< Daniel 2 >

1 Et la seconde année du règne de Nébucadnézar, Nébucadnézar eut des songes. Et son esprit était agité, et il avait perdu le sommeil.
Pea ʻi hono ua taʻu ʻoe pule ʻa Nepukanesa, naʻe misi ʻa Nepukanesa ʻae ngaahi misi: ʻaia naʻe mamahi ai ʻa hono loto, pea naʻe mahuʻi ʻene mohe meiate ia.
2 Et le roi ordonna de convoquer les devins et les enchanteurs, et les mages et les Chaldéens pour qu'ils exposassent au roi ses songes; et ils vinrent et se présentèrent devant le roi.
Ko ia naʻe fekau ai ʻe he tuʻi ke ui ʻae kau fiemana, mo e kau ʻasitolōnoma, mo e kau tuki, mo e kau Kalitia, koeʻuhi ke nau fakahā ki he tuʻi ʻa ʻene ngaahi misi. Ko ia naʻa nau haʻu ʻo tuʻu ʻi he ʻao ʻoe tuʻi.
3 Et le roi leur dit: J'ai eu un songe, et mon esprit s'agite pour avoir la connaissance de ce songe.
Pea naʻe pehē ʻe he tuʻi kiate kinautolu, Kuo u misi ha misi, pea naʻe mamahi hoku loto ke u ʻiloʻi ʻae misi.
4 Et les Chaldéens dirent au roi en langue araméenne: O roi, puisses-tu vivre éternellement! dis le songe à tes serviteurs, et nous t'en découvrirons le sens.
Pea naʻe lea ʻae kau Kalitia ki he tuʻi, ʻi he lea fakaSilia, “ʻE tuʻi ke ke moʻui ʻo taʻengata: tala ki hoʻo kau tamaioʻeiki ʻae misi, pea te mau fakahā hono ʻuhinga.”
5 Le roi répondit et dit aux Chaldéens: La parole est émanée de moi! Si vous ne me faites connaître le songe et sa signification, vous serez coupés par morceaux, et vos maisons seront changées en tas de fumier.
Pea naʻe lea ʻae tuʻi ʻo pehē, ki he kau Kalitia; “Kuo mole ʻae meʻa meiate au: kapau ʻe ʻikai te mou fakahā kiate au ʻae misi, mo hono ʻuhinga ʻo ia, ʻe tuʻutuʻu fakaikiiki ʻakimoutolu, pea ʻe ngaohi homou ngaahi fale ko e tuʻunga ʻotoʻota.
6 Mais si vous m'exposez le songe et sa signification, vous recevrez de moi des dons et des largesses, et de grands honneurs; indiquez-moi donc quel est le songe, et quel en est le sens!
Pea kapau te mou fakahā ʻae misi, pea mo hono ʻuhinga ʻo ia, te mou maʻu meiate au ʻae ngaahi meʻa foaki, mo e ngaahi totongi, mo e fakaʻapaʻapa lahi: ko ia te mou fakahā mai ʻae misi, mo hono ʻuhinga ʻo ia kiate au.”
7 Ils répondirent de nouveau, et dirent: Que le roi dise le songe à ses serviteurs, et nous en découvrirons le sens.
Pea naʻe toe lea ʻakinautolu ʻo pehē, “Ke fakamatala ʻe he tuʻi ʻae misi ki heʻene kau tamaioʻeiki, pea te mau fakahā hono ʻuhinga ʻo ia.”
8 Le roi répondit et dit: Je comprends, à en être certain, que c'est du temps que vous voulez gagner, par la raison que vous voyez que la parole est émanée de moi.
Pea lea ʻae tuʻi ʻo pehēange, “ʻOku ou ʻilo pau ʻoku mou loto ke fakatuai; koeʻuhi ʻoku mou ʻilo kuo mole ʻae meʻa meiate au.
9 Si donc vous ne me faites pas connaître le songe, c'est là votre unique but, et vous vous êtes entendus pour me débiter des mensonges et des faussetés, jusqu'à ce que le moment ait changé: ainsi, racontez-moi le songe, et je saurai que vous êtes capables de m'en donner l'explication.
