< Actes 19 >

1 Pendant qu'Apollos était à Corinthe, Paul, qui venait de parcourir les parties les plus élevées du pays, descendit à Éphèse et y trouva quelques disciples. Il leur demanda: «Avez-vous reçu l'Esprit saint, quand vous êtes devenus croyants?»
Pea ʻi he kei nofo ʻa ʻApolosi ʻi Kolinitō, naʻe ʻalu ʻa Paula ki ʻEfesō, ʻi he hili ʻa ʻene fononga ʻi he ngaahi potu tukuʻuta; pea ne ʻilo ai ʻae ākonga niʻihi,
2 — «Nous n'avons pas entendu parler d'un Esprit saint, » lui répondirent-ils.
Pea ne pehē kiate kinautolu, “Kuo mou maʻu ʻae Laumālie Māʻoniʻoni talu hoʻomou tui?” Pea naʻa nau pehē kiate ia, “ʻOku teʻeki ai te mau fanongo pe ʻoku ai ha Laumālie Māʻoniʻoni.”
3 Il reprit alors: «Quel baptême avez-vous donc reçu?» — «Le baptême de Jean, » répliquèrent-ils.
Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Pea ne mou papitaiso ki he hā?” Pea nau pehē, “Ki he papitaiso ʻa Sione.”
4 Mais Paul: «Jean a baptisé; c'était un baptême de repentance, et il disait au peuple de croire en celui qui devait venir après lui, c'est-à-dire en Jésus.»
Pea toki pehē ʻe Paula, “Ko e moʻoni naʻe papitaiso ʻaki ʻe Sione ʻae papitaiso ki he fakatomala, ʻo ne pehē ki he kakai, ke nau tui kiate ia ʻe fakamuimui ʻiate ia, ʻa ia, ko Kalaisi Sisu.
5 Apprenant cela, ils furent baptisés au nom du Seigneur Jésus;
Pea ʻi he nau fanongo eni naʻa nau papitaiso ʻi he huafa ʻoe ʻEiki ko Sisu.
6 Paul leur imposa les mains, et l'Esprit saint descendit sur eux; ils se mirent à parler en langues étrangères et à prophétiser.
Pea kuo hilifaki ʻae nima ʻo Paula kiate kinautolu, pea hoko kiate kinautolu ʻae Laumālie Māʻoniʻoni; pea naʻa nau leaʻaki ʻae lea kehekehe, mo nau kikite.
7 Ils étaient douze en tout environ.
Pea ko e tangata ʻe toko hongofulu ma toko ua nai ʻakinautolu.
8 Paul se rendit à la synagogue, et il y prêcha en toute franchise sur le Royaume de Dieu. Pendant trois mois il s'efforça, par ses discours, de convaincre les Juifs.
Pea naʻe ʻalu ia ki he falelotu, ʻo ako mālohi ʻi he māhina ʻe tolu, ʻo ne fakamatala mo fakapapau atu ʻae ngaahi meʻa ʻoe puleʻanga ʻoe ʻOtua.
9 Mais quelques-uns restèrent endurcis, incrédules, et se mirent à décrier l'enseignement de Paul devant la foule; alors il se sépara d'eux, et tous les jours il réunit à part ses disciples dans un endroit qu'on appelait: «École de Tyrannus».
Kae ʻi he fakafefeka ʻae niʻihi, mo ʻikai tui, kae lea kovi ki he hala ko ia ʻi he ʻao ʻoe kakai, naʻa ne mahuʻi ʻiate kinautolu, mo ne vahevahe [mei ai ]ʻae kau ākonga, pea malanga ʻi he ʻaho kotoa pē ʻi he fale lautohi ʻoe tangata ko Tilano.
10 Cela dura deux ans, de sorte que tous les habitants de l'Asie, Juifs et Grecs, entendirent la parole du Seigneur.
Pea ne fai ia ʻi he taʻu ʻe ua; ko ia naʻe fanongo ai ki he folofola ʻae ʻEiki ko Sisu ʻakinautolu kotoa pē naʻe nofo ʻi ʻEsia, ʻae kakai Siu mo e Kiliki.
