< Richter 14 >

1 Und Simson ging hinab nach Thimnatha und sah in Thimnatha ein Weib unter den Töchtern der Philister;
Pea naʻe ʻalu hifo ʻa Samisoni ki Timinate, ʻo ne mamata ʻi Timinate ki ha fefine ʻi he ngaahi ʻofefine ʻoe kau Filisitia.
2 Und er kam herauf und sagte es seinem Vater und seiner Mutter an und sprach: Ich habe ein Weib gesehen in Thimnatha von den Töchtern der Philister, und nun nehmt sie mir zum Weibe.
Pea naʻe haʻu ia, ʻo tala ki heʻene tamai mo ʻene faʻē, ʻo ne pehē, “Kuo u mamata ʻi Timinate ki he fefine ʻi he ngaahi ʻofefine ʻoe kau Filisitia pea ko eni, ke mo maʻu ia moʻoku ke ma mali.”
3 Und sein Vater und seine Mutter sprachen zu ihm: Ist denn unter den Töchtern deiner Brüder und unter all meinem Volk kein Weib, daß du hingehst und nimmst ein Weib von den unbeschnittenen Philistern? Und Simson sprach zu seinem Vater: Die nimm mir, denn sie ist recht im meinen Augen.
Pea naʻe pehē ai ʻe heʻene tamai mo ʻene faʻē kiate ia, “ʻOku ʻikai koā ha fefine ʻi he ngaahi ʻofefine ʻo ho kāinga, pe ʻi hoku kakai kotoa pē, kuo ke ʻalu ai ke fili ha uaifi mei he kakai Filisitia taʻekamu?” Pea naʻe pehē ʻe Samisoni ki heʻene tamai, “Ke ke maʻu ia moʻoku he ʻoku lelei ia kiate au.”
4 Und sein Vater und seine Mutter wußten nicht, daß es von Jehovah war, daß er Gelegenheit suchte gegen die Philister. Und zu der Zeit herrschten die Philister über Israel.
Ka naʻe ʻikai ʻilo ʻe heʻene tamai mo ʻene faʻē naʻe ueʻi ia ʻe Sihova, koeʻuhi ke ne ʻilo ai ha meʻa ke tauheleʻi ʻae kau Filisitia: he naʻe pule ʻae kau Filisitia ʻi he kuonga ko ia ki ʻIsileli.
5 Und Simson ging mit seinem Vater und seiner Mutter hinab nach Thimnatha; und sie kamen an die Weinberge von Thimnatha, und siehe, ein junger Löwe brüllte ihm entgegen.
Pea naʻe ʻalu hifo ʻa Samisoni, mo ʻene tamai mo ʻene faʻē, ki Timinate, pea nau hoko ki he ngaahi ngoue vaine ʻi Timinate: pea vakai, naʻa ne fetaulaki mo e laione mui ʻaia naʻe ʻoho ngungulu ange kiate ia.
6 Und der Geist Jehovahs fuhr in ihn und er zerriß denselben, wie man ein Böcklein zerreißt, und doch hatte er gar nichts in seiner Hand. Und er sagte seinem Vater und seiner Mutter nicht an, was er getan hatte.
Pea naʻe hoko mālohi lahi ʻae Laumālie ʻo Sihova kiate ia, pea ne haehae [ʻae laione ]ʻo hangē ko ʻene haehae ʻae ʻuhikiʻi kosi, pea naʻe ʻikai ha meʻa ʻi hono nima: ka naʻe ʻikai te ne fakahā ki heʻene tamai pē ko ʻene faʻē, ʻaia kuo ne fai.
7 Und er ging hinab und redete zu dem Weibe und sie war recht in Simsons Augen.
Pea naʻe ʻalu hifo ia, pea alea ia mo e fefine: pea naʻe fiemālie lahi ʻa Samisoni ʻiate ia.
8 Und er kam zurück nach einigen Tagen, um sie zu nehmen; und er lenkte ab, um nach dem Aas des Löwen zu sehen, und siehe, ein Schwarm Bienen war in dem Leib des Löwen, und Honig.
