< Genèse 24 >

1 Or Abraham était vieux, avancé en âge; et l'Éternel avait béni Abraham en toutes choses.
Abraham chu akum ahung tam lheh tan Pathenin hatah in anatoh na jouse ah phatthei aboh sohkeiye.
2 Et Abraham dit à son serviteur, le plus ancien de sa maison, qui avait le gouvernement de tout ce qui lui appartenait: Mets, je te prie, ta main sous ma cuisse,
Chuin Abraham'in nikhat chu asohte lah a atahpen insung vaihom pa heng ah hitin aseiye, “Nakhut chu kaphei noiya koiyin lang naki hahsel ding ahi.”
3 Et je te ferai jurer par l'Éternel, le Dieu des cieux et le Dieu de la terre, que tu ne prendras point de femme pour mon fils, d'entre les filles des Cananéens, parmi lesquels j'habite.
Chuteng le Pakai van le leiset sempa min in ki hahsel in hichu nangman kamou ding hi Canaan gamsung tu a ichen nao muna konna hi nahin puilou ding ahi.
4 Mais tu iras dans mon pays et vers ma parenté, et tu y prendras une femme pour mon fils, pour Isaac.
Hinlah nangma che inlang keima um nalui gam ka sopi holah a Isaac ji ding naga pui peh ding ahi ati.
5 Et le serviteur lui répondit: Peut-être que la femme ne voudra point me suivre en ce pays. Me faudra-t-il ramener ton fils au pays d'où tu es sorti?
Sohpan Abraham adonbut'in “Ijemtin numeinu chu keiho toh hiche gam'a kanung hinjui ding da tale ikalo ding hitam? Ahiloule keiman nachapa Isaac hi nangma hung kondoh na gam a chu kanung puikit thei ding ham?” ati.
6 Abraham lui dit: Garde-toi bien d'y ramener mon fils.
Abraham'in adonbut'in “hoitah in gelchen in lang ka chapa vang kholam a patna na hin nung pui lou beh ding ahi.”
7 L'Éternel, le Dieu des cieux, qui m'a pris de la maison de mon père et du pays de ma naissance, et qui m'a parlé, et qui m'a juré, en disant: Je donnerai à ta postérité ce pays, enverra lui-même son ange devant toi, et tu prendras de là une femme pour mon fils.
Pakai van Pathen kanam mite le kapa insunga kona eipui dohpa, ka penna gam'a patna eihin puidoh pan kitepna aneiyin hitin eina seipeh e, nangma chilhah te hiche gamhi kapeh ding na hiuve.
8 Que si la femme ne veut pas te suivre, tu seras quitte de ce serment que je te fais faire. Quoi qu'il en soit, n'y ramène point mon fils.
Hinlah numeinu chun na hinyui nomlou le nangma keima dan kitepna a kona ongthol na hitai, thil khat chu ahile ka chapa hilanga kon chun nahin nungpui lou ding ahi.”
9 Alors le serviteur mit sa main sous la cuisse d'Abraham son maître, et s'engagea par serment à faire ce qu'il avait dit.
Hichu Abraham sohpan apu Abraham malnoiya akhut akoiyin apun ahilna thudol ahin aki hahsel tai.
10 Puis le serviteur prit dix chameaux d'entre les chameaux de son maître, et partit, avec toute sorte de biens de son maître en ses mains. Il se leva donc, et s'en alla en Mésopotamie, à la ville de Nachor.
Hichun asohpa chun sangongsao som apupa Abraham kom ah alan thil mantam ajat jat apon Mesopotamia lama Nahor khopi jon din ache tai.
11 Et il fit reposer les chameaux sur leurs genoux hors de la ville, près d'un puits d'eau, vers le soir, à l'heure où sortent celles qui vont puiser de l'eau.
Aman sangongsao ho chu twi veina kotong koma khopi pam a akichol sah in nilhah langkai ahiphat in numei ho chu twi khai dingin ahung potdoh'un ahi.
12 Et il dit: Éternel, Dieu de mon maître Abraham, fais-moi, je te prie, rencontrer aujourd'hui ce que je cherche et sois favorable à mon seigneur Abraham.
Chuin Abraham sohpa chun, “O Pakai kapu Abraham Pathen, tunia neipi lhin sah na dingin na-angsunga kataove, kapu Abraham dingin khoto na hinneiyin.”
