aku la ia,
42 dicens: Pater si vis, transfer calicem istum a me: Verumtamen non mea voluntas, sed tua fiat.
I aku la, E ka Makua, ina e pono ia oe, e lawe aku oe i keia kiaha mai o'u aku nei; aole hoi o ko'u makemake, aka, o kou no ke hanaia.
43 Apparuit autem illi Angelus de cælo, confortans eum. Et factus in agonia, prolixius orabat.
A ikeia'e la e ia ka anela, mai ka lani mai, e hooikaika ana ia ia.
44 Et factus est sudor eius, sicut guttæ sanguinis decurrentis in terram.
A ua puni ia i ka eha nui, pule ikaika aku la ia; a ua like hoi kona hou me na kulu nui o ke koko e haule ana ilalo i ka lepo.
45 Et cum surrexisset ab oratione, et venisset ad discipulos suos, invenit eos dormientes præ tristitia.
A ku ae la ia mai ka pule ana, hoi mai la ia i kana mau haumana, ike mai la ia lakou e hiamoe ana no ke kaumaha;
46 Et ait illis: Quid dormitis? surgite, orate, ne intretis in tentationem.
I mai la hoi oia ia lakou, No ke aha la oukou e hiamoe nei? E ala'e iluna, e pule hoi oukou, o lilo oukou i ka hoowalewaleia.
47 Adhuc eo loquente ecce turba: et qui vocabatur Iudas, unus de duodecim, antecedebat eos: et appropinquavit Iesu ut oscularetur eum.
A ia ia e olelo ana, aia hoi, ka lehulehu, a o ka mea i kapaia o Iuda, o kekahi o ka poe umikumamalua, hele ae ia mamua o lakou, a hookokoke no ia io Iesu la e honi ia ia.
48 Iesus autem dixit illi: Iuda, osculo Filium hominis tradis?
Ninau mai la hoi o Iesu ia ia, E Iuda, ke kumakaia nei anei oe i ke Keiki a ke kanaka me ka honi?
49 Videntes autem hi, qui circa ipsum erant, quod futurum erat, dixerunt ei: Domine, si percutimus in gladio?
A ike iho la ka poe me ia i ka mea e hanaia ana, ninau aku la lakou ia ia, E ka Haku, e hahau anei makou me ka pahikaua?
50 Et percussit unus ex illis servum principis sacerdotum, et amputavit auriculam eius dexteram.
A hahau iho la kekahi o lakou i ke kauwa a ke kahuna nui, a oki ae la i kona pepeiao akau.
51 Respondens autem Iesus, ait: Sinite usque huc. Et cum tetigisset auriculam eius, sanavit eum.
Alaila olelo mai la o Iesu, i mai la, U'oki pela! A hoopa ae la oia i kona pepeiao, hoola iho la ia ia.
52 Dixit autem Iesus ad eos, qui venerant ad se, principes sacerdotum, et magistratus templi, et seniores: Quasi ad latronem existis cum gladiis, et fustibus?
Alaila olelo mai la Iesu i ka poe i kii aku ia ia, i na kahuna nui, a me na luna o ka luakini, a me na lunakahiko, Ua hele mai anei oukou mawaho me na pahikaua, a me na newa, e like me ka hahai ana i ka powa?
53 Cum quotidie vobiscum fuerim in templo, non extendistis manus in me: sed hæc est hora vestra, et potestas tenebrarum.
I ko'u noho ana me oukou i kela la, a i keia la, iloko o ka luakini, aole i lalau mai ko oukou mau lima ia'u. Aka, o ko oukou hora keia, a me ka mana o ka pouli.
54 Comprehendentes autem eum, duxerunt ad domum principis sacerdotum: Petrus vero sequebatur a longe.
Alaila lalau ae la lakou ia ia, kai aku la, a alako ia ia iloko o ka hale o ke kahuna nui; a hahai kaawale aku la o Petero mahope.
55 Accenso autem igne in medio atrii, et circumsedentibus illis, erat Petrus in medio eorum.
A hoa iho la lakou i ke ahi mawaenakonu o ka pahale, noho nui iho la lakou ilalo, noho pu iho la o Petero iwaena o lakou.