Pea kapau ʻe ʻikai te mou fakahā kiate au ʻae misi, ʻoku ai ʻae fono pe taha kiate kimoutolu: he kuo mou teuteu ʻae ngaahi lea kākā mo kovi ke lea ʻaki ʻi hoku ʻao, ke ʻoua ke ai ha kuonga kehe; ko ia, fakahā mai ʻae misi, pea te u ʻilo ai ʻoku mou mafai ke fakahā hono ʻuhinga.”
10 Les Chaldéens répliquèrent devant le roi, et dirent: Sur la terre sèche il n'est personne qui soit en état d'exposer la chose énoncée par le roi: aussi, jamais roi, quelque grand et puissant qu'il fût, n'a exigé chose pareille d'aucun devin, enchanteur et Chaldéen.
Pea naʻe lea ʻae kau Kalitia ʻi he ʻao ʻoe tuʻi, ʻo pehē, “ʻOku ʻikai ha tangata ʻi māmani ʻe mafai ke fakahā ʻae meʻa ni ʻae tuʻi; ko ia ʻoku teʻeki ai ha tuʻi, pe ha ʻeiki, pe ha pule, kuo fehuʻi ki ha taha fai mana, pe ki ha ʻasitolōnoma, pe ko e Kalitia, ki ha ngaahi meʻa pehē.
11 La chose qu'exige le roi est trop difficile, et pour la découvrir au roi il n'y en a pas d'autre que les dieux qui n'habitent pas au milieu des mortels.
Pea ko e meʻa ʻoku tokanga ki ai ʻae tuʻi, ko e meʻa lahi: pea ʻoku ʻikai ha niʻihi kehe ʻe fakahā ia ki he tuʻi, ka ko e ngaahi ʻotua ʻaia ʻoku ʻikai nofo mo e kakano.”
12 A cause de cela le roi se mit en colère, et fut fort courroucé, et il ordonna de faire périr tous les sages de Babel.
Pea koeʻuhi ko e meʻa ni naʻe houhau ʻae tuʻi, pea mātuʻaki lili, pea ne fekau ke fakaʻauha ʻae kau tangata poto kotoa pē ʻi Papilone.
13 Et l'édit fut promulgué, et les sages devaient être mis à mort; et l'on cherchait Daniel et ses compagnons pour les mettre à mort.
Pea naʻe fanongonongo ʻae fono ke tāmateʻi ʻae kau tangata poto; pea naʻa nau kumi ʻa Taniela, mo ʻene ngaahi kaumeʻa ke tāmateʻi ʻakinautolu.
14 Alors Daniel fit une réponse sage et prudente à Arioch, chef des satellites du roi, qui était sorti pour mettre à mort les sages de Babel.
Pea naʻe tali fakakaukau poto ʻe Taniela, kia ʻAlioke, ko e ʻeiki ʻoe kau leʻo ʻae tuʻi, ʻaia naʻe ʻalu atu ke tāmateʻi ʻae kau tangata poto ʻo Papilone;
15 Prenant la parole il dit à Arioch, général du roi: Pourquoi cet édit sévère de par le roi? Alors Arioch fit connaître à Daniel ce qui en était.
Naʻe lea ia ʻo pehē kia ʻAlioke, ko e ʻeikitau ʻae tuʻi, ko e hā ʻoku vave pehē ai ʻae fono mei he tuʻi? Pea naʻe toki fakahā ʻe ʻAlioke ʻae meʻa kia Taniela.
16 Et Daniel entra, et pria le roi de lui accorder un délai et la permission de donner au roi l'explication.
Pea toki ʻalu atu ai ʻa Taniela ki he tuʻi ʻo ne kole ke ne fakatotoka muʻa, pea te ne fakahā ki he tuʻi ʻa hono ʻuhinga.
17 Puis Daniel se rendit dans sa maison, et informa Hananias, Misaël, et Azarias, ses compagnons, de l'état des choses:
Pea naʻe ʻalu ʻa Taniela ki hono fale, pea ne fakahā ʻae meʻa kia Hanania, mo Misaeli, mo ʻAsalia, ʻa ʻene ngaahi kaumeʻa
18 qu'il leur fallait implorer la miséricorde du Dieu du ciel au sujet de ce mystère, afin que Daniel et ses compagnons ne périssent pas avec les autres sages de Babel.
Koeʻuhi ke nau kole ʻae ngaahi ʻaloʻofa mei he ʻOtua ʻoe langi, koeʻuhi ko e meʻa fufū ni: pea ke ʻoua naʻa ʻauha ʻa Taniela, mo ʻene ngaahi kaumeʻa, fakataha mo e kau tangata poto kehe ʻo Papilone.
