< 2 Koenige 18 >

1 Und im dritten Jahre von Hoschea, dem Sohne Elahs, König von Israel, geschah es, daß Chiskijah, Sohn des Achas, König von Judah, König ward.
Pea naʻe hoko ʻo pehē ʻi hono tolu taʻu ʻo Hosea ko e foha ʻo Ela ko e tuʻi ʻo ʻIsileli, naʻe kamata pule ʻa Hesekaia ko e foha ʻo ʻAhasi ko e tuʻi ʻo Siuta.
2 Er war fünfundzwanzig Jahre alt, da er König wurde, und regierte neunundzwanzig Jahre in Jerusalem; und der Name seiner Mutter war Abi, eine Tochter Sacharjahs.
Naʻe uofulu ma nima ʻa ʻene taʻu ʻi heʻene kamata pule: pea naʻe pule ia ʻi he taʻu ʻe uofulu ma hiva ʻi Selūsalema. Ko e hingoa ʻo ʻene faʻē foki ko ʻApi, ko e ʻofefine ʻo Sakalia.
3 Und er tat, was recht war in den Augen Jehovahs, nach allem, was David, sein Vater, getan hatte.
Pea naʻe fai lelei ia ʻi he ʻao ʻo Sihova, ʻo fakatatau ki he meʻa kotoa pē naʻe fai ʻe Tevita ko ʻene tamai.
4 Er tat die Opferhöhen weg und zerbrach die Bildsäulen und hieb die Aschere um, und zerstieß die eherne Schlange, die Mose gemacht; denn bis zu jenen Tagen räucherten ihr die Söhne Israels und nannten sie Nechuschthan.
Naʻa ne fakalala ʻae ngaahi potu māʻolunga, pea fesiʻi hifo ʻae ngaahi tamapua, pea ne tā hifo ʻae ngaahi vao tapu, pea naʻa ne fesifesi ke iiki ʻae ngata palasa ʻaia naʻe ngaohi ʻe Mōsese: he naʻe tutu ʻe he fānau ʻa ʻIsileli ʻae meʻa namu kakala ki ai ʻo aʻu ki he ngaahi ʻaho ko ia: pea naʻa ne ui ia ko Nehusitani.
5 Er vertraute auf Jehovah, den Gott Israels; und nach ihm war keiner wie er unter allen Königen Judahs und denen, die vor ihm waren.
Naʻe falala ia kia Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli; ko ia naʻe ʻikai tatau mo ia ha tokotaha ki mui ʻi he ngaahi tuʻi kotoa pē ʻo Siuta, pe ha tokotaha naʻe ʻi muʻa ʻiate ia.
6 Und er hing Jehovah an, wich nicht ab von Ihm, und hielt Seine Gebote, die Jehovah dem Mose geboten hatte.
He naʻe pikitai ia kia Sihova, pea ʻikai liʻaki ʻene muimui ʻiate ia, ka naʻa ne tauhi ʻene ngaahi fekau, ʻaia naʻe fekau ʻe Sihova kia Mōsese.
7 Und Jehovah war mit ihm; in allem, wozu er auszog, war er klug; und er empörte sich wider den König von Aschur und diente ihm nicht.
Pea naʻe ʻiate ia ʻa Sihova; pea naʻe monūʻia ia ʻi he potu kotoa pē naʻe ʻalu ia ki ai: pea naʻa ne liʻaki ʻae tuʻi ʻo ʻAsilia, ʻo ʻikai tauhi ki ai
8 Er schlug die Philister bis Gazah und dessen Grenzen vom Turm der Wächter bis zur festen Stadt.
Naʻa ne taaʻi ʻae kakai Filisitia, ʻo aʻu atu ki Kesa, mo hono ngaahi ngataʻanga ʻo ia mei he fale māʻolunga ʻae kau leʻo ʻo aʻu ki he kolotau.
9 Und es geschah im vierten Jahre des Königs Chiskijahu, das ist im siebenten Jahre von Hoschea, dem Sohne Elahs, dem König von Israel, zog Schalmaneser, König von Aschur herauf wider Samaria, und belagerte es.
Pea ʻi hono fā ʻoe taʻu ʻoe tuʻi ko Hesekaia, ʻaia ko hono fitu taʻu ʻo Hosea ko e foha ʻo Ela ko e tuʻi ʻo ʻIsileli, naʻe hoko ʻo pehē, naʻe haʻu ai ʻa Salimanesa ko e tuʻi ʻo ʻAsilia ki Samēlia, mo ne kapui ia ʻaki ʻae tau.
