< Mareka 6 >

1 Imi nayenda kuzwa mwateni ni kwiza mwitoropo mumuzi wakwe, ni varutwana vakwe vavamwichilili.
Jeesus lahkus ja läks koos oma jüngritega koju Naatsaretti.
2 Imi Mukivero hausika, avaruti mu maSinagoge. Vuungi vwa vaantu vuva muzuwi nivaziyeleha. Nivati, “Aba wani kuhi izi intuto?” “Maanonzi aa avahewa kwali?” “Imakazonzi izi zatenda chamayanza akwe”?
Hingamispäeval hakkas ta sünagoogis õpetama ja paljud kuulajaist olid üllatunud. „Kust ta need mõtted saab?“küsisid nad. „Mis tarkus on talle antud? Kust ta saab väe imesid teha?
3 “Kanji muvezi, mwana Maria ni mukulwe wa Jakovo ni Jose ni Juda ni Simoni? Vanchizye kavahena hanu naswe”? Mi vavaziyezwe chaJesu.
Kas ta pole mitte see puusepp, Maarja poeg, Jaakobuse, Joosepi, Juuda ja Siimona vend? Kas tema õed ei ela meie juures?“Nad haavusid ja hülgasid ta.
4 Mi Jesu chati kuvali, “Muporofita kayelele kuvuzwa ikute, mbwiteli mwitoropo mwazwa ni muvakwakwe, ni vamunzubo yakwe.”
„Prohvetist peetakse lugu kõikjal, välja arvatud tema enda kodulinnas, oma sugulaste ja pereliikmete hulgas, “ütles Jeesus neile.
5 Ava kangwa kutenda mutendo ikolete, mbwiteli kuvika mayanza akwe havantu vache valwele ni kuvahoza.
Seepärast ei saanud Jeesus teha seal mingeid imetegusid, ta ainult tervendas mõned haiged.
6 Kusazumina kwavo kuva mukomokisi. Nicha yenda vuzimbuluka muminzi nakavuruta.
Ta oli nende usupuuduse tõttu hämmastunud. Jeesus rändas mööda külasid ja õpetas ringi käies.
7 Ni chasumpa vena ikumi limwiina nivovere ni kutanga kuvatuma kunze, vovere cha vovere, nikuvaha ziho he inhuho zisaJololi,
Ta kutsus kokku kaksteist jüngrit ja hakkas neid kahekaupa välja saatma, andes neile meelevalla kurjade vaimude üle.
8 Ni kuba laera kuti kakwina chiva hinda mulwendo lwavo, mbwiteri inkoli vulyo: kakwina inkoko, kakwina mukotana, imi kakwina mali mulutunga lwavo,
Ta ütles, et nad ei võtaks peale jalutuskepi midagi kaasa − ei leiba, kotti ega raha vöötaskus.
9 kono kuzwata insangu, nikusa livwika inguvo zovere.
Nad võisid kanda sandaale, kuid ei tohtinud lisasärki kaasa võtta.
10 Ni chati kuvali, “Monse mumwinjirira mwinzuvo, mwikale mo mbwita hete nimusiire icho chivaka.
„Kui teid kutsutakse majja, siis jääge sinna kuni lahkumiseni, “ütles ta neile.
11 Imi itoropo isete imitambule kamba kusamiteeka, hamusiya icho chivaka, muzukutule isuko kumatende enu ivevupaki kuvali.”
„Kui teid vastu ei võeta ega kuulata, siis puistake lahkudes oma jalgadelt tolm maha märgiks, et olete nad nende enda hooleks jätnud.“
12 Vavayendi ni vaya vuruta kuti vaantu vafutatile zivi zavo.
Nii nad siis käisid ringi ja käskisid inimestel meelt parandada.
13 Niva zwisa madimona maangi, ni kusinga vantu vangi valwala ioli ni kuvahoza.
Nad ajasid välja palju kurje vaime ning tegid õliga võides terveks palju haigeid.
14 Heroda hazuwa izi, kakuti izina lya Jesu livavuvaani. Vamwi vavali kucho, “Johani Mukolovezi ava kavuswa kuvafwile imi chovuti, izi ziho zina imakazo zitendete mwali.”