19 Après cela, dans une vision nocturne le mystère fut dévoilé à Daniel; puis Daniel bénit le Dieu du ciel.
Pea naʻe toki fakahā ʻae meʻa fufū kia Taniela ʻi he meʻa hā mai ʻi he pō. Pea naʻe fakafetaʻi ʻa Taniela ki he ʻOtua ʻoe langi.
20 Daniel prit la parole et dit: Béni soit le nom de Dieu de l'éternité à l'éternité! car Il a, oui, Il a sagesse et puissance!
Naʻe lea ʻa Taniela ʻo pehē, “ʻOku monūʻia ʻae huafa ʻoe ʻOtua, ʻo taʻengata pea taʻengata; he ʻoku ʻoʻona ʻae poto mo e mālohi:
21 C'est lui qui opère les vicissitudes des temps et des époques, qui dépose des rois, et élève des rois, qui accorde la sagesse aux sages, et l'intelligence à ceux qui savent comprendre.
Pea ʻoku ne liliu ʻae ngaahi kuonga, mo e ngaahi faʻahitaʻu: ʻoku ne ʻave ʻae ngaahi tuʻi, pea ʻoku ne fokotuʻu ʻae ngaahi tuʻi: ʻoku ne foaki ʻae poto ki he kau poto, mo e ʻilo kiate kinautolu ʻoku ʻilo loto.
22 Il met à nu les profondeurs et les secrets, Il pénètre ce qui est ténébreux, et la lumière demeure auprès de lui.
‌ʻOku ne fakahā ʻae ngaahi meʻa loloto mo fufū: ʻoku ne ʻafioʻi ʻae ngaahi meʻa ʻoku ʻi he poʻuli, pea ʻoku nofo ʻiate ia ʻae maama.
23 A toi, Dieu de mes pères, j'élève mes actions de grâces et mes louanges, parce que tu m'as accordé la sagesse et la force, et que tu m'as révélé ce que je te demandais; car tu nous as révélé la pensée du roi.
‌ʻOku ou fakafetaʻi mo fakamālō kiate koe, ʻa koe ko e ʻOtua ʻo ʻeku ngaahi tamai, ʻa koe kuo ke foaki mai kiate au ʻae poto, mo e mālohi, pea kuo ke toki fakahā mai kiate au, ʻaia naʻa mau kole ʻiate koe; he kuo ke fakahā mai kiate kimautolu ʻae meʻa ʻae tuʻi.”
24 Ensuite de cela Daniel entra chez Arioch, à qui le roi avait donné l'office de faire périr les sages de Babel; il alla et lui parla ainsi: Ne fais point périr les sages de Babel! Introduis-moi auprès du roi, et j'exposerai au roi l'explication.
Ko ia naʻe ʻalu ʻa Taniela kia ʻAlioke, ʻaia naʻe fekauʻi ʻe he tuʻi ke fakaʻauha ʻae kau tangata poto ʻo Papilone: pea naʻa ne pehē kiate ia; “ʻOua naʻa ke fakaʻauha ʻae kau tangata poto ʻo Papilone: ka ke ʻave au ki he ʻao ʻoe tuʻi, pea te u fakahā ki he tuʻi hono ʻuhinga.”
25 Alors Arioch en hâte introduisit Daniel auprès du roi, auquel il parla en ces termes: J'ai trouvé un homme parmi les captifs de Juda, qui présentera au roi l'explication.
Pea naʻe ʻomi fakatoʻotoʻo ʻe ʻAlioke ʻa Taniela, ki he ʻao ʻoe tuʻi, pea naʻe pehē ʻe ia kiate ia, “Kuo u ʻilo ʻae tangata ʻi he kau pōpula ʻo Siuta, ʻaia te ne fakahā ki he tuʻi ʻa hono ʻuhinga.”
26 Le roi répondit et dit à Daniel dont le nom était Beltsazar: Es-tu à même de me dire quel songe j'ai eu, et quel en est le sens?
Naʻe folofola ange ʻae tuʻi ʻo pehē kia Taniela, ʻaia naʻe hingoa ko Pelitisasa, “ʻOku ke faʻa fai ke fakahā kiate au ʻae misi, ʻaia naʻaku mamata ai mo hono ʻuhinga ʻo ia?”
