< Juges 14 >

1 Samson descendit à Thimna, et distingua à Thimna une femme entre les filles des Philistins.
Pea naʻe ʻalu hifo ʻa Samisoni ki Timinate, ʻo ne mamata ʻi Timinate ki ha fefine ʻi he ngaahi ʻofefine ʻoe kau Filisitia.
2 Et à son retour il s'en ouvrit à son père et à sa mère et dit: A Thimna j'ai distingué une femme outre les filles des Philistins, maintenant demandez-la en mariage pour moi.
Pea naʻe haʻu ia, ʻo tala ki heʻene tamai mo ʻene faʻē, ʻo ne pehē, “Kuo u mamata ʻi Timinate ki he fefine ʻi he ngaahi ʻofefine ʻoe kau Filisitia pea ko eni, ke mo maʻu ia moʻoku ke ma mali.”
3 Et son père et sa mère lui dirent: N'y a-t-il pas de femme parmi les filles de tes frères et dans tout notre peuple, que tu vas prendre une femme chez les Philistins incirconcis? Et Samson dit à son père: Demande celle-là pour moi, car elle me plaît.
Pea naʻe pehē ai ʻe heʻene tamai mo ʻene faʻē kiate ia, “ʻOku ʻikai koā ha fefine ʻi he ngaahi ʻofefine ʻo ho kāinga, pe ʻi hoku kakai kotoa pē, kuo ke ʻalu ai ke fili ha uaifi mei he kakai Filisitia taʻekamu?” Pea naʻe pehē ʻe Samisoni ki heʻene tamai, “Ke ke maʻu ia moʻoku he ʻoku lelei ia kiate au.”
4 Or son père et sa mère ignoraient que cela procédait de l'Éternel, car il cherchait une occasion fournie par les Philistins. Or à cette époque les Philistins avaient la domination sur Israël.
Ka naʻe ʻikai ʻilo ʻe heʻene tamai mo ʻene faʻē naʻe ueʻi ia ʻe Sihova, koeʻuhi ke ne ʻilo ai ha meʻa ke tauheleʻi ʻae kau Filisitia: he naʻe pule ʻae kau Filisitia ʻi he kuonga ko ia ki ʻIsileli.
5 Samson descendit donc avec son père et sa mère à Thimna. Et lorsqu'ils arrivèrent au vignoble de Thimna, voilà qu'un jeune lion rugissant vint à sa rencontre.
Pea naʻe ʻalu hifo ʻa Samisoni, mo ʻene tamai mo ʻene faʻē, ki Timinate, pea nau hoko ki he ngaahi ngoue vaine ʻi Timinate: pea vakai, naʻa ne fetaulaki mo e laione mui ʻaia naʻe ʻoho ngungulu ange kiate ia.
6 Alors l'esprit de l'Éternel s'empara de lui; il déchira le lion comme on déchire un chevreau, et il n'avait rien à la main. Et il ne raconta point à son père et à sa mère ce qu'il avait fait.
Pea naʻe hoko mālohi lahi ʻae Laumālie ʻo Sihova kiate ia, pea ne haehae [ʻae laione ]ʻo hangē ko ʻene haehae ʻae ʻuhikiʻi kosi, pea naʻe ʻikai ha meʻa ʻi hono nima: ka naʻe ʻikai te ne fakahā ki heʻene tamai pē ko ʻene faʻē, ʻaia kuo ne fai.
7 Et il descendit et parla à la femme, et elle plaisait à Samson.
Pea naʻe ʻalu hifo ia, pea alea ia mo e fefine: pea naʻe fiemālie lahi ʻa Samisoni ʻiate ia.
8 Et comme il revenait quelque temps après pour l'épouser, il fit un détour pour voir le squelette du lion; et voilà que dans la carcasse du lion il y avait un essaim d'abeilles,
Pea hili ʻae ngaahi ʻaho niʻihi, naʻe toe liu mai ia ke ne maʻu ia, pea afe ia mei he hala ke mamata ki he ʻangaʻanga ʻoe laione: pea vakai, naʻe ʻi ai ʻae fuifui pi mo e hone ʻi he ʻangaʻanga ʻoe laione.
9 et du miel qu'il emporta dans ses mains et dont il mangea en cheminant. Et étant arrivé chez son père et sa mère il leur en donna, et ils en mangèrent. Et il ne leur découvrit pas qu'il avait tiré le miel de la carcasse du lion.
Pea naʻe toʻo ʻe ia mei ai ki hono nima, pea ʻalu pe mo kai, pe haʻu ia ki heʻene tamai mo ʻene faʻē, pea ne ʻatu kiate kinaua, pea ne na kai: ka naʻe ʻikai te ne tala kiate kinaua kuo ne toʻo ʻae hone mei he ʻangaʻanga ʻoe laione.
10 Et son père descendit auprès de la femme; et Samson donna là un festin, car ainsi le pratiquent les jeunes gens.
Pea naʻe ʻalu hifo ʻene tamai ki he fefine: pea naʻe fai ʻi ai ʻe Samisoni ʻae kātoanga: he naʻe pehē pe ʻae anga ʻoe kau talavou.
11 Et lorsqu'ils le virent, ils prirent trente compagnons pour être avec lui.
Pea ʻi heʻenau mamata kiate ia, pea pehē, naʻa nau ʻomi ʻae kau tangata ʻe toko tolungofulu ko ʻene kaumeʻa.
12 Et Samson leur dit: Je veux vous proposer une énigme. Si vous m'en dites le mot pendant les sept jours du festin, et si vous le trouvez, je vous donnerai trente tuniques et trente habits de rechange.