Ka kuningas Heroodes kuulis Jeesusest, kuna ta oli tuntuks saanud. Mõned ütlesid: „See on surnuist ülestõusnud Ristija Johannes. Sellepärast tal on nii imelised võimed.“
15 Vamwi ni vaati, “Nji Eliya”. Kono vamwi nivati, “Muporofita, uvu nji vumwi wavaporofita vamwi nako zentanzi.”
Teised ütlesid: „See on Eelija.“Veel mõned ütlesid: „Ta on prohvet, nagu üks mineviku prohvetitest.“
16 Kono linu Heroda hazuwa ichi nacho, “Johani, uni vakosoli mutwi avavuuswa.”
Aga kui Heroodes sellest kuulis, ütles ta: „See on Johannes, kellel ma pea maha võtsin! Ta on surnuist üles tõusnud!“
17 Mukuti Heroda avatumini kusuminwa kwa Johani niku muhakila muntolongo kaha mulandu wa Herodiasi (mwi hyabwe wa mwanchakwe Filipi), kakuti chava musesete.
Sest Heroodes oli andnud korralduse Johannes vahistada ja vangi panna oma venna Filippuse naise Heroodiase pärast, kellega Heroodes oli abiellunud.
18 Mukuti Johani avawambiri Heroda, “Kakuyelele kwako kuva ni mwihyabwe wa mwancako.”
Johannes oli Heroodesele öelnud: „Oma venna naisega abiellumine on seaduse vastu.“
19 “Kono Herodiyasi nakwatilila havuvengi kumulwisanisa, ni kusaka kumwihaya, kono kana avawoli,
Seepärast pidas Heroodias Johannese vastu vimma ja tahtis teda tappa, kuid tal ei olnud võimalik seda korraldada,
20 Mukuti Heroda avatite Johani; avezi kuti ushiyeme imi mukwame yojolola, na muvika neenza. Muku tekeleza kwali nikwamuha kunyelwa kukando, imi namuzuwisisa chakusanga.
sest Heroodes teadis, et Johannes on püha mees, kes tegi seda, mis on õige. Heroodes kaitses Johannest ja kuigi Johannese sõnad häirisid teda väga, oli ta ikkagi hea meelega kuulanud, mis Johannesel öelda oli.
21 Linu nikwasika mukwa Heroda hava ni luzuva lwakuzalwa kakwe ni chatenda mulalilo ni manduna vakwe, ni vayendisi venkondo, nivakulwana vamwa Galileya.
Heroodiase võimalus tuli Heroodese sünnipäeval. Heroodes korraldas suure peo ülikutele, sõjapealikutele ja Galilea tähtsatele juhtidele.
22 Mwana a Herodiasi wa mukazana iyemwine neza ni kuvazanina, nicha sangisa Heroda niva vayenzi vakwe vavasumpwa. Simwine naati kumukazana, “Nikumbiire chimwi nichimwi chosaka imi municikuhe.”
Heroodiase tütar tuli sisse ja tantsis neile. Tema esinemine rõõmustas Heroodest ja teisi, kes temaga peol olid, nii väga, et ta ütles neiule:
23 Chakoonka kwali naati, “Chonse chete ukumbire kwangu, munichi kuhe, ku sika hakati kepuso yangu.”
„Palu mult ükskõik mida ja ma annan selle sulle.“Ta kinnitas oma lubadust vandega: „Ma annan sulle kas või pool oma kuningriigist.“
24 Naya hanze nichakati kuvanyina, “Chinzi chete nimukumbiire?” Nacho, “Mutwi wa Johani Mukolovezi,”
Neiu läks välja ja küsis oma ema käest: „Mida ma peaksin paluma?“„Ristija Johannese pead, “vastas ema.
25 Hohwaho nenjila chokuhwela kwa simwine ni kukumbiira, naati, “Nisaka kuti unihe hahanu, hakagwetere, mutwi wa Johani Mukolovezi”.
Tüdruk kiirustas sisse tagasi ja ütles kuningale: „Ma tahan, et sa annaksid mulle kohe Ristija Johannese pea kandikul.“
26 Nihakuva kuti ichi chiva sasamisi simwine, kana avali kuwola kumukanina chava kumbiiri kevaka lya kulikonka kwava tendi nicha veene vakwe.
Kuningas oli vapustatud, aga kuna ta oli oma külaliste ees vande andnud, ei tahtnud ta palvest keelduda.
27 Imi simwine cha tuma isole yozwa kuvaganteri ni kumulaera kumuletela mutwi wa Johani. Muganteri nayenda kuka mu kosola mutwi muntolongo.
