Mareko 6
1 HAALELE iho la ia i kela wahi, a hele i kona aina iho; a hahai aku la kana poe haumana ia ia.
Jeesus lahkus ja läks koos oma jüngritega koju Naatsaretti.
2 A hiki i ka la Sabati, hoomaka ia e ao mai iloko o ka halehalawai; a nui loa ka poe i lohe, a kahaha ka naau, i ae la, Nohea la ia mau mea a ia nei? Heaha hoi keia akamai i haawiia'e nana, a me keia hana mana i hanaia'i e kona mau lima?
Hingamispäeval hakkas ta sünagoogis õpetama ja paljud kuulajaist olid üllatunud. „Kust ta need mõtted saab?“küsisid nad. „Mis tarkus on talle antud? Kust ta saab väe imesid teha?
3 Aole anei keia o ke kamana, o ke keiki a Maria, ka hoahanau o Iakobo, a me Iose, a me Iuda, a me Simona? Aole anei kona mau kaikuwahine maanei me kakou? Kuia iho la lakou ia ia.
Kas ta pole mitte see puusepp, Maarja poeg, Jaakobuse, Joosepi, Juuda ja Siimona vend? Kas tema õed ei ela meie juures?“Nad haavusid ja hülgasid ta.
4 I mai la Iesu ia lakou, Aohe kaula i mahalo ole ia ma kahi e, aia ma kona aina iho no, a i kona hanauna, a i kona hale.
„Prohvetist peetakse lugu kõikjal, välja arvatud tema enda kodulinnas, oma sugulaste ja pereliikmete hulgas, “ütles Jeesus neile.
5 Aole ia i hiki ke hana i na hana mana ilaila, he mau mea mai wale no nae kana i hoola'i, i ke kau ana o kona mau lima iluna iho o lakou.
Seepärast ei saanud Jeesus teha seal mingeid imetegusid, ta ainult tervendas mõned haiged.
6 A kahaha iho la ia no ko lakou hoomaloka ana: hele ae la ia i na kauhale, e ao ana ia lakou.
Ta oli nende usupuuduse tõttu hämmastunud. Jeesus rändas mööda külasid ja õpetas ringi käies.
7 Alaila houluulu mai la ia i ka poe umikumaraalua, a hoomaka e hoouna papalua ae la ia lakou, a haawi mai la i ka mana na lakou maluna iho o na uhane ino.
Ta kutsus kokku kaksteist jüngrit ja hakkas neid kahekaupa välja saatma, andes neile meelevalla kurjade vaimude üle.
8 Papa mai la oia ia lakou, mai lawe oukou i kekahi mea no ka hele ana, i kookoo wale no, aohe puolo, aohe berena, aohe kala iloko o ka hipuu.
Ta ütles, et nad ei võtaks peale jalutuskepi midagi kaasa − ei leiba, kotti ega raha vöötaskus.
9 E hawele i na kamaa, aole hoi e papalua ke kapa komo.
Nad võisid kanda sandaale, kuid ei tohtinud lisasärki kaasa võtta.
10 I mai la oia ia lakou, A i na wahi a pau loa a oukou e komo ai iloko o ka hale, e noho iho oukou malaila, a hiki i ka wa e haalele ai oukou ia wahi.
„Kui teid kutsutakse majja, siis jääge sinna kuni lahkumiseni, “ütles ta neile.
11 A o ka mea hookipa ole mai ia oukou, aole hoi e hoolohe mai i ka oukou, a i ko oukou hele ana aku, e lulu i ka lepo malalo o ko oukou mau wawae, i mea hoike no lakou. Oiaio ke olelo aku nei au ia oukou, i ka la hoopai, e aho no ka make ana o ko Sodoma a me Gomora, i ko ia kulanakauhale.
„Kui teid vastu ei võeta ega kuulata, siis puistake lahkudes oma jalgadelt tolm maha märgiks, et olete nad nende enda hooleks jätnud.“
12 Hele ae la lakou iwaho, ao aku la i kanaka, e mihi lakou.
Nii nad siis käisid ringi ja käskisid inimestel meelt parandada.
13 Mahiki aku la lakou i na daimonio he nui, a hamo ae lakou me ka aila i kanaka mai he nui loa, a hoola ae la ia lakou.
Nad ajasid välja palju kurje vaime ning tegid õliga võides terveks palju haigeid.
14 A lohe ae la o Herode, ke alii, (no ka mea, ua kaulana aku ko Iesu mea, ) i ae la ia, Ua ala hou mai nei o Ioano Bapetite, maiwaena mai o ka poe make, no ia mea, ua hoikeia na hana mana, ma o na la.