10 Und sie eroberten es am Ende von drei Jahren, im sechsten Jahre des Chiskijahu, das war das neunte Jahr des Hoschea, König von Israel; da ward Samaria erobert.
Pea ʻi he ngataʻanga ʻoe taʻu ʻe tolu naʻa nau kapasia ia. ʻI hono ono taʻu ʻo Hesekaia, ʻaia ko hono hiva ʻo Hosea ko e tuʻi ʻo ʻIsileli, naʻe kapa ʻa Samēlia.
11 Und der König von Aschur führte Israel weg nach Aschur, und ließ sie sich niederlassen in Chalach und in Chabor an dem Flusse Gosan und in den Städten Mediens.
Pea naʻe fetuku ʻa ʻIsileli ʻe he tuʻi ʻo ʻAsilia ki ʻAsilia, ʻo ne tuku ʻakinautolu ʻi Hala mo Hapoa, ʻi he veʻe vaitafe ʻo Kosani, pea ʻi he ngaahi kolo ʻoe kakai Mitia.
12 Darum, daß sie nicht hörten auf die Stimme Jehovahs, ihres Gottes, und Seinen Bund überschritten, alles, was Mose, der Knecht Jehovahs, geboten hatte, und sie hörten es nicht und taten es nicht.
Ko e meʻa ʻi he ʻikai te nau talangofua ki he leʻo ʻo Sihova ko honau ʻOtua, ka naʻa nau talangataʻa ki heʻene fuakava, mo ia kotoa pē naʻe fekau ʻe Mōsese ko e tamaioʻeiki ʻa Sihova, pea ʻikai tokanga ki ai pe fai ki ai.
13 Und im vierzehnten Jahre des Königs Chiskijahu zog Sancherib, König von Aschur, herauf wider alle festen Städte Judahs, und nahm sie ein.
ʻI hono hongofulu ma fā ʻoe taʻu ʻoe tuʻi ko Hesekaia naʻe haʻu ai ʻa Senakalipe ko e tuʻi ʻo ʻAsilia ke tauʻi ʻae ngaahi kolo tau kotoa pē ʻo Siuta, pea naʻa ne lavaʻi ʻakinautolu.
14 Und Chiskijah, König von Judah, sandte an den König von Aschur gen Lachisch, und ließ ihm sagen: Ich habe gesündigt, kehre zurück von mir, ich will tragen, was du mir aufgibst. Und der König von Aschur legte Chiskijah, dem König von Judah, dreihundert Talente Silbers und dreißig Talente Goldes auf.
Pea naʻe fekau ʻe Hesekaia ko e tuʻi ʻo Siuta ki he tuʻi ʻo ʻAsilia ʻi Lakisi, ʻo pehē, “Kuo u fai hala; ke ke liliu meiate au: ko ia ʻoku ke tala kiate au te u kātaki.” Pea naʻe ʻeke ʻe he tuʻi ʻo ʻAsilia meia Hesekaia ko e tuʻi ʻo Siuta ʻae taleniti siliva ʻe tolungeau mo e taleniti koula ʻe tolungofulu.
15 Und Chiskijah gab alles Silber, das sich im Hause Jehovahs und in den Schätzen des Hauses des Königs fand.
Pea naʻe ʻatu kiate ia ʻe Hesekaia ʻae siliva kotoa pē naʻe ʻilo ʻi he fale ʻo Sihova, pea ʻi he ngaahi tukuʻanga koloa ʻi he fale ʻoe tuʻi.
16 Zur selben Zeit schnitt Chiskijah die Türen des Tempels Jehovahs und die Pfosten, die Chiskijah, der König Judahs, selbst hatte überziehen lassen, ab, und gab sie dem König von Aschur.
‌ʻI he kuonga ko ia naʻe tutuʻu ai ʻe Hesekaia [ʻae koula ]mei he ngaahi matapā ʻoe faletapu ʻo Sihova, pea mei he ngaahi pou ʻaia naʻe ʻaofi ʻe Hesekaia ko e tuʻi ʻo Siuta, ʻo ne ʻatu ia ki he tuʻi ʻo ʻAsilia.
