< 1 Chronik 14 >

1 Chiram, der König von Tyrus, sandte nun an David Boten mit Zedernholz, dazu Steinmetzen und Zimmerleute, ihm ein Haus zu bauen.
Ka ko eni, naʻe kouna atu ʻe Helami ko e tuʻi ʻo Taia ʻae kau talafekau kia Tevita, ke [ʻave ]ʻae ngaahi taʻanga sita, mo e kau tufunga maka, mo e kau tufunga ʻakau, ke langa ha fale moʻona.
2 Da erkannte David, daß ihn der Herr als König über Israel bestätigt hatte. Denn hochgeehrt ward sein Königtum wegen seines Volkes Israel.
Pea naʻe ʻilo ʻe Tevita kuo fakapapau meia Sihova ke tuʻi ia ki ʻIsileli, he naʻe hakeakiʻi ke māʻolunga ʻa hono puleʻanga, koeʻuhi ko ʻene kakai ʻIsileli.
3 David aber nahm noch weitere Frauen zu Jerusalem. Und David zeugte noch weitere Söhne und Töchter.
Pea naʻe toe fakatokolahi ʻe Tevita ʻa hono ngaahi uaifi ʻi Selūsalema: pea naʻe toe tupu ʻia Tevita ʻae ngaahi foha mo e ngaahi ʻofefine kehe.
4 Dies sind die Namen der Kinder, die ihm zu Jerusalem geboren worden sind: Sammua, Sobab, Natan und Salomo,
Ko eni ia ʻae hingoa ʻoe fānau naʻa ne maʻu ʻi Selūsalema: ko Samua, mo Sopapi, mo Natani, mo Solomone,
5 Ibchar, Elisua, Elpelet,
Mo Ipia, mo ʻIlisua, mo Ilifileti,
6 Nogach, Nepheg, Japhia,
Mo Noka, mo Nefeki, mo Safia,
7 Elisama, Beeljada und Eliphelet.
Mo ʻIlisama, mo Peliata, mo Ilifileti.
8 Die Philister aber hörten, David sei zum König über ganz Israel gesalbt worden. Da zogen alle Philister hinauf, David zu suchen. David aber hörte es. Da zog er ihnen entgegen.
Pea ʻi he fanongo ʻe he kakai Filisitia kuo fakanofo ʻa Tevita ko e tuʻi ki ʻIsileli kātoa, naʻe ʻalu hake ʻae kakai Filisitia kotoa pē ke kumi kia Tevita. Pea naʻe fanongo ki ai ʻa Tevita, pea naʻa ne ʻalu atu ke talia ʻakinautolu.
9 Die Philister kamen nun und ließen sich in der Rephaimebene nieder.
Pea naʻe haʻu ʻae kakai Filisitia mo nau fakamafola atu ʻakinautolu ʻi he potu talalo ʻo Lifemi.
10 Da befragte David Gott: "Soll ich gegen die Philister ziehen? Gibst Du sie in meine Hand?" Da sprach der Herr zu ihm: "Zieh hin! Ich gebe sie in deine Hand."
Pea naʻe fakafehuʻi ʻe Tevita ki he ʻOtua, ʻo ne pehē, “Te u ʻalu hake ke tauʻi ʻae kakai Filisitia? Pea te ke tuku mai ʻakinautolu ki hoku nima?” Pea naʻe pehē kiate ia ʻe Sihova, “Ke ke ʻalu hake; he te u tukuange ʻakinautolu ki ho nima.”
11 Da zogen sie nach Baal Perasim hinauf. Und dort schlug sie David. Und David sprach: "Gott ist durch mich gegen meine Feinde durchgebrochen, wie Wasser durchbricht." Deshalb nannte man jenen Ort Baal Perasim.
Ko ia naʻa nau hoko hake ki Peali-Pilasimi; pea naʻe teʻia ʻakinautolu ʻi ai ʻe Tevita. Pea naʻe toki pehē ʻe Tevita, “Kuo pā atu ʻae ʻOtua ki hoku ngaahi fili ʻaki ʻa hoku nima ʻo hangē ko e pā atu ha ngaahi vai: ko ia naʻe ui ai ʻae potu ko ia ko Peali-Pilasimi.”
12 Sie ließen dort ihre Götter im Stich, und David hieß sie verbrennen.
Pea ʻi heʻenau tuku ʻa honau ngaahi tamapua ʻi ai, naʻe fekau ʻe Tevita, pea naʻe tutu ʻakinautolu ʻi he afi.
13 Die Philister kamen wieder und ließen sich in der Ebene nieder.
Pea naʻe toe [haʻu ]ʻae kakai Filisitia ʻo fakamafola atu ʻakinautolu ʻi he potu talalo.
14 Da befragte David wiederum Gott, und Gott sprach zu ihm: "Du sollst nicht hinter ihnen hinaufziehen! Wende dich von ihnen ab und komme vom Rücken her über sie, von den Geröllhalden her!
Ko ia naʻe toe fehuʻi ai ʻe Tevita ki he ʻOtua; pea naʻe pehē ʻe he ʻOtua kiate ia, “ʻOua naʻa ke ʻalu hake kiate kinautolu; foki atu meiate kinautolu, pea hoko mai kiate kinautolu ʻi he potu ʻoku feʻunga tonu mo e vaoʻakau molipeli.
15 Sobald du das Geräusch von Schritten auf den Rändern der Geröllhalden hörst, dann brich los! Denn dann zieht dir Gott voran, das Philisterheer zu schlagen."
Pea ʻe hoko ʻo pehē, ʻoka ke ka ongoʻi ʻae mumuhu ʻi he ʻuluʻi ʻakau molipeli, te ke toki ʻalu atu ki he tau: koeʻuhi kuo muʻomuʻa atu ʻiate koe ʻae ʻOtua ke ne teʻia ʻae tau ʻae kakai Filisitia.”
16 David tat so, wie ihn Gott geheißen. Und sie schlugen das Philisterheer von Gibeon bis gegen Gezer.
Ko ia naʻe fai ʻe Tevita ʻo hangē ko ia naʻe fekau kiate ia ʻe he ʻOtua: pea naʻa nau teʻia ʻae kautau ʻoe kakai Filisitia mei Kipione ʻo aʻu atu ki Kesa.
17 Und Davids Ruhm verbreitete sich in allen Landen, hatte doch der Herr Angst vor ihm auf alle Völker gelegt.
Pea naʻe mafola atu ʻae ongoongo ʻo Tevita ki he ngaahi fonua kotoa pē; pea naʻe fakahoko ʻe Sihova ʻae manavahē kiate ia ki he ngaahi puleʻanga kotoa pē.

< 1 Chronik 14 >