Ka kuningas Heroodes kuulis Jeesusest, kuna ta oli tuntuks saanud. Mõned ütlesid: „See on surnuist ülestõusnud Ristija Johannes. Sellepärast tal on nii imelised võimed.“
15 Olelo ae la kekahi poe, O Elia keia: a olelo ae la kekahi poe, He kaula ia, a he mea like me kekahi o ka poe kaula.
Teised ütlesid: „See on Eelija.“Veel mõned ütlesid: „Ta on prohvet, nagu üks mineviku prohvetitest.“
16 Lohe ae la o Herode, i ae la ia, o Ioane keia, nona ke poo a'u i oki ai; na ola hou mai ia, maiwaena mai o ka poe make.
Aga kui Heroodes sellest kuulis, ütles ta: „See on Johannes, kellel ma pea maha võtsin! Ta on surnuist üles tõusnud!“
17 No ka mea, ua hoouna aku o Herode, a hopu ia Ioane, a hoopau ia ia iloko o ka halepaahao, no Herodia, no ka wahine a Pilipo, a kona kaikaina; no ka mea, ua mare o Herode me ia.
Sest Heroodes oli andnud korralduse Johannes vahistada ja vangi panna oma venna Filippuse naise Heroodiase pärast, kellega Heroodes oli abiellunud.
18 A ua olelo aku o Ioano ia ia, Aole pono kou lawe ana i ka wahine a Kou kaikaina.
Johannes oli Heroodesele öelnud: „Oma venna naisega abiellumine on seaduse vastu.“
19 No ia mea i nkiuki ai o Herodia ia ia, manao iho la no hoi e pepehi ia ia, aole nae i hiki;
Seepärast pidas Heroodias Johannese vastu vimma ja tahtis teda tappa, kuid tal ei olnud võimalik seda korraldada,
20 No ka mea, na makau o Herode ia Ioane ua ike ia, ho kanaka pono oia, a me ka hemolele, a malama no o Herode ia ia, a hoolohe no i kana, a nui na mea ana i haua'i me ka hoolohe oluolu ia ia.
sest Heroodes teadis, et Johannes on püha mees, kes tegi seda, mis on õige. Heroodes kaitses Johannest ja kuigi Johannese sõnad häirisid teda väga, oli ta ikkagi hea meelega kuulanud, mis Johannesel öelda oli.
21 A hiki mai ka la maopopo a Herode i hoomakaukau ai i ahaaina hanau no kana mau alii, a me na lunatausani, a no na mea koikoi o Galilaia;
Heroodiase võimalus tuli Heroodese sünnipäeval. Heroodes korraldas suure peo ülikutele, sõjapealikutele ja Galilea tähtsatele juhtidele.
22 Alaila, komo ae la ke kaikamahine a Herodia, a haa iho la ia, a olioli o Herode ia ia, a me ka poe e noho pu ana me ia; alaila, olelo mai la ke alii i na kaikamahine la, E noi mai oe ia'u i kau mea e makemake ai, a e haawi aku no wau ia oe.
Heroodiase tütar tuli sisse ja tantsis neile. Tema esinemine rõõmustas Heroodest ja teisi, kes temaga peol olid, nii väga, et ta ütles neiule:
23 Hoohiki aku la oia ia ia, O ka mea au e noi mai ai ia'u, na'u ia e haawi aku ia oe, a hiki i ka hapalua o ke aupuni o'u.
„Palu mult ükskõik mida ja ma annan selle sulle.“Ta kinnitas oma lubadust vandega: „Ma annan sulle kas või pool oma kuningriigist.“
24 Hele aku la ia iwaho, i aku la i kona makuwahine, Heaha la uanei ka'u mea o noi aku ai? Olelo mai la ia, O ke poo o Ioane Bapetite.
Neiu läks välja ja küsis oma ema käest: „Mida ma peaksin paluma?“„Ristija Johannese pead, “vastas ema.
25 A hele wikiwiki ae la ia i ke alii, nonoi ae la, i ae, Makemake au e haawi koke mai oe ia'u i ke poo o Ioane Bapetite, maluna o kekahi pa.
Tüdruk kiirustas sisse tagasi ja ütles kuningale: „Ma tahan, et sa annaksid mulle kohe Ristija Johannese pea kandikul.“
26 Minamina loa iho la ke alii, aka, no kona hoohiki e ana, a no ka poe o noho pu ana me ia, i manao ole ai ia e hoole aku ia ia.
Kuningas oli vapustatud, aga kuna ta oli oma külaliste ees vande andnud, ei tahtnud ta palvest keelduda.
