< I Na Lii 4 >

1 PELA i alii ai o Solomona maluna o ka Iseraela a pau.
Et le roi Salomon était roi sur tout Israël.
2 Eia hoi kona mau luna, o Azaria ke keiki a Zadoka ke kahuna.
Et ce sont ici les princes qu’il avait: Azaria, fils de Tsadok, le sacrificateur;
3 O Elihorepa a me Ahia na keiki a Sisa he mau kakauolelo; o Iehosapata ke keiki a Alihuda, ke kakauhana.
Élihoreph et Akhija, fils de Shisha, scribes; Josaphat, fils d’Akhilud, rédacteur des chroniques;
4 A o Benaia ke keiki a Iehoiada, maluna o ka poe koa; a Zadoka a me Abiatara he mau kahuna pule laua.
et Benaïa, fils de Jehoïada, [préposé] sur l’armée; et Tsadok, et Abiathar, sacrificateurs;
5 A o Azaria ke keiki a Natana maluna o na luna; a o Zabuda ke keiki a Natana, kekahi luna punahele a ke alii.
et Azaria, fils de Nathan, [préposé] sur les intendants; et Zabud, fils de Nathan, principal officier, ami du roi;
6 A o Ahisara maluna o ka hale; o Adonirama ke keiki a Abeda maluna o ka waiwai hookupu.
et Akhishar, [préposé] sur la maison, et Adoniram, fils d’Abda, sur les levées.
7 A ia Solomona na luna he umikumamalua maluna o ka Iseraela a pau, na mea hoomakaukau i ka ai na ke alii a na ko kona hale, kela kanaka keia kanaka i kona malama o ka makahiki i hoomakaukau ai.
Et Salomon avait douze intendants sur tout Israël, et ils pourvoyaient à l’entretien du roi et de sa maison; chacun était tenu de pourvoir à cet entretien un mois dans l’année.
8 Eia ko lakou mau inoa, o Benehura ma ka mauna o Eperaima;
Et ce sont ici leurs noms: le fils de Hur, dans la montagne d’Éphraïm;
9 O Benedekera, ma Makaza, a me Salabima, a me Betesemeta, a me Elonabetehanana.
le fils de Déker, à Makats, et à Shaalbim, et à Beth-Shémesh, et à Élon-Beth-Hanan;
10 O Beneheseda ma Anibota, ia ia o Soko, a me ka aina a pau o Hepera.
le fils de Hésed, à Arubboth: il avait Soco et tout le pays de Hépher.
11 O Benabinadaba ma ka aina a pau o Dora, ia ia o Tapata ke kaikamahine a Solomona i wahine.
Le fils d’Abinadab avait toutes les hauteurs de Dor; il avait Taphath, fille de Salomon, pour femme.
12 A o Baana ke keiki a Ahiluda, ia ia Taanaka, a me Megido, a me Beteseana a pau, e pili ana i Zaretana, malalo o Iezereela, mai Beteseana aku a hiki i Abelamahola a ma o aku o Iokeneama.
Baana, fils d’Akhilud, avait Thaanac et Meguiddo, et tout Beth-Shean, qui est à côté de Tsarthan, sous Jizreël, depuis Beth-Shean jusqu’à Abel-Mehola, jusqu’au-delà de Jokmeam.
13 A o Benegebera ma Ramota Gileada, ia ia na kauhale o Iaira ke keiki a Manase na wahi ma Gileada; ia ia hoi ka aina o Aregoba kahi ma Basana, he kanaono na kulanakauhale nui me na pa, a me na kaola keleawe:
Le fils de Guéber était à Ramoth de Galaad: il avait les bourgs de Jaïr, fils de Manassé, qui sont en Galaad, la région d’Argob, qui est en Basan, 60 grandes villes avec des murailles et des barres d’airain.
14 A o Ahinadaba ke keiki a Ido, ia ia Mahanaima:
Akhinadab, fils d’Iddo, était à Mahanaïm;
15 Ahimiaza ma Napetali; ua lawe hoi oia ia Basemata, ke kaikamahine a Solomona i wahine;
Akhimaats, en Nephthali: lui aussi avait pris Basmath, fille de Salomon, pour femme;
16 A o Baana ke keiki a Husai ma Asera a me Alota;
Baana, fils de Hushaï, en Aser et en Aloth;
17 O Iehosapata ke keiki a Parua ma Isakara;
Josaphat, fils de Paruakh, en Issacar;
18 O Simei ke keiki a Ela ma Beniamina;
Shimhi, fils d’Éla, en Benjamin;
19 O Gebera ke keiki a Uri ma ka aina o Gileada, ka aina o Sihona ke alii o ka Amora, a me Oga ke alii o Basana; oia wale no ka luna ma kela aina.
Guéber, fils d’Uri, dans le pays de Galaad, le pays de Sihon, roi des Amoréens, et d’Og, roi de Basan: il était le seul intendant qui soit dans le pays.
20 He lehulehu ka Iuda, a me ka Iseraela, e like me ka one ma kahakai i ka nui, e ai ana, a e inu ana, a e hoolealea ana.
Juda et Israël étaient nombreux, comme le sable qui est près de la mer, en multitude, – mangeant et buvant, et se réjouissant.