Seega saatis ta kohe timuka Johannese pead tooma. Pärast seda, kui timukas oli vanglas Johannesel pea maha võtnud,
28 Naaleta mutwi wakwe hakagwetere niku uha mukazana, mi mukazana chauha vanyina.
tõi ta pea kandikul kohale ja andis selle tüdrukule ning tüdruk andis selle emale.
29 Mi varutwana vakwe, chokuzuwa ichi, chivakeza nikuhinda muviri ni kuka u uunga mwikuumbu.
Kui Johannese jüngrid juhtunust kuulsid, tulid nad ja viisid tema keha hauakambrisse.
30 Mi vapositola, chivakungana kuzimbuluka Jesu, ku muwambira zonse zivava kapangi ni kuruta.
Apostlid tulid tagasi ja kogunesid Jeesuse ümber. Nad rääkisid talle kõigest, mida nad olid teinud ja õpetanud.
31 Ni chata kuvali, “Mwize muzwe muvene muye muchivaka chisena vaantu ni kukapumula inakozana.” Mukuti vuungi vuvakwiza ni kuyenda, imi kena vavawani nanga inako yokulya.
„Tulge minuga, oleme omapead. Lähme vaiksesse kohta ja puhkame veidi, “ütles Jeesus neile, sest tulijaid ja minejaid oli nii palju, et neil ei olnud isegi aega süüa.
32 Imi nivayenda muchikepe muchivaka chisena vaantu avoveene.
Nii läksid nad paadiga vaiksesse kohta, et omapead olla.
33 Kono vava vavoni havakatuka mi vuungi ni bwaveziva, nivatilila kwateni hamwiina chamatende kuzwa mwitoropo yonse, ni kukasika lwentanzi kwavo.
Aga rahvas nägi neid lahkumas ja tundis nad ära. Seega jooksis rahvas kõigist ümbruskonna linnadesse ette ja jõudis enne neid kohale.
34 Havasika herizo, chavona chinavuungi imi chava niinse havali kakuti vavali kukola sina imberere zisena mulisi. Nichatanga kuvaruta zintu zingi.
Kui Jeesus paadist välja tuli ja suurt rahvahulka nägi, tundis ta neile kaasa, sest nad olid nagu karjaseta lambad. Nii hakkas ta neile paljudest asjadest õpetama.
35 Chitengwaana, varutwana vakwe niveza kwali nikucho, “Ichi chivaka kachina vaantu nikuti cheli chitengu.
Päev kaldus õhtusse ning jüngrid tulid Jeesuse juurde ja ütlesid talle: „Me oleme küladest kaugel ja aeg on juba hiline.
36 Uvatumine valiyendeze munkanda zina havubbali ni muminzi kuka liulila zakulya avoveene.”
Sa peaks rahvale ütlema, et nad läheksid ja ostaksid küladest ja maakoha elanikelt endale midagi süüa.“
37 Kono netava ni kucho kuvali, “Inwe muvahe zakulya.” Chiva cho kwali, “Tuwola kukawula inkoko ya mali a mianda yovere nikwiza kuvaha valye?”
Ent Jeesus vastas: „Andke teie neile midagi süüa.“„Mida? Kõigile neile inimestele leiva ostmiseks oleks meil vaja rohkem kui kuue kuu palka, “vastasid jüngrid.
38 Nacho kuvali, “Zongai ziinkwa zimukwete? Muyende mukavone.” Hava sakisisa, nivaati, “Ziinkwa zimana iyanza ninswi zovere.”
„Kui palju leiba teil siis on?“küsis Jeesus. „Minge ja vaadake.“Nad läksid ja uurisid ning ütlesid talle: „Viis leiba ja paar kala.“
39 Chalaera vaantu vonse kwikala hansi halyani iteke.
Jeesus käskis kõigil rühmade kaupa rohelisele murule maha istuda.
40 Niveekala muzikwata; zikwata za myandanda ni makumi ahinda iyanza.
Nad istusid sajastes ja viiekümnestes rühmades.
41 Chahinda ziikwa zimana iyanza ni nswi zovere, nalolele kwiwulu nafuyola niku gamoona ziinkwa nikuziha ku varutwana kuka zininzika havusu vwavaantu. Nicha yavelela inswi zovere mukati kavo voonse.