27 Kana koke ae la ke alii i kekahi ilamuku, olelo ae la e laweia mai kona poo. Hele aku la ia, a oki ae la i kona poo iloko o ka halepaahao;
Seega saatis ta kohe timuka Johannese pead tooma. Pärast seda, kui timukas oli vanglas Johannesel pea maha võtnud,
28 A lawe mai la ia i ke poo, iluna o ke pa, a haawi mai la i ua kaikamahine la, a haawi ae la hoi ke kaikamahine i kona makuwahine.
tõi ta pea kandikul kohale ja andis selle tüdrukule ning tüdruk andis selle emale.
29 Lohe iho la kana poe haumana, hele mai la lakou, a lawe aku la i ke kino, a waiho iho la iloko o ka halekupapau.
Kui Johannese jüngrid juhtunust kuulsid, tulid nad ja viisid tema keha hauakambrisse.
30 Akoakoa iho la ka poe lunaolelo io Iesu la, hai aku la ia ia i na mea a pau, o na mea hoi a lakou i hana'i, a me na mea a lakou i ao aku ai.
Apostlid tulid tagasi ja kogunesid Jeesuse ümber. Nad rääkisid talle kõigest, mida nad olid teinud ja õpetanud.
31 I mai la oia ia lakou, E hele kaawale mai oukou, a i kahi mehameha, o oukou wale no, a e koomaha iki: no ka mea, na nui loa ka poe i hele mai, a i holo aku, no ia mea, aole o lakou wa kaawale, e ai ai i ka ai.
„Tulge minuga, oleme omapead. Lähme vaiksesse kohta ja puhkame veidi, “ütles Jeesus neile, sest tulijaid ja minejaid oli nii palju, et neil ei olnud isegi aega süüa.
32 Holo kaawale aku la lakou ma ka moku, a i kahi mehameha.
Nii läksid nad paadiga vaiksesse kohta, et omapead olla.
33 Ike ae la na kanaka i ko lakou holo ana, a he nui no hoi na mea i hoomaopopo ia ia, holo wawae aku la lakou mai na kulanakauhale aku, a hiki mua aku la lakou a akoakoa iho la io na la.
Aga rahvas nägi neid lahkumas ja tundis nad ära. Seega jooksis rahvas kõigist ümbruskonna linnadesse ette ja jõudis enne neid kohale.
34 A hele ae la Iesu iwaho, ike mai la ia i ka ahakanaka he nui loa, haehae iho la kona aloha ia lakou; no ka mea, ua like lakou me na hipa kahu ole, a hoomaka ia e ao mai ia lakou i na mea he nui.
Kui Jeesus paadist välja tuli ja suurt rahvahulka nägi, tundis ta neile kaasa, sest nad olid nagu karjaseta lambad. Nii hakkas ta neile paljudest asjadest õpetama.
35 I ke kokoke ana e po ka la, hele aku la kana poe haumana io na la, i aku la, He wahi waouahele keia, a kokoke e po ka la;
Päev kaldus õhtusse ning jüngrid tulid Jeesuse juurde ja ütlesid talle: „Me oleme küladest kaugel ja aeg on juba hiline.
36 E hookuu aku oe ia lakou, e hele lakou ma kuhi mahinaai, a ma na kulanakauhale, e kuai i berena na lakou; no ka mea, aole a lakou mea e paina ai.
Sa peaks rahvale ütlema, et nad läheksid ja ostaksid küladest ja maakoha elanikelt endale midagi süüa.“
37 Olelo mai la oia ia lakou, E haawi aku oukou i ai ua lakou. I aku la lakou ia ia, E hele anei makou e kuai lilo aku i elua haneri denari, i mea e loaa mai ai ka berena e haawi aku ia lakou e ai?
Ent Jeesus vastas: „Andke teie neile midagi süüa.“„Mida? Kõigile neile inimestele leiva ostmiseks oleks meil vaja rohkem kui kuue kuu palka, “vastasid jüngrid.
38 Ninau mai la oia ia lakou, Ehia na popo berena a oukou? E hele e nana. A ike lakou, hai aku la, Elima a me na ia elua.
„Kui palju leiba teil siis on?“küsis Jeesus. „Minge ja vaadake.“Nad läksid ja uurisid ning ütlesid talle: „Viis leiba ja paar kala.“
39 Kena mai la oia ia lakou, E hoonoho papa i kanaka a pau ilalo ma ka weuweu.
Jeesus käskis kõigil rühmade kaupa rohelisele murule maha istuda.
40 Noho papa iho la lakou, ma na pahaneri, a ma na pakanalima.
Nad istusid sajastes ja viiekümnestes rühmades.
41 Lalau ae la ia i na popo berena elima, a me na ia elua, alaila nana aku la ia iluna i ka lani, hoomaikai aku la, wawahi iho la i na popo berena, haawi mai la i kana mau haumana, e kau ae imua o na kanaka; a puunaue ae la ia i na ia elua na lakou a pau.