21 A ua alii ae la o Solomona maluna o na aupuni a pau mai ka muliwai a hiki i ka aina o ko Pilisetia, a i ka mokuna o Aigupita; a lawe mai la i na makana, a malama lakou ia Solomona i na la a pau o kona ola ana.
Et Salomon domina sur tous les royaumes, depuis le fleuve jusqu’au pays des Philistins, et jusqu’à la frontière d’Égypte: ils apportèrent des présents et servirent Salomon tous les jours de sa vie.
22 A o ka ai na Solomona i ka la hookahi, he kanakolu kora palaoa maikai, a me na kora huita wali he kanaono:
Et l’ordinaire de Salomon, pour un jour, était: 30 cors de fleur de farine, et 60 cors de farine,
23 O na bipikauo kupaluia he umi, a me na bipikauo mai ke kula mai he iwakalua, a me na hipa hookahi haneri, a okoa hoi na dia, a me na anetelopa, a me na bufalo, a me na manu momona.
dix bœufs gras, et 20 bœufs de pâturages, et 100 moutons, outre les cerfs, et les gazelles, et les daims, et la volaille engraissée.
24 No ka mea, ia ia ke aupuni ma keia aoao a pau o ka muliwai, mai Tipesa a hiki i Aza, maluna oia o nalii a pau ma keia aoao o ka muliwai: a he malu kona ma na aoao a puni ia.
Car il dominait sur tout [ce qui était] en deçà du fleuve, depuis Thiphsakh jusqu’à Gaza, sur tous les rois en deçà du fleuve; et il était en paix avec tous ses alentours, de tous côtés.
25 Noho maluhia ae la o ka Iuda a me ka Iseraela, kela kanaka keia kanaka, malalo o kona kumuwaina iho a malalo o kona laaufiku iho, mai Dana a Bereseba, i na la a pau o Solomona.
Et Juda et Israël habitèrent en sécurité, chacun sous sa vigne et sous son figuier, depuis Dan jusqu’à Beër-Shéba, tous les jours de Salomon.
26 Ia Solomona na wahi e ku ai na lio, he kanaha tausani, no kona mau kaa, a me na kanaka hololio he umikumamalua haneri.
Et Salomon avait 40 000 stalles pour les chevaux de ses chars, et 12 000 cavaliers.
27 A ua hoomakaukau kela mau luna i ai na Solomona ke alii, a na ka poe a pau i hele mai i ka papaaina o Solomona ke alii, kela kanaka keia kanaka i kona malama, aole nele iki lakou.
Et ces intendants pourvoyaient à l’entretien du roi Salomon et de tous ceux qui venaient à la table du roi Salomon, chacun en son mois; ils ne laissaient rien manquer.
28 Ka hua bale hoi a me ka mauu na na lio, me na lio holo, ka lakou i lawe mai ai i kahi o lakou, kela kanaka keia kanaka e like me kana kauoha.
Et ils faisaient venir l’orge et la paille pour les chevaux et les coursiers au lieu où était [l’intendant], chacun selon sa règle.
29 A haawi mai la ke Akua i ke akamai ia Solomona, a me ka naauao he nui loa, a me ka nui ana o ka naau, e like me ka one ma kahakai.
Et Dieu donna à Salomon de la sagesse et une très grande intelligence, et un cœur large comme le sable qui est sur le bord de la mer.
30 A o ko Solomona akamai, ua oi aku ia mamua o ke akamai o na kamaaina a pau o ka hikina, a me ke akamai a pau o Aigupita.
Et la sagesse de Salomon était plus grande que la sagesse de tous les fils de l’orient et toute la sagesse de l’Égypte.
31 No ka mea, ua oi aku kona akamai mamua o ko na kanaka a pau, mamua o ko Etana o ka Ezera, a me ko Hemana, a me ko Kalekola, a me ko Dareda na keiki a Mahola: a ua kaulana oia ma na lahuikanaka a puni.
Et il était plus sage qu’aucun homme, plus qu’Éthan, l’Ezrakhite, et qu’Héman, et Calcol, et Darda, les fils de Makhol. Et sa renommée était [répandue] parmi toutes les nations, à l’entour.
32 A ua olelo mai la oia i na olelo akamai ekolu tausani, a o kana mau mele, hookahi tausani ia a me kumamalima.
Et il proféra 3 000 proverbes, et ses cantiques furent [au nombre] de 1 005.
33 A ua olelo mai oia i na laau, mai ka laau Kedera ma Lebanona a hiki i ka husopa, e kupu ana mailoko ae o ka pa: a olelo mai la hoi oia no na holoholona, a me na manu, a me na mea kolo, a me na ia.
Et il parla sur les arbres, depuis le cèdre qui est sur le Liban, jusqu’à l’hysope qui sort du mur; et il parla sur les bêtes, et sur les oiseaux, et sur les reptiles, et sur les poissons.
34 Hele mai la hoi ko na lahuikanaka a pau e hoolohe i ke akamai o Solomona, mai na lii a pau o ka honua, i lohe i kona akamai.
Et de tous les peuples on venait pour entendre la sagesse de Salomon, de la part de tous les rois de la terre qui avaient entendu parler de sa sagesse.

< I Na Lii 4 >