< Psalm 88 >

1 Ein Gesang, ein Lied, von den Korachiten, auf den Siegesspender, eine Zugabe, bei Bußübungen, ein Lehrgedicht, von Heman, dem Ezrachiten. Du meines Heiles Gott, o Herr! Ich rufe Tag und Nacht zu Dir.
Ko e Hiva pe ko e Saame ki he ngaahi foha ʻo Kola, ki he Takimuʻa ʻi he Mahalati Leanoti, ko e akonaki ʻa Hemani ʻi he faʻahinga ʻo Esela. ‌ʻE Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻeku moʻui, naʻaku tangi ʻi he ʻaho mo e pō ʻi ho ʻao:
2 Es komme mein Gebet vor Dich! Und neige meinem Fleh'n Dein Ohr!
Tuku ke aʻu atu ʻeku lotu ki ho ʻao ke ke fofonga mai ki heʻeku tangi;
3 Denn meine Seele ist von Leiden voll gesättigt; der Unterwelt naht sich mein Leben. (Sheol h7585)
He ʻoku fonu hoku laumālie ʻi he mamahi: pea ʻoku fakaʻaʻau ʻeku moʻui ki he faʻitoka. (Sheol h7585)
4 Zu denen, die zur Grube fahren, zählt man mich; ich gleiche einem Manne ohne Kraft.
‌ʻOku lau fakataha au mo kinautolu ʻoku ʻalu hifo ki he luo: ʻoku ou hangē ha tangata ʻoku ʻikai hano mālohi:
5 Wie Tote bin ich, bloß von allem, wie die Verblichenen, die im Grabe liegen, und deren Du nicht mehr gedenkst, und die Dir fernestehen.
‌ʻO tauʻatāina mo e kakai mate, ʻo hangē ko e kakai kuo tāmateʻi ʻoku tokoto ʻi he faʻitoka, ʻakinautolu ʻoku ʻikai te ke kei manatuʻi: pea kuo motuhi ʻakinautolu ʻe ho nima.
6 Du stößt mich in die tiefste Grube, in Finsternis, in große Tiefen.
Kuo ke tuku au ʻi he luo taumamaʻo, ʻi he fakapoʻuli, ʻi he ngaahi loloto.
7 Dein Grimm liegt schwer auf mir; und Deine Fluten führst Du her. (Sela)
‌ʻOku tataʻo mamafa ho houhau ʻiate au, pea kuo ke fakamamahiʻi au ʻaki hoʻo ngaahi peau kotoa pē. (Sila)
8 Und Du entfremdest mir die Freunde; zum Ekel machst Du mich für sie. Ich liege eingekerkert und darf nimmer ausgehn.
Kuo ke fakamamaʻo atu hoku ngaahi kaumeʻa; kuo ke ngaohi au ko e meʻa fakalielia kiate kinautolu: kuo ʻākilotoa au, pea ʻoku ʻikai te u faʻa ʻalu atu.
9 Matt ist mein Auge mir vom Leiden. Ich rufe täglich, Herr, Dich an und breite meine Hände nach Dir aus:
‌ʻOku vaivai hoku mata ko e meʻa ʻi he mamahi: ʻE Sihova, ʻoku ou ui kiate koe ʻi he ʻaho kotoa pē, kuo u mafao atu hoku nima kiate koe.
10 "Wirst Du an Taten Wunder tun? Und stehen Schatten auf, Dir Dank zu sagen? (Sela)
Te ke fakahā ʻae ngaahi meʻa mana ki he mate? ʻE tuʻu hake ʻae mate ʻo fakafetaʻi kiate koe? (Sila)
11 Rühmt man im Grabe Deine Liebe und Deine Treue in der Unterwelt?
‌ʻE fakahā atu ʻa hoʻo ʻaloʻofa ʻi he faʻitoka? Pe ko hoʻo moʻoni ʻi he fakaʻauha?
12 Wird in der Finsternis Dein unvergleichlich Wesen kundgetan und Deine Liebe in dem Lande der Vergessenheit?"
‌ʻE ʻiloʻi hoʻo ngaahi ngāue fakaofo ʻi he poʻuli? Mo hoʻo māʻoniʻoni ʻi he fonua ʻoe fakangalo?
13 So schreie ich, o Herr, zu Dir; vor Dich dringt in der Frühe mein Gebet.
Ka naʻaku tangi kiate koe, ʻE Sihova; pea ʻi he pongipongi ʻe aʻu atu kiate koe ʻeku lotu.
14 Warum verschmähst Du meine Seele, Herr, verbirgst vor mir Dein Angesicht?
‌ʻE Sihova, ko e hā ʻoku ke liʻaki ai ʻa hoku laumālie? Ko e hā ʻoku ke fufū ai ho fofonga ʻiate au?
15 So elend bin ich, von der Jugendzeit an sterbend, und wortlos Deine Schrecken tragend.
‌ʻOku ou mamahi, pea meimei mate talu ʻeku kei talavou: ʻi heʻeku kātaki hoʻo ngaahi meʻa fakailifia ʻoku ou feinga ai ʻaupito.
16 Mich überfallen Deine Zornesgluten, und Deine Schrecknisse vernichten mich,
Kuo lōfia au ʻe ho houhau lahi; kuo motuhi au ʻe hoʻo ngaahi fakailifia.
17 umfluten täglich mich wie Wasser, umschließen mich zumal.
Naʻa nau kāpui au ʻi he ʻaho kotoa pē ʻo hangē ko e vai; naʻa nau fakataha ʻo takatakai au.
18 Du nimmst mir meine Freunde und Gefährten weg, und meine Liebsten sind entschwunden.
Ko e kaumeʻaʻofa mo e kāinga kuo ke fakamamaʻo atu ʻiate au, mo hoku kaumeʻa ki he poʻuli.

< Psalm 88 >