Pea naʻe pehē ʻe Samisoni kiate kinautolu, “Ko eni, te u tuku atu ʻae lea ʻoku fufū hono ʻuhinga kiate kimoutolu: kapau te mou fakahā moʻoni ia kiate au ʻi hono ʻaho fitu ʻoe kātoanga, ʻo ʻilo ia, te u ʻatu kiate kimoutolu ʻae kofu loto ʻe tolungofulu mo e kofu ki he sino kotoa ʻe tolungofulu.
13 Mais si vous ne pouvez m'en dire le mot, ce sera à vous de me donner trente tuniques et trente habits de rechange. Et ils lui dirent: Propose ton énigme pour que nous l'écoutions.
Pea kapau ʻe ʻikai te mou faʻa fakahā ia kiate au, te mou tuku mai kiate au ʻae kofu loto ʻe tolungofulu, mo e kofu kotoa ʻe tolungofulu. Pea naʻa nau pehē kiate ia, “Tuku mai hoʻo lea ʻoku ʻuhinga fufū, koeʻuhi ke mau fanongo ki ai.”
14 Et il leur dit: De celui qui mange est venu ce qui se mange, et du fort est venu le doux. Et pendant trois jours ils ne purent dirent le mot de l'énigme.
Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Naʻe tupu ʻae meʻakai mei he ʻuakai, pea naʻe tupu mei he mālohi ʻae meʻa melie.” Pea naʻe ʻosi ʻae ʻaho ʻe tolu mo e ʻikai tenau faʻa fakaʻuhingaʻi ʻae lea.
15 Et le septième jour ils s'adressèrent à la femme de Samson: Persuade à ton mari de nous dire le mot de l'énigme, si tu ne veux pas que nous te brûlions toi et la maison de ton père dans les flammes. C'est pour nous dépouiller que vous nous avez invités! n'est-ce pas?
Pea ʻi hono fitu ʻoe ʻaho, naʻe pehē, naʻa nau tala ki he uaifi ʻo Samisoni, ʻo pehē, “Fakakolekole ki ho husepāniti, koeʻuhi ke ne fakahā kiate kimautolu ʻae lea, telia naʻa mau tutu koe mo e fale ʻo hoʻo tamai ʻaki ʻae afi: he kuo mou talia ʻakimautolu ke toe toʻo pe ʻemau meʻa? ʻIkai ʻoku pehē?”
16 Et la femme de Samson pleurait à ses côtés et lui disait: Tu n'as pour moi que de la haine et tu ne m'aimes pas. Tu as proposé une énigme aux fils de mon peuple et tu ne m'en as pas fait connaître le mot. Et il lui répondit: Je ne l'ai pas dit à mon père et à ma mère, puis-je te le dire?
Pea naʻe tangi ʻae uaifi ʻo Samisoni ʻi hono ʻao, ʻo ne pehē, “ʻOku ke fehiʻa pe kiate au, pea ʻoku ʻikai te ke ʻofa kiate au: kuo ke tuku atu ʻae lea ki he fānau ʻa hoku kakai, pea ʻoku teʻeki ai te ke tala ia kiate au.” Pea pehē ʻe ia kiate ia, “Vakai, naʻe ʻikai te u tala ia ki heʻeku tamai mo ʻeku faʻē, pea ʻe lelei ʻeku tala ia kiate koe?”
17 Et elle pleura à ses côtés pendant les sept jours où ils eurent le festin. Et le septième jour il lui dit le mot, car elle le molestait. Et elle dit le mot de l'énigme aux fils de son peuple.
Pea naʻe tangi pe ia ʻi hono ʻao, ʻi hono toenga ʻaho ʻo ʻenau kātoanga: pea hoko ki hono fitu ʻoe ʻaho, pea pehē, naʻa ne tala ia kiate ia, he naʻe fakafiu fakamamahi ia kiate ia: pea naʻe fakahā ʻe ia ʻae lea mo hono ʻuhinga fufū ki he fānau ʻa hono kakai.
18 Et le septième jour les gens de la ville lui dirent avant le coucher du soleil: Quoi de plus doux que le miel et de plus fort que le lion! Et il leur dit: Si vous n'eussiez labouré avec ma génisse, vous n'eussiez pas trouvé le mot de mon énigme.
Pea lea kiate ia ʻe he kau tangata ʻoe kolo ʻi hono fitu ʻoe ʻaho, ʻi he teʻeki ai tō ʻae laʻā, ʻo pehē, “Ko e hā ʻoku melie lahi ʻi he honi? Pea ko e hā ʻoku mālohi hake ʻi he laione?” Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Ka ne taʻeʻoua hoʻomou keli mo ʻeku pulu fefine, pehē ne ʻikai te mou ʻilo ʻeku lea mo hono ʻuhinga fufū.”
19 Alors l'esprit de l'Éternel s'empara de lui, et il descendit à Ascalon, et il en tua trente hommes auxquels il prit leurs habits de rechange et il donna ces habits de rechange à ceux qui avaient dit le mot de l'énigme. Et il était enflammé de colère et il regagna la maison de son père.
Pea naʻe hoko mālohi ʻae Laumālie ʻo Sihova kiate ia, pea ʻalu hifo ia ki ʻAsikeloni, ʻo ne tāmateʻi ʻae kau tangata ʻiate kinautolu ʻe toko tolungofulu, pea naʻe toʻo ʻe ia honau ngaahi kofu, ʻo ʻatu ʻae ngaahi kofu kiate kinautolu naʻe fakahā ʻene lea fufū. Pea naʻe tupu ai ʻene ʻita, pea ʻalu hake ai ia ki he fale ʻo ʻene tamai.
20 Et sa femme appartint à l'ami qu'il s'était donné.
Ka naʻe ʻatu ʻae uaifi ʻo Samisoni ki heʻene kaumeʻa, ʻaia naʻa ne faʻaki ki ai ko hono kāinga.

< Juges 14 >