17 Aber der König von Aschur sandte Tharthan und Rab-Saris und Rabschakeh von Lachisch wider den König Chiskijahu mit schwerer Streitmacht gen Jerusalem, und sie zogen herauf und kamen gen Jerusalem. Und sie kamen herauf und kamen und standen an dem Wassergraben des oberen Teiches, der auf der Landstraße des Feldes des Walkers ist.
Pea naʻe fekau ʻe he tuʻi ʻo ʻAsilia ʻa ʻAlatani mo Lapisalisi mo Lapisake mei Lakisi ki he tuʻi ko Hesekaia, mo e fuʻu tau lahi ke tauʻi ʻa Selūsalema. Pea naʻa nau ʻalu hake ʻo hoko ki Selūsalema. Pea ʻi heʻenau ʻalu hake naʻa nau tuʻu ofi ki he tafeʻanga vai ʻoe vai ʻi ʻolunga, ʻaia ʻoku ʻi he hala motuʻa ʻoe ngoue ʻoe tufunga fakamaʻa kofu.
18 Und riefen dem König; und es kam zu ihnen heraus Eljakim, der Sohn Chilkijahus, der über das Haus war, und Schebnah, der Schreiber, und Joach, der Sohn Asaphs, der Kanzler.
Pea hili ʻenau ui ki he tuʻi, naʻe haʻu kituʻa kiate kinautolu ʻa Iliakimi ko e foha ʻo Hilikia, ʻaia naʻe pule ki he fale, mo Sepina ko e tangata tohi, mo Soa ko e foha ʻo ʻAsafi ko e tangata naʻe tohi ʻae ngaahi meʻa fakapuleʻanga.
19 Und es sprach zu ihnen Rabschakeh: Sagt doch dem Chiskijahu: So spricht der große König, der König von Aschur: Was für ein Vertrauen ist das, das du vertraust?
Pea naʻe pehē ʻe Lapisake kiate kinautolu, “Ko eni ke mou lea kia Hesekaia, ʻOku pehē ʻe he tuʻi lahi, ko e tuʻi ʻo ʻAsilia, Ko e hā ʻae mālohi ni ʻaia ʻoku ke falala ki ai?”
20 Du hast gesprochen: Nur ein Wort der Lippen ist es, Rat und Macht zum Streite ist da! Nun auf wen vertraust du, daß du dich wider mich empörst?
‌ʻOku ke pehē, (ka ko e lea launoa pe) “ʻOku ʻiate au ʻae fakakaukau mo e mālohi ki he tau. Pea ko eni, ko hai ia ʻoku ke falala ki ai, kuo ke angatuʻu ai kiate au?
21 Nun siehe, du verläßt dich auf die Stütze dieses zerquetschten Rohres, auf Ägypten; so ein Mann sich darauf stützt, so kommt es in seine flache Hand und durchsticht sie; so ist Pharao, König von Ägypten, allen, die auf ihn vertrauen.
Pea ko eni, vakai, ʻoku ke falala ki ho tokotoko ʻoe kaho mafesi ni, ʻio, ko ʻIsipite, ʻaia kapau ʻe faʻaki ki ai ha tangata, ʻe ʻasi ia ki hono nima, pea ʻe lavea ai: ʻoku pehē pe ʻa Felo ko e tuʻi ʻo ʻIsipite kiate kinautolu kotoa pē ʻoku falala kiate ia.
22 Und so ihr zu mir sagt: Auf Jehovah, unseren Gott, vertrauen wir; ist Er es nicht, Dessen Opferhöhen und Altäre Chiskijahu weggetan, und zu Judah und Jerusalem gesprochen hat: Vor dem Altar da sollt ihr anbeten in Jerusalem.
Pea kapau ʻoku mou pehē kiate au, ʻoku mau falala kia Sihova ko homau ʻOtua: ʻikai ko ia ia ko e ngaahi potu māʻolunga ʻoʻona mo hono ngaahi feilaulauʻanga kuo ʻave ʻe Hesekaia ʻo liʻaki, pea kuo ne tala kia Siuta mo Selūsalema, Ke lotu ʻakimoutolu ʻi he ʻao ʻoe feilaulauʻanga ko eni ʻi Selūsalema?
23 Und nun, verbürge dich doch meinem Herrn, dem König von Aschur, und ich will dir zweitausend Pferde geben. Vermagst du für dich zu geben, die auf ihnen reiten?