11 Dieu faisait par les mains de Paul des miracles extraordinaires;
Pea naʻe fai ʻe he ʻOtua ʻae ngaahi mana fakaofo ʻi he nima ʻo Paula:
12 au point qu'on mettait sur les malades le linge ou les vêtements qu'il avait portés, et ils étaient guéris de leurs maladies et délivrés des mauvais Esprits.
He naʻe ʻave mei hono sino ʻae ngaahi holoholo mo e noʻo, ki he kakai mahaki, pea naʻe mahuʻi ʻae mahaki ʻiate kinautolu, pea ʻalu ʻiate kinautolu ʻae kau laumālie kovi.
13 Alors quelques exorcistes juifs ambulants essayèrent d'invoquer le nom du Seigneur Jésus sur ceux qui étaient au pouvoir des mauvais Esprits. Ils disaient: «Je vous adjure par ce Jésus que prêche Paul.»
Pea ko e kau Siu niʻihi naʻe feʻaluʻaki fano, ko e kau fie mana, naʻa nau fai ke ui ʻaki ʻae huafa ʻoe ʻEiki ko Sisu kiate kinautolu naʻe ulusino ai ʻae ngaahi laumālie kovi, ʻo pehē, “ʻOku mau fekau mālohi kiate kimoutolu ia Sisu, ʻaia ʻoku malangaʻaki ʻe Paula.”
14 (C'étaient les sept fils d'un archiprêtre juif, Skevas, qui faisaient cela.)
Pea naʻe fai pehē ʻae ngaahi foha ʻe toko fitu ʻo Siva, ko e Siu, pea ko e taulaʻeiki lahi.
15 Mais le mauvais Esprit leur répondit: «Je connais Jésus, et je sais qui est Paul; et vous, qui êtes-vous?»
Pea naʻe lea ʻae laumālie kovi, ʻo pehē, “ʻOku ou ʻilo ʻa Sisu, pea ʻoku ou ʻilo mo Paula; ka ko hai ʻakimoutolu?”
16 Et puis, sautant sur eux, l'homme qui était possédé du mauvais Esprit en terrassa deux et eut si bien le dessus qu'ils durent s'enfuir de la maison sans vêtements et tout blessés.
Pea naʻe ʻoho kiate kinautolu ʻae tangata naʻe ulusino ai ʻae laumālie kovi, pea naʻa ne ikuna ʻakinautolu, mo fai mālohi kiate kinautolu, pea naʻa nau feholaki mei he fale ko ia kuo nau telefua mo makafokafo.
17 Le fait fut connu de tous les Juifs et de tous les Grecs qui habitaient Éphèse, et tous furent frappés de stupeur; on magnifiait le nom du Seigneur Jésus.
Pea naʻe ʻilo eni ʻe he Siu mo e Kiliki kotoa pē naʻe nofo ʻi ʻEfesō; pea naʻe tō ʻae manavahē kiate kinautolu kotoa pē, pea naʻe ongoongolelei ai ʻae huafa ʻoe ʻEiki ko Sisu.
18 Plusieurs de ceux qui étaient devenus croyants venaient confesser et reconnaître leurs pratiques.
Pea naʻe haʻu ʻae tokolahi naʻe tui, ke vete mo fakahā ʻenau ngaahi faianga.
19 Ceux qui s'étaient livrés à la magie vinrent en foule, apportèrent leurs livres et les brûlèrent publiquement. On en estima la valeur; elle se trouva être de cinquante mille pièces d'argent.
Pea ko e tokolahi, ʻiate kinautolu naʻe ngāue fakafiemana, naʻa nau ʻomi ʻo fakataha ʻenau ngaahi tohi, ʻo tutu ia ʻi he ʻao ʻoe kakai: pea naʻa nau lau hono totongi [ʻoe ngaahi tohi], ko e paʻanga siliva ʻe nima mano.
20 C'était ainsi que la parole du Seigneur gagnait en force et en autorité.
He naʻe mātuʻaki tupulekina pea mālohi ʻae folofola ʻae ʻOtua.
21 Après ces événements, Paul forma le projet de se rendre à Jérusalem en traversant la Macédoine et l'Achaïe. — «Quand j'aurai fait cela, disait-il, il faudra aussi que je voie Rome.»