Seejärel võttis Jeesus viis leiba ja kaks kala. Taeva poole vaadates õnnistas ta toitu ja murdis leiva tükkideks. Siis andis ta leiva jüngritele, et nad annaksid rahvale, ning jagas neile kõigile ka kala.
42 Ai iho la lakou a pau, a maona.
Kõik sõid, kuni kõht sai täis.
43 Hoiliili iho la lakou i ke koena ai, a me ko ka ia, a piha ae la na hinai he umikumamalua.
Siis kogusid nad leiva ja kala jäägid kokku − kaksteist korvitäit.
44 O ka poe i ai i na popo berena, elima tausani kanaka lakou.
Toidust sai söönuks viis tuhat meest ja nende perekonnad.
45 A hoolale mai Iesu i kana mau haumana, e ee lakou iluna o ka moku, e holo mua i kela kapa, i Betesaida, a hookuu aku ia i ka ahakanaka.
Kohe pärast seda käskis Jeesus jüngritel minna tagasi paati. Nad pidid suunduma järve teisel kaldal asuvasse Betsaidasse, Jeesus saatis sel ajal rahva laiali.
46 A pau kana hoihoi ana aku ia lakou, hele aku la ia i ka mauna e pule.
Kui ta oli inimestega hüvasti jätnud, läks ta üles mägedesse palvetama.
47 A po ae la, iwaena o ka moanawai ua moku la, a mauka no kela, oia hookahi no.
Hiljem samal õhtul oli paat keset järve, sel ajal kui Jeesus oli veel üksinda maal.
48 Ike ae oia ia lakou e hooikaika ana ma ka hoe, no ka mea, ua pakui mai ka makani mamua o lakou; a hiki ae la i ka ha o ka wati o ka po, hele mai la ia io lakou la, e hele ana maluna o ka moanawai, a manao iho la ia e maalo ae, ma o ae o lakou.
Ta nägi, kuidas lained paati hüpitasid, kui nad tugevalt aerutasid, sest tuul puhus vastu. Varahommikustel tundidel tuli Jeesus nende juurde vett pidi kõndides. Ta oleks võinud neist mööda minna,
49 Ike ae la lakou ia ia i ka hele ana maluna iho o ka moanawai, manao iho la lakou he uhane, a hooho nui aku la;
aga kui nad nägid teda vett pidi kõndimas, pidasid nad teda lummutiseks. Nad karjusid,
50 No ka mea, ike ae la lakou a pau ia ia, weliweli iho la: olelo koke ae la oia ia lakou, i ae la, E hoolana oukou; owau no keia, mai makau.
sest nad kõik nägid teda ja olid väga kohkunud. Jeesus ütles neile kohe: „Ärge kartke, see olen mina! Ärge kohkuge!“
51 Pii aku la ia iluna o ka moku io lakou la, malie iho ka makani; kahaha nui loa iho la ko lakou naau, mahalo ae la.
Ta läks nende juurde ja ronis paati ning tuul vaibus. Nad olid täiesti rabatud,
52 Aole lakou i hoomanao i na popo berena, no ka mea, ua paakiki ko lakou naau.
sest nad ei olnud oma kangekaelse, põikpäise hoiaku tõttu toidu jagamise ime tähendust mõistnud.
53 Holo pu aku la lakou a hiki aku i ka aina i Genesareta, a pae ae la.
Pärast mere ületamist jõudsid nad Genneesaretti ja panid paadi ankrusse.
54 A i ko lakou haalele ana i ka moku, hoomaopopo koke iho la na kanaka ia ia.
Kui nad välja ronisid, tundsid inimesed otsekohe Jeesuse ära.
55 Holo lakou ma ia aina a puni, a hoomaka e halihali ma na wahi moe i ka poe mai i na wahi a lakou i lohe ai, e noho ana o Iesu.
Nad jooksid kogu piirkonda laiali, et tuua kõik haiged mattidel sinna, kus nad olid kuulnud Jeesuse olevat.
56 Ma na wahi a pau loa i komo aku ai ia i na kauhale, a i na kulanakauhale, a i kuaaina, malaila lakou i waiho ai i ka poe mai, ma na alanui, a nonoi aku la ia ia, i hoopa aku ai lakou i ke kihi wale no o kona aahu; a o ka poe i hoopa aku ia ia, ola ae la lakou.
Kuhu iganes Jeesus läks − küladesse, linnadesse või maapiirkonda −, toodi haiged turuplatsidele ja paluti, et Jeesus laseks haigetel kas või oma rõivaserva puudutada. Kõik, kes teda puudutasid, said terveks.