27 Daniel répondit en présence du roi et dit: « Le mystère qui est l'objet de la demande du roi, ni sages, ni enchanteurs, ni devins, ni mages ne sont capables de le dévoiler au roi.
Pea lea ʻa Taniela ʻi he ʻao ʻoe tuʻi, ʻo pehē, “Ko e meʻa fufū ʻaia kuo ʻeke ʻe he tuʻi, ʻe ʻikai lavaʻi ʻe he kau tangata poto, pe ʻe he kau ʻasitolōnoma, pe ʻe he kau fai mana, pe ʻe he kau kikite, ke fakahā ki he tuʻi.
28 Mais il est dans le ciel un Dieu qui dévoile les mystères, et Il révèle au roi Nébucadnézar ce qui aura lieu dans la suite des temps. Voici le songe et la vision qui se sont présentés à ton esprit, pendant que tu étais couché.
Ka ʻoku ai ha ʻOtua ʻi he langi, ʻaia ʻoku fakahā ʻae ngaahi meʻa fufū, pea ʻoku ne fakahā ki he tuʻi ko Nepukanesa, ʻaia ʻe hoko ʻi he ngaahi ʻaho ʻamui. Ko ʻeni ia ʻa hoʻo misi, pea mo e ngaahi meʻa hā mai ki ho ʻulu ʻi ho mohenga:
29 O roi, tes pensées se sont élevées en toi pendant que tu étais couché, et se sont portées sur ce qui arrivera après ce temps-ci; et Celui qui dévoile les mystères, t'a révélé l'avenir.
Koeʻuhi ko koe ʻe tuʻi, naʻe tupu hake ʻiate koe ʻae ngaahi fakakaukau ʻi ho mohenga ki he meʻa e hoko ʻamui: pea ko ia ʻoku fakahā ʻae ngaahi meʻa fufū, ʻoku ne fakahā kiate koe ʻae ngaahi meʻa e hoko.
30 Quant à moi, ce n'est point par une sagesse que j'aurais de plus que tous les vivants, que ce mystère m'a été dévoilé, mais c'est afin que le sens en soit découvert au roi, et que tu comprennes les pensées de ton cœur.
Ka koeʻuhi ko au, ʻoku ʻikai ke fakahā ʻae meʻa fufū ni kiate au, koeʻuhi ko haʻaku poto ʻoku lahi hake ʻi he kakai moʻui kotoa pē, ka koeʻuhi ko kinautolu ʻe fakahā hono ʻuhinga ki he tuʻi, pea koeʻuhi ke ke ʻilo pe ʻe koe, ʻae ngaahi mahalo ʻo ho loto.
31 O roi, tu avais une vision, et voici, [tu voyais] une grande figure; cette figure était immense, et elle avait un éclat extraordinaire; elle était debout devant toi, et son aspect était formidable.
“Ko koe, ʻe tuʻi, naʻa ke mamata, pea vakai, ko e fuʻu meʻa fakatātā. Ko e fuʻu meʻa fakatātā ni ʻaia naʻe lelei ʻaupito ʻene ngingila, naʻe tuʻu ʻi ho ʻao, pea naʻe fakamanavahē hono anga.
32 La figure était ainsi composée: elle avait la tête d'or fin, la poitrine et les bras d'argent, le ventre et les hanches d'airain,
ko e ʻulu ʻoe meʻa fakatātā ni ko e koula lelei ia, ko hono fatafata mo hono nima, ko e siliva, ko hono kete mo hono tenga, ko e palasa,
33 les jambes de fer, les pieds en partie de fer, et en partie d'argile.
Ko hono loto tenga ʻo fai ki hono vaʻe, ko e ukamea, ko hono vaʻe, ko e konga ʻoe ukamea mo e konga ʻoe ʻumea.
34 Tu regardais, regardais, quand sans l'aide de mains se détacha une pierre qui frappa la figure à ses pieds qui étaient de fer et d'argile, et les mit en pièces.
Naʻa ke mamata ai pe mo ʻene tā mai ha maka naʻe ʻikai kau ai ha nima, pea ne taaʻi ʻaki ia ʻae vaʻe ʻoe meʻa fakatātā, ʻaia naʻe fefiofi ai ʻae ukamea mo ʻumea, pea naʻe lailai ia ke momo.