Pea ko eni, ʻoku ou kole kiate koe, tuku mai ʻae ngaahi fakamoʻoni ki heʻeku ʻeiki ko e tuʻi ʻo ʻAsilia, pea te u ʻatu kiate koe ʻae fanga hoosi ʻe ua afe, ʻo kapau te ke faʻa fai ʻe koe ke fakaheka ki ai ʻae kau heka hoosi.
24 Und wie willst du zurückwenden das Angesicht eines Statthalters, eines der geringsten Knechte meines Herrn, und du verläßt dich auf Ägypten, auf Streitwagen und Reiter?
Pea ʻe fēfeeʻi hao faʻa fai ke fakafoki ʻae mata ʻoe ʻeikitau ʻe tokotaha, ko e siʻi hifo taha pe ʻi he kau tamaioʻeiki ʻa ʻeku ʻeiki, ka ke falala koe ki ʻIsipite ki he ngaahi saliote mo e kau tangata heka hoosi?
25 Nun, bin ich ohne Jehovah wider diesen Ort heraufgezogen, um ihn zu verderben? Jehovah hat zu mir gesprochen: Zieh wider dieses Land hinauf und verdirb es.
He kuo u hoko mai ni ʻo taʻekau mo Sihova ke fakaʻauha ʻae potu ni? Naʻe pehē ʻe Sihova kiate au, ‘ʻAlu hake ʻo tauʻi ʻae fonua ni, pea fakaʻauha ia.’”
26 Und es sprach Eljakim, der Sohn Chilkijahus, und Schebnah und Joach zu Rabschakeh: Rede doch zu deinen Knechten auf aramäisch, denn wir verstehen es und rede nicht mit uns auf jüdisch vor den Ohren des Volkes, das auf der Stadtmauer ist.
Pea naʻe pehē ai ʻe Iliakimi ko e foha ʻo Hilikia, mo Sepina, mo Soa, kia Lapisake, “Ke ke lea mai ki hoʻo kau tamaioʻeiki ʻi he lea fakaSilia; he ʻoku mau ʻilo ia: kaeʻoua naʻa ke talanoa kiate kimautolu ʻi he lea ʻae kakai Siu ʻi he telinga ʻoe kakai ʻoku nofo ʻi he funga ʻā.”
27 Rabschakeh aber sprach zu ihnen: Hat mein Herr zu deinem Herrn und zu dir mich gesandt, diese Worte zu reden? nicht zu den Männern, die auf der Stadtmauer sitzen, um ihren Kot zu essen und ihren Harn mit euch zu trinken?
Ka naʻe pehē ʻe Lapisake, kiate kinautolu, “He naʻe fekau au ʻe heʻeku ʻeiki ki hoʻo ʻeiki, pea kiate koe, ke lea ʻaki ʻae ngaahi lea ni? ʻIkai ko ʻene fekau au ki he kau tangata ʻaia ʻoku heheka ki he ʻā maka, koeʻuhi ke nau kai ʻenau kinohaʻa ʻanautolu, mo inu ʻenau tuʻutata?”
28 Und Rabschakeh stand und rief mit großer Stimme auf jüdisch und redete und sprach: Höret das Wort des großen Königs, des Königs von Aschur:
Pea naʻe tuʻu ai ʻa Lapisake, pea ne kalanga leʻo lahi ʻi he lea fakaSiu, mo ne lea, ʻo pehē, “Mou tokanga ki he lea ʻae tuʻi lahi, ko e tuʻi ʻo ʻAsilia:
29 So spricht der König: Lasset den Chiskijahu euch nicht verführen; denn er vermag euch nicht aus meiner Hand zu erretten.
‌ʻOku pehē ʻe he tuʻi, ʻoua naʻa fakahalaʻi ʻakimoutolu ʻe Hesekaia: koeʻuhi ʻe ʻikai te ne mafai ʻe ia ke fakamoʻui ʻakimoutolu mei hono nima:
30 Und laßt euch nicht von Chiskijahu auf Jehovah vertrösten, indem er spricht: Jehovah wird uns gewiß erretten, daß diese Stadt nicht in die Hand des Königs von Aschur gegeben werde.
Pea ʻoua naʻa ueʻi ʻakimoutolu ʻe Hesekaia ke mou falala kia Sihova, ʻo pehē, ‘Ko e moʻoni ʻe fakamoʻui ʻakitautolu ʻe Sihova, pea ʻe ʻikai tukuange ʻae kolo ni ki he nima ʻoe tuʻi ʻo ʻAsilia.’