56 Quem cum vidisset ancilla quædam sedentem ad lumen, et eum fuisset intuita, dixit: Et hic cum illo erat.
A ike ae la kekahi kaikamahine ia ia e noho ana ma ke ahi, a haka pono ia ia, i ae la ia, Oia nei no kekahi me ia.
57 At ille negavit eum, dicens: Mulier, non novi illum.
A hoole aku la oia ia Iesu, i aku la, E ka wahine, aole au i ike ia ia.
58 Et post pusillum alius videns eum, dixit: Et tu de illis es. Petrus vero ait: O homo, non sum.
A liuliu iki ae la, ike mai la kekahi mea e ia ia, i mai la ia, O oe no kekahi o lakou. I aku la Petero, E ke kanaka, aole au.
59 Et intervallo facto quasi horæ unius, alius quidam affirmabat, dicens: Vere et hic cum illo erat: nam et Galilæus est.
A hookahi paha hora ma ia hope iho, hooiaio ae la kekahi, i ae la, Oiaio, oia nei no hoi kekahi me ia, no ka mea, no Galilaia ia nei.
60 Et ait Petrus: Homo, nescio quid dicis. Et continuo adhuc illo loquente cantavit gallus.
Olelo aku la hoi o Petero, E ke kanaka, aole au i ike i kau i olelo mai nei. A i kana olelo ana, kani koke iho la ka mea.
61 Et conversus Dominus respexit Petrum. Et recordatus est Petrus verbi Domini, sicut dixerat: Quia priusquam gallus cantet, ter me negabis.
Haliu mai la no hoi ka Haku, nana mai la ia Petero; a hoomanao iho la o Petero i ka olelo a ka Haku i olelo mai ai ia ia, Mamua o ke kani ana o ka mea, akolu ou hoole ana mai ia'u.
62 Et egressus foras Petrus flevit amare.
A hele aku la o Petero iwaho, uwe mihi nui iho la ia.
63 Et viri, qui tenebant illum, illudebant ei, cædentes.
O ka poe kanaka hoi e paa ana ia Iesu, hoomaewaewa aku la lakou ia ia, me ka pepehi ia ia.
64 Et velaverunt eum, et percutiebant faciem eius: et interrogabant eum, dicentes: Prophetiza, quis est, qui te percussit?
A pani ae la lakou i kona mau maka, pepehi aku la ma kona wahi maka, a ninau aku la ia ia, i aku la, E koho oe, na wai oe i pepehi?
65 Et alia multa blasphemantes dicebant in eum.
He nui no hoi na olelo e ae a lakou i hoino aku ai ia ia.
66 Et ut factus est dies, convenerunt seniores plebis, et principes sacerdotum, et scribæ, et duxerunt illum in concilium suum, dicentes: Si tu es Christus, dic nobis.
A ao ae la, akoakoa koke mai la ka poe lunakahiko o kanaka, a me na kahuna nui, a me ka poe kakauolelo, a lawe ae la lakou ia ia iloko o ko lakou ahalunakanawai, i aku la,
67 Et ait illis: Si vobis dixero, non credetis mihi:
O oe anei ka Mesia? e hai mai ia makou. I mai la hoi oia ia lakou, Ina e hai aku au ia oukou, aole no oukou e manaoio mai.
68 si autem et interrogavero, non respondebitis mihi, neque dimittetis.
A ina e ninau aku au ia oukou, aole oukou e hai mai ia'u, aole hoi e hookuu ia'u.
69 Ex hoc autem erit Filius hominis sedens a dextris virtutis Dei.
Mahope aku nei hoi, e noho no ke Keiki a ko kanaka ma ka lima akau o ka mana o ke Akua.
70 Dixerunt autem omnes: Tu ergo es Filius Dei? Qui ait: Vos dicitis, quia ego sum.
Ninau aku la lakou a pau, O oe no anei ke Keiki a ke Akua? Hai mai la hoi oia, Owau no o ka oukou e olelo nei.
71 At illi dixerunt: Quid adhuc desideramus testimonium? ipsi enim audivimus de ore eius.
I ae la no hoi lakou, He aha ka kakou hemahema e pono ai ka mea hou e maopopo ai? no ka mea, ua lohe kakou no loko mai o kona waha pouoi.

< Lucam 22 >