35 Alors, à ce seul coup, fer, argile, airain, argent et or furent pulvérisés, et devinrent comme la balle qui s'élève de l'aire au blé, et le vent les emporta, et on n'en retrouva point de traces; et la pierre qui avait frappé la figure, devint une grande montagne, et remplit toute la terre.
“Pea naʻe toki maumauʻi fakataha ʻae ukamea, mo e ʻumea, ʻae palasa, mo e siliva pea mo e koula, pea naʻe hoko ʻo hangē ko e kafukafu ʻi he ngaahi hahaʻanga ʻi he faʻahitaʻu mafana; pea naʻe vilingia ʻi he matangi, pea naʻe ʻikai ke ʻilo ha potu ki ai, pea ko e maka naʻe tā ʻaki ʻae meʻa fakatātā naʻe hoko ia ko e fuʻu moʻunga ʻo ne fakafonu ʻa māmani kotoa pē.
36 Tel est le songe, et nous allons en exposer le sens devant le roi.
“Ko eni ʻae misi; pea te mau fakahā ʻi he ʻao ʻoe tuʻi ʻa hono ʻuhinga ʻo ia.
37 Tu es, ô roi, le roi des rois, à qui le Dieu du ciel a donné l'empire, la puissance et la force et la gloire;
Ko koe, ʻe tuʻi, ko e tuʻi koe ʻoe ngaahi tuʻi, he kuo foaki kiate koe ʻe he ʻOtua ʻoe langi ha puleʻanga mo e pule, mo e mālohi mo e nāunau.
38 et partout où habitent des enfants des hommes, des bêtes des champs et des oiseaux du ciel, Il les a remis entre tes mains, et t'a fait le souverain d'eux tous; c'est toi qui es la tête d'or.
Pea ʻi he ngaahi potu kotoa pē ʻoku nofo ai ʻae fānau ʻae tangata, kuo ne tuku ki ho nima ʻae fanga manu kotoa pē ʻoe vao, mo e fanga manupuna kotoa pē ʻoe ʻatā, pea kuo ne fokotuʻu koe ko e pule kiate kinautolu kotoa pē; ko koe ko e ʻulu ni ʻoe koula.
39 Et après toi s'élèvera un autre empire, moindre que toi, puis un troisième et autre empire d'airain qui dominera sur toute la terre.
Pea ʻe tupu ki mui ʻiate koe ha puleʻanga kehe, ʻo siʻi hifo ʻiate koe, mo ha puleʻanga kehe, ko hono tolu, ʻoe palasa, ʻaia ʻe fai ʻae pule ʻi māmani kotoa pē.
40 Et un quatrième empire aura la force du fer; de même que le fer brise et fracasse tout, oui, comme un fer qui met en pièces, il fracassera et pulvérisera le tout.
Pea ko hono fā ʻoe puleʻanga ʻe mālohi ia ʻo hangē ko e ukamea; he koeʻuhi ʻoku maumau mo ikuʻi ʻe he ukamea ʻae ngaahi meʻa kotoa pē: pea hangē ʻoku maumau ʻe he ukamea ʻae ngaahi meʻa ni, te ne laiki mo fakavolu.
41 Quant à ce que tu as vu les pieds et les orteils être en partie d'argile de potier, en partie de fer, c'est que ce sera un empire divisé; mais il y aura en lui quelque chose de la force du fer; car tu as vu le fer allié avec l'argile.
Pea koeʻuhi ʻi hoʻo mamata ki he vaʻe mo e ngaahi louhiʻi vaʻe, ko e konga ʻoe ʻumea, mo e konga ʻoe ukamea, ʻe vahevahe ʻae puleʻanga; ka ʻe ʻi ai ʻae mālohi ʻoe ukamea; he koeʻuhi naʻa ke mamata ki he ukamea naʻe fefiofi mo e ʻumea pelepela.
42 Quant aux orteils qui étaient en partie de fer et en partie d'argile, c'est que cet empire en partie sera fort, et en partie fragile.
Pea hangē ko e ngaahi louhiʻi vaʻe, naʻe ukamea ha konga pea ʻumea ha konga, ʻe pehē ʻae puleʻanga, ʻe mālohi ha konga pea pelepelengesi ha konga.