Seejärel võttis Jeesus viis leiba ja kaks kala. Taeva poole vaadates õnnistas ta toitu ja murdis leiva tükkideks. Siis andis ta leiva jüngritele, et nad annaksid rahvale, ning jagas neile kõigile ka kala.
42 Voonse vavaali mbwita havekuta.
Kõik sõid, kuni kõht sai täis.
43 Chivahinda vufwafwaali bwa ziinkwa, nikwizuza ziseye zikwana ikumi nizovere, ni vufwafwali bwenswi.
Siis kogusid nad leiva ja kala jäägid kokku − kaksteist korvitäit.
44 Mi vavali vaantu vatenda lule luhinde yanza vavaali ziinkwa.
Toidust sai söönuks viis tuhat meest ja nende perekonnad.
45 Hohwaho nachita kuti varutwana vakwe vechile muchikepe vahitile havusu vwake kuya kuimwi imbali, kwa Bethesaida, naatumina chinavuungi kuyenda.
Kohe pärast seda käskis Jeesus jüngritel minna tagasi paati. Nad pidid suunduma järve teisel kaldal asuvasse Betsaidasse, Jeesus saatis sel ajal rahva laiali.
46 Chinga vayenda, nayenda herundu kuku lapera.
Kui ta oli inimestega hüvasti jätnud, läks ta üles mägedesse palvetama.
47 Masiku nieza, imi chikepe chichivena hakati kewate, imi aveena yenke hamutunda.
Hiljem samal õhtul oli paat keset järve, sel ajal kui Jeesus oli veel üksinda maal.
48 Imi navona kuti vavakwina muvukukutu vukando havati chivaka zuhila kwina luhuho luva kuvalwisa. Munako ya vuune yakuiza neza kuvali, nakavuyenda hewate, imi asake nava hite silubbali.
Ta nägi, kuidas lained paati hüpitasid, kui nad tugevalt aerutasid, sest tuul puhus vastu. Varahommikustel tundidel tuli Jeesus nende juurde vett pidi kõndides. Ta oleks võinud neist mööda minna,
49 Kono haba muvona ukavuyenda hewulu lyewate, niva zeza kuti isaku niva huwa, mane chiva tanga ku huwa,
aga kui nad nägid teda vett pidi kõndimas, pidasid nad teda lummutiseks. Nad karjusid,
50 kakuti vavamuboni mi vavasuhite. Imi hohyaho chawamba kuvali nikuvata kuti, “Mulikoze! Jeme! Kanji mutiyi!”
sest nad kõik nägid teda ja olid väga kohkunud. Jeesus ütles neile kohe: „Ärge kartke, see olen mina! Ärge kohkuge!“
51 Nenjila muchikepe navo, imi luhuho chilwa siya kuhunga. Imi nivakomokwa.
Ta läks nende juurde ja ronis paati ning tuul vaibus. Nad olid täiesti rabatud,
52 Mukuti kena vavazuwisisi kuti chiinkwa chitalusa nzi. Imi, inkulo zavo nizakukutuhazwa.
sest nad ei olnud oma kangekaelse, põikpäise hoiaku tõttu toidu jagamise ime tähendust mõistnud.
53 Hachiva luutila mwishilya, chiva sika muchivaka Genesereti ni vasiika chikepe.
Pärast mere ületamist jõudsid nad Genneesaretti ja panid paadi ankrusse.
54 Hava zuvuka muchikepe, hahobulyo niva mulemuha.
Kui nad välja ronisid, tundsid inimesed otsekohe Jeesuse ära.
55 Nichiva tirira muchikiliti chonse nikutanga kukaleta valwele kwali hamasasa, konse kuvava kuzuwa kuti kwakezite.
Nad jooksid kogu piirkonda laiali, et tuua kõik haiged mattidel sinna, kus nad olid kuulnud Jeesuse olevat.
56 Konse mwavali kwinjira muminzi, kamba mileneñi, kamba munkanda, vava kuvikanga valwele muzibaka zamauzikizo, imi vavali kumu kumbira kuti avazuminine nanga kuwonda kumpera yachizwato chakwe. Imi vuungi vwavo vava kumu kwata vavahozwa.
Kuhu iganes Jeesus läks − küladesse, linnadesse või maapiirkonda −, toodi haiged turuplatsidele ja paluti, et Jeesus laseks haigetel kas või oma rõivaserva puudutada. Kõik, kes teda puudutasid, said terveks.

< Mareka 6 >