Pea hili ʻae ngaahi ʻaho niʻihi, naʻe toe liu mai ia ke ne maʻu ia, pea afe ia mei he hala ke mamata ki he ʻangaʻanga ʻoe laione: pea vakai, naʻe ʻi ai ʻae fuifui pi mo e hone ʻi he ʻangaʻanga ʻoe laione.
9 Und er nahm diesen heraus in seine Hände, und ging und aß davon, während er hinging, und ging zu seinem Vater und seiner Mutter, und er gab ihnen, und sie aßen; er sagte ihnen aber nicht, daß er aus des Löwen Leib den Honig herausgenommen hatte.
Pea naʻe toʻo ʻe ia mei ai ki hono nima, pea ʻalu pe mo kai, pe haʻu ia ki heʻene tamai mo ʻene faʻē, pea ne ʻatu kiate kinaua, pea ne na kai: ka naʻe ʻikai te ne tala kiate kinaua kuo ne toʻo ʻae hone mei he ʻangaʻanga ʻoe laione.
10 Und sein Vater ging hinab zu dem Weibe, und Simson machte daselbst ein Gastmahl, denn so machten es die Jünglinge.
Pea naʻe ʻalu hifo ʻene tamai ki he fefine: pea naʻe fai ʻi ai ʻe Samisoni ʻae kātoanga: he naʻe pehē pe ʻae anga ʻoe kau talavou.
11 Und es geschah, da sie ihn sahen, nahmen sie dreißig Genossen, die bei ihm sein sollten.
Pea ʻi heʻenau mamata kiate ia, pea pehē, naʻa nau ʻomi ʻae kau tangata ʻe toko tolungofulu ko ʻene kaumeʻa.
12 Und Simson sprach zu ihnen: Ich will euch ein Rätsel raten lassen, und wenn ihr es mir während der sieben Tage des Gastmahls ansagt und ausfindet, so gebe ich euch dreißig Hemden und dreißig Feierkleider.
Pea naʻe pehē ʻe Samisoni kiate kinautolu, “Ko eni, te u tuku atu ʻae lea ʻoku fufū hono ʻuhinga kiate kimoutolu: kapau te mou fakahā moʻoni ia kiate au ʻi hono ʻaho fitu ʻoe kātoanga, ʻo ʻilo ia, te u ʻatu kiate kimoutolu ʻae kofu loto ʻe tolungofulu mo e kofu ki he sino kotoa ʻe tolungofulu.
13 Und könnt ihr es mir nicht ansagen, so gebt ihr mir dreißig Hemden und dreißig Feierkleider. Und sie sagten zu ihm: Laß raten dein Rätsel, daß wir es hören.
Pea kapau ʻe ʻikai te mou faʻa fakahā ia kiate au, te mou tuku mai kiate au ʻae kofu loto ʻe tolungofulu, mo e kofu kotoa ʻe tolungofulu. Pea naʻa nau pehē kiate ia, “Tuku mai hoʻo lea ʻoku ʻuhinga fufū, koeʻuhi ke mau fanongo ki ai.”
14 Und er sprach zu ihnen: Von dem Esser ging aus Speise, und Süßes ging aus von dem Starken. Und sie konnten in drei Tagen das Rätsel nicht ansagen.
Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Naʻe tupu ʻae meʻakai mei he ʻuakai, pea naʻe tupu mei he mālohi ʻae meʻa melie.” Pea naʻe ʻosi ʻae ʻaho ʻe tolu mo e ʻikai tenau faʻa fakaʻuhingaʻi ʻae lea.
15 Und es geschah am siebenten Tage, daß sie sprachen zu Simsons Weib: Berede deinen Mann, daß er uns das Rätsel ansage; sonst verbrennen wir dich und deines Vaters Haus mit Feuer. Habt ihr uns hierher gerufen, um uns arm zu machen oder nicht?