Pea kuo hili ʻae ngaahi meʻa ni, naʻe maʻu ʻae loto ʻo Paula ke ʻalu ki Selūsalema, ʻoka hili ʻene ʻalu ʻi Masitōnia, mo ʻAkeia, pea naʻa ne pehē, “ʻOka hili ʻeku ʻalu ki ai, ʻe totonu ke u vakai foki ki Loma.”
22 Puis il envoya en Macédoine deux de ses aides, Timothée et Éraste, mais lui-même resta encore quelque temps en Asie.
Pea fekau ʻe ia ke ō ki Masitōnia ʻae toko ua ʻiate kinautolu naʻe tauhi kiate ia, ko Timote mo Eleasito; ka naʻe kei nofo siʻi ia ʻi ʻEsia.
23 Ce fut vers cette époque que la diffusion de l'Évangile fut l'occasion de troubles assez sérieux.
Pea naʻe tupu ʻi he ngaahi ʻaho ko ia ʻae maveuveu lahi, ko e meʻa ʻi he lotu ko ia.
24 Un orfèvre, du nom de Démétrius, fabriquait des réductions en argent du Temple d'Artémis. Ses ouvriers trouvaient à ce travail un profit considérable.
He ko e tangata ko Temetelio hono hingoa, ko e tufunga ngaohi siliva, naʻa ne ngaohi ʻae teunga siliva ki he fale lahi ʻo Taiena, pea naʻe lahi ʻae koloa naʻe maʻu ai ʻe he kau tufunga;
25 Il les réunit un jour, avec tous les ouvriers du même état, et leur dit: «Éphésiens, «Vous savez que cette industrie fait notre fortune,
Pea naʻa ne fakakātoa ʻakinautolu, mo e kakai naʻa nau kaunga faiva fakataha mo ne pehē, “ʻAe kau matāpule, ʻoku mou ʻilo ko e meʻa ʻi he faiva ni ʻoku tau maʻu ai ʻetau koloa.
26 et vous voyez et entendez dire que non seulement à Éphèse, mais dans presque toute l'Asie, ce Paul a gagné et entraîné une foule de gens, en disant que les dieux faits de main d'homme ne sont pas de vrais dieux.
Pea ko eni, ʻoku mou mamata mo fanongo kuo fakalotoʻi mo fakatafoki ʻe Paula ni ʻae kakai tokolahi, ʻikai ʻi ʻEfesō pē, kae meimei ʻi ʻEsia kotoa pē, ʻi heʻene pehē, ʻOku ʻikai ko e ngaahi ʻotua ʻaia ʻoku ngaohi ʻe he nima:
27 Ce ne sont pas seulement nos intérêts qui vont être en souffrance, c'est le Temple même de notre grande déesse Artémis qui ne compte plus pour rien, et bientôt il ne sera plus question de la majesté de celle que toute l'Asie, que le monde entier adore.
Pea ʻe ʻikai ngata ʻi he manukiʻi ʻo ʻetau faiva ni; ka ʻe taukaea foki mo e fale lahi ʻoe ʻotua fefine ongoongo ko Taiena, pea ʻe maumau mo hono nāunau, ʻaia ʻoku hū ki ai ʻa ʻEsia mo māmani kotoa pē.”
28 Ces paroles les rendirent furieux et ils se mirent à crier: «Vive la grande Artémis d'Éphèse!»
Pea ʻi heʻenau fanongo, naʻa nau fonu ʻi he ʻita, mo nau kalanga, ʻo pehē, “ʻOku lahi ʻa Taiena ʻoe kakai ʻEfesō.”
29 L'agitation gagna la ville entière. Toute la foule se porta au théâtre en y entraînant Caïus et Aristarque, les Macédoniens qui accompagnaient Paul.
Pea naʻe maveuveu ʻae kolo kotoa pē: pea kuo nau puke ʻa Keio mo ʻAlisitako, ko e ongo tangata Masitōnia, ko e kau fononga ʻo Paula, naʻa nau feʻohofi fakataha ki he fale faiva.
30 Lui-même voulait se montrer au peuple, mais les disciples le retinrent.
Pea naʻe fie ʻalu atu ʻa Paula ki loto ki he kakai, ka naʻe taʻofi ia ʻe he kau ākonga.
31 Il y eut même des Asiarques de ses amis qui le firent prier de ne pas se présenter au théâtre.
Pea ko e niʻihi ʻi he kau matāpule ʻo ʻEsia, ko hono kāinga, naʻa nau fekau atu, ʻo kole kiate ia ke ʻoua ʻaupito naʻa ʻalu ia ki he fale faiva.