43 Quant à ce que tu as vu le fer mêlé à l'argile, c'est qu'ils s'allieront entre eux par le mélange de races d'hommes, mais ils ne seront pas adhérents entre eux, voici, ce sera comme le fer qui ne s'allie pas avec l'argile.
Pea hangē naʻa ke mamata ki he ukamea naʻe fefiofi mo e ʻumea pelepela, te nau fefiofi ʻakinautolu mo e hako ʻoe tangata, ka ʻe ʻikai te nau fepikitaki, ʻo hangē ʻoku ʻikai ke fefiofi ʻae ukamea mo e ʻumea
44 Mais dans les temps de ces mêmes rois, le Dieu du ciel élèvera un empire éternellement indestructible, et dont la souveraineté ne sera dévolue à aucun autre peuple; il pulvérisera et anéantira tous ces empires; mais lui-même il subsistera éternellement,
Pea ʻi he ngaahi ʻaho ʻoe ngaahi tuʻi ni ʻe fokotuʻu ʻe he ʻOtua ʻoe langi, ha puleʻanga, ʻaia ʻe ʻikai ʻauha ʻo lauikuonga: pea ʻe ʻikai tuku ʻae puleʻanga ki ha kakai kehe, ka te ne laiki mo fakaʻauha ʻae ngaahi puleʻanga ni kotoa pē, pea ʻe tuʻumaʻu ia ʻo taʻengata.
45 comme tu as vu une pierre sans l'aide de mains se détacher de la montagne, et mettre en pièces le fer, l'airain, l'argile, l'argent et l'or. Le grand Dieu a fait connaître au roi ce qui arrivera après ce temps-ci; et le songe est véridique, et l'explication en est fidèle. »
Pea koeʻuhi naʻa ke mamata, naʻe tā ʻae maka mei he moʻunga taʻekau ai ha nima, pea naʻa ne maumauʻi ʻae ukamea, ʻae palasa, ʻae ʻumea, ʻae siliva, pea mo e koula; kuo fakahā ʻe he ʻOtua lahi ki he tuʻi, ʻaia ʻe hoko ʻamui: pea ʻoku moʻoni ʻae misi, pea ko hono ʻuhinga ʻo ia ʻoku maʻu.”
46 Alors le roi Nébucadnézar tomba sur sa face, et se prosterna devant Daniel, et commanda de répandre devant lui des offrandes et des parfums.
Pea naʻe tō hifo ʻae tuʻi ko Nepukanesa ki hono fofonga, pea ne hū kia Taniela, pea ne fekau ke nau ʻatu ha feilaulau mo e ngaahi meʻa namu kakala kiate ia.
47 Le roi répondit à Daniel, et dit: Il est vrai! votre Dieu est le Dieu des dieux, et le Souverain des rois, et c'est lui qui dévoile les mystères, puisque tu as été capable de me dévoiler ce mystère.
Naʻe lea ʻae tuʻi kia Taniela, pea ne pehē, “Ko e moʻoni ko homou ʻOtua, ko e ʻOtua ʻoe ngaahi ʻotua, pea mo e ʻEiki ʻoe ngaahi tuʻi, pea ko ia ʻoku fakahā ʻae ngaahi meʻa fufū, koeʻuhi naʻa ke mafai ke fakahā ʻae meʻa fufū ni.”
48 Alors le roi éleva Daniel, et lui fit des dons nombreux et considérables, et il l'établit gouverneur de toute la province de Babel, et chef de tous les sages de Babel.
Pea naʻe ngaohi ʻa Taniela ʻe he tuʻi, ko e tangata lahi, pea ne foaki kiate ia ʻae ngaahi meʻa lahi kehekehe, pea ne fokotuʻu ia ko e pule ki he potu kotoa pē ʻo Papilone, pea ko e ʻuluaki ia ʻi he kau pule ki he kau tangata poto kotoa pē ʻo Papilone.
49 Mais sur la prière de Daniel le roi préposa à l'administration de la province de Babel, Sadrach, Mésach et Abednégo; et Daniel fut dans la Porte du roi.
Pea naʻe kole ʻe Taniela ki he tuʻi pea ne fokotuʻu ʻa Seteleki, mo Mesake, mo ʻApeteniko ke pule ʻi he ngaahi meʻa ʻoe potu ʻo Papilone: ka naʻe nofo ʻa Taniela ʻi he matapā ʻoe tuʻi.

< Daniel 2 >