Pea ʻi hono fitu ʻoe ʻaho, naʻe pehē, naʻa nau tala ki he uaifi ʻo Samisoni, ʻo pehē, “Fakakolekole ki ho husepāniti, koeʻuhi ke ne fakahā kiate kimautolu ʻae lea, telia naʻa mau tutu koe mo e fale ʻo hoʻo tamai ʻaki ʻae afi: he kuo mou talia ʻakimautolu ke toe toʻo pe ʻemau meʻa? ʻIkai ʻoku pehē?”
16 Und das Weib Simsons weinte bei ihm und sprach: Fürwahr, du hassest mich und hast mich nicht lieb. Du läßt die Söhne meines Volkes das Rätsel raten, und mir sagst du es nicht an. Und er sprach zu ihr: Siehe, meinem Vater und meiner Mutter habe ich es nicht angesagt. Und dir sollt ich es ansagen?
Pea naʻe tangi ʻae uaifi ʻo Samisoni ʻi hono ʻao, ʻo ne pehē, “ʻOku ke fehiʻa pe kiate au, pea ʻoku ʻikai te ke ʻofa kiate au: kuo ke tuku atu ʻae lea ki he fānau ʻa hoku kakai, pea ʻoku teʻeki ai te ke tala ia kiate au.” Pea pehē ʻe ia kiate ia, “Vakai, naʻe ʻikai te u tala ia ki heʻeku tamai mo ʻeku faʻē, pea ʻe lelei ʻeku tala ia kiate koe?”
17 Und sie weinte bei ihm sieben Tage, solange sie das Gastmahl hatten. Und es geschah, am siebenten Tage sagte er es ihr an, weil sie ihn beengte; und sie sagte das Rätsel den Söhnen ihres Volkes an.
Pea naʻe tangi pe ia ʻi hono ʻao, ʻi hono toenga ʻaho ʻo ʻenau kātoanga: pea hoko ki hono fitu ʻoe ʻaho, pea pehē, naʻa ne tala ia kiate ia, he naʻe fakafiu fakamamahi ia kiate ia: pea naʻe fakahā ʻe ia ʻae lea mo hono ʻuhinga fufū ki he fānau ʻa hono kakai.
18 Und die Männer der Stadt sprachen zu ihm am siebenten Tage, bevor die Sonne unterging: Was ist süßer als Honig und was stärker als der Löwe? Er aber sprach zu ihnen: Hättet ihr nicht mit meiner Färse gepflügt, ihr hättet mein Rätsel nicht ausgefunden.
Pea lea kiate ia ʻe he kau tangata ʻoe kolo ʻi hono fitu ʻoe ʻaho, ʻi he teʻeki ai tō ʻae laʻā, ʻo pehē, “Ko e hā ʻoku melie lahi ʻi he honi? Pea ko e hā ʻoku mālohi hake ʻi he laione?” Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Ka ne taʻeʻoua hoʻomou keli mo ʻeku pulu fefine, pehē ne ʻikai te mou ʻilo ʻeku lea mo hono ʻuhinga fufū.”
19 Und der Geist Jehovahs fuhr in ihn, und er ging hinab nach Aschkelon, und erschlug ihrer dreißig Männer, und er nahm, was er ihnen auszog und gab die Feierkleider denen, die das Rätsel angesagt. Und sein Zorn entbrannte, und er ging hinauf in seines Vaters Haus.
Pea naʻe hoko mālohi ʻae Laumālie ʻo Sihova kiate ia, pea ʻalu hifo ia ki ʻAsikeloni, ʻo ne tāmateʻi ʻae kau tangata ʻiate kinautolu ʻe toko tolungofulu, pea naʻe toʻo ʻe ia honau ngaahi kofu, ʻo ʻatu ʻae ngaahi kofu kiate kinautolu naʻe fakahā ʻene lea fufū. Pea naʻe tupu ai ʻene ʻita, pea ʻalu hake ai ia ki he fale ʻo ʻene tamai.
20 Und Simsons Weib ward seinem Freunde, der sein Genosse war.
Ka naʻe ʻatu ʻae uaifi ʻo Samisoni ki heʻene kaumeʻa, ʻaia naʻa ne faʻaki ki ai ko hono kāinga.

< Richter 14 >