32 Chacun criait de son côté; aussi l'assemblée était-elle très confuse et le plus grand nombre ne savait pas même pourquoi on s'était réuni.
Pea kalanga ʻaki ʻe he niʻihi ha meʻa ʻe taha, pea ko e niʻihi ha meʻa kehe: he naʻe puputuʻu ʻae kakai, pea naʻe ʻikai ʻilo ʻe he tokolahi pe ko e hā kuo nau fakataha ai.
33 Enfin, on fit sortir de la foule un certain Alexandre que les Juifs voulaient mettre en avant. Cet Alexandre, ayant fait signe de la main, se préparait à prendre devant le peuple la défense des siens.
Pea naʻa nau taki mai ʻa ʻAlekisānita, mei he kakai, pea fokotuʻu ia ʻe he kakai Siu. Pea taʻalo ʻaki ʻe ʻAlekisānita hono nima, ʻo fie fakamatala ki he kakai.
34 Mais la foule s'aperçut qu'il était juif, et alors elle se mit à crier d'une seule voix pendant près de deux heures: «Vive la grande Artémis d'Éphèse!»
Ka ʻi heʻenau ʻilo ko e Siu ia, naʻa nau kalanga fakataha kotoa pē ʻi he feituʻulaʻā ʻe ua, “ʻOku lahi ʻa Taiena ʻoe kakai ʻEfesō.”
35 Le chancelier de la ville parvint enfin à l'apaiser, et prononça ces paroles: Habitants d'Éphèse, «Quel homme au monde ignore que votre ville d'Éphèse ne soit la gardienne du Temple de la grande Artémis et de sa statue tombée du ciel?
Pea kuo lolomi ʻae kakai ʻe he matāpule tohi ʻoe kolo, pea pehē ʻe ia, “Ko e kakai ʻEfesō, ko hai ha tangata ʻoku ʻikai te ne ʻilo ʻoku tapu ʻae kolo ko ʻEfesō kia Taiena, ko e ʻotua fefine ʻoku lahi, pea mo e [tamapua ]naʻe tō hifo meia Supita?
36 Cela est incontestable; il faut donc que vous restiez calmes et ne fassiez rien avec précipitation.
Pea ko eni, ʻi he ʻikai faʻa lea kehe ʻe ha taha ki he ngaahi meʻa ni, ko ia ʻoku totonu ai ke mou nofo pē, pea ʻoua naʻa fai ha meʻa ʻi he ʻohonoa.
37 Vous avez amené là ces hommes, mais ils ne sont coupables ni de sacrilège ni de blasphème envers votre déesse.
He kuo mou taki mai ʻae kau tangata ni, ka ʻoku ʻikai ko e kau kaihaʻa mei he ngaahi fale fakaʻeiki, pe ko e kau lea kovi ki homou ʻotua fefine.
38 Si Démétrius et ses ouvriers ont à se plaindre de quelqu'un, il y a des tribunaux, il y a des proconsuls, qu'on se fasse assigner!
Pea kapau ʻoku ia Temetelio, mo e kau tufunga ʻoku ʻiate ia, ha meʻa ki ha taha, ʻoku ai ʻae ngaahi fakamaauʻanga, pea ʻoku ai mo e kau fakamaau: tuku ke nau fetalatalaaki ai ʻakinautolu.
39 S'il s'agit d'autres choses, on peut les examiner dans une assemblée légalement convoquée.
Pea ka ko haʻamou fehuʻi ki ha ngaahi meʻa kehe, ʻe fakamaau ia ʻi he fakataha totonu.
40 Autrement nous risquons d'être accusés de sédition pour ce qui s'est passé aujourd'hui, car nous n'avons aucune bonne raison à donner pour expliquer notre rassemblement.»
Koeʻuhi naʻa ʻeke kiate kitautolu ki he maveuveu ʻoe ʻaho ni, he ʻoku ʻikai te tau faʻa fakahā hano ʻuhinga ʻoe fakataha ni.”
41 Là-dessus, il congédia l'assemblée.
Pea hili ʻene lea ko ia, naʻe tutuku ʻe ia ʻae fakataha.

< Actes 19 >