31 Hört nicht auf Chiskijahu, denn so spricht der König von Aschur: Macht euch einen Segen bei mir und kommt heraus zu mir, und esset jeder Mann von seinem Weinstock und jeder Mann von seinem Feigenbaum, und jeder Mann trinke das Wasser seiner Grube,
‌ʻOua naʻa mou tokanga kia Hesekaia he ʻoku pehē ʻae tuʻi ʻo ʻAsilia, Fai hoʻo fakalelei kiate au ʻaki ha meʻaʻofa, pea haʻu kituʻa kiate au, pea te mou toki kai taki taha ʻae tangata ʻae vaine ʻaʻana, pea taki taha ʻi he fiki ʻaʻana, pea mou inu taki taha kotoa pē ʻi he ngaahi vai ʻo ʻene vaikeli ʻaʻana:
32 Bis daß ich komme und euch nehme in ein Land, wie euer Land, ein Land des Korns und des Mostes, ein Land des Brotes und der Weinberge, ein Land der Ölbäume mit Öl und des Honigs, auf daß ihr lebt und nicht sterbet; aber hört nicht auf Chiskijahu, wenn er euch antreibt und spricht: Jehovah wird uns erretten.
Kaeʻoua ke u toki haʻu ʻo ʻave ʻakimoutolu ki ha fonua ʻoku hangē ko homou fonua, ko e fonua ʻoe uite mo e uaine, ko e fonua ʻoe mā mo e ngoue vaine, ko e fonua ʻoe lolo ʻolive mo e honi, koeʻuhi ke mou moʻui, ka ʻe ʻikai mate: pea ʻoua naʻa mou tokanga kia Hesekaia, ʻi heʻene kākaaʻi ʻakimoutolu ʻo pehē, ‘ʻE fakamoʻui ʻakitautolu ʻe Sihova.’
33 Hat von den Göttern der Völkerschaften ein Mann sein Land aus der Hand des Königs von Aschur errettet?
He ʻoku ai ha tokotaha ʻi he ngaahi ʻotua ʻoe ngaahi puleʻanga kuo nau fakamoʻui hono fonua mei he nima ʻoe tuʻi ʻo ʻAsilia?
34 Wo waren die Götter von Chamath und Arpad, wo die Götter von Sepharvaim, Hena und Ivah, haben sie Samarien aus meiner Hand errettet?
Ko fāʻa ia ʻae ngaahi ʻotua ʻo Hemati, mo ʻApati? Ko fāʻa ia ʻae ngaahi ʻotua ʻo Sifaveimi, mo Hena, mo Iva? He kuo nau fakamoʻui ʻa Samēlia mei hoku nima?”
35 Welche unter allen Göttern der Länder haben ihr Land von meiner Hand errettet, daß Jehovah Jerusalem aus meiner Hand erretten sollte?
Ko hai ʻakinautolu ʻi he ngaahi ʻotua ʻoe ngaahi fonua, ʻa ia kuo nau fakamoʻui honau fonua mei hoku nima, ke pehē ai ʻe fakamoʻui ʻe Sihova ʻa Selusalema mei hoku nima?
36 Und das Volk schwieg stille und sie antworteten ihm kein Wort. Denn des Königs Gebot sagte: Ihr sollt ihm nicht antworten.
Ka naʻe longo pe ʻae kakai, pea naʻe ʻikai tali ia ʻaki ha momoʻi lea: he naʻe fekau ʻe he tuʻi, ʻo pehē, “ʻOua naʻa tali ia.”
37 Und Eljakim, der Sohn Chilkijahs, der über das Haus war, und Schebna, der Schreiber, und Joach, Asaphs Sohn, der Kanzler, kamen mit zerrissenen Kleidern zu Chiskijahu und sagten ihm an die Worte Rabschakehs.
Pea naʻe toki haʻu ʻa Iliakimi ko e foha ʻo Hilikia ʻaia naʻe pule ki he fale, mo Sepina ko e fai tohi, mo Soa ko e foha ʻo ʻAsafi ko e tangata naʻe tohi ʻae ngaahi meʻa fakapuleʻanga, kia Hesekaia kuo haehae honau kofu, pea naʻa nau tala kiate ia ʻae ngaahi lea ʻa Lapisake.

< 2 Koenige 18 >