13 Voici, je me tiens près de la source, et les filles des gens de la ville sortent pour puiser de l'eau.
Vetan keima hiche twikhuh phunga hin kadinge, chule hiche khopi sunga miho chanute twi khaiya hung ding ahiuve.
14 Que la jeune fille à qui je dirai: Penche, je te prie, ta cruche, afin que je boive, et qui répondra: Bois, et j'abreuverai aussi tes chameaux, soit celle que tu as destinée à ton serviteur Isaac; et je connaîtrai par là que tu as été favorable à mon seigneur.
Hichehi kangai chat ahi. Alah uva khatpen pen chu kadoh ding, lungset tah in nakhon a twi chu neidon sahin. Amanun hitia hi ahin donbut leh, heng'e, donin, chule na sangongsao ho jong keiman hin donsah ing'e! Hiche nu chu nangman Isaac inneipi a dinga nalhen doh hiding ahi. Hiche akon a chu keiman ichan geiya kapu chunga guitan lou ngailutna nachan ham ti kahet ding ahi.
15 Et avant qu'il eût achevé de parler, voici, Rébecca, fille de Béthuël, fils de Milca, femme de Nachor, frère d'Abraham, sortait, avec sa cruche sur l'épaule.
Asohpa taona achai masang in Rebekah numei khangthah nu chun aleng kouva Twibel ahin pun ahung pot doh tan ahi, Amanu chu Bethuel chanu, Abraham sopipa Nahor le ajinu Milcah toh ahin lhon ahi.
16 Et la jeune fille était très belle; elle était vierge, et nul homme ne l'avait connue. Elle descendit à la source, remplit sa cruche et remonta.
Rebekah chu nungah melhoi vetnom nom a melhoi khat ahin, chule pasal tojong kitimat na neikha lou hel lai ahiye. Amanu chun Twikhuh sunga achelut in a twibel dimset in twi aga kithal in chu jouvin ahung kaldoh tai.
17 Alors le serviteur courut au-devant d'elle, et dit: Fais-moi boire, je te prie, un peu de l'eau de ta cruche.
Abraham sohpa chu Rebekah kom lama alhai in hitin aseiye, “Lungset tah in nabel a twi chu themkhat neidon sah thei ding ham,” atile,
18 Et elle dit: Bois, mon seigneur. Et elle se hâta d'abaisser sa cruche sur sa main, et lui donna à boire.
Rebekah in jong “Henge kapu nadon thei ma ma ahi,” chuin amanun a twi poh chu a lengkouva pat in ahin dom lhan Abraham sohpa chu adonsah tai.
19 Quand elle eut achevé de lui donner à boire, elle dit: J'en puiserai aussi pour tes chameaux, jusqu'à ce qu'ils aient achevé de boire.
Chuin Rebekah in twi adonsah jou chun, ana khongai tadin “Keiman na sangongsao ho ding jong twi gadom ta ding e ati, chule na sangongsao hon adon chim tokah sen keiman gathal peh ing'e,” ati.
20 Et elle se hâta de vider sa cruche dans l'abreuvoir, courut encore au puits pour en puiser, et en puisa pour tous ses chameaux.
Hichun Rebekah chu gangtah in atwi poh chu gancha ho twikong sunga alheilhan, twikhuh langa chun twithal dingin a lhaijel kit'in amapa sangongsao ho abonchauvin twi adon chim sah soh keiyin ahi.
21 Et cet homme la contemplait en silence, pour savoir si l'Éternel avait fait réussir son voyage ou non.
Chuphat'in sohpan thipbeh in Rebekah umchan chu aven ama akingaiton Pakaiyin ka hung kholyin lona penhi a lolhin sah ding khat hitam, hilou ham tin phot chen ding gon Rebekah um chan chu thip behchan ave ave jeng in ahi.
22 Et, dès que les chameaux eurent achevé de boire, cet homme prit un anneau d'or, pesant un demi-sicle, et deux bracelets pour ses mains, pesant dix sicles d'or.
Phat chomkhat jouvin sangongsao ho jousen twi ahin donva cheh tauvin, hichun sohpan sana bilba anah a budin ahin ladoh in chule sana chao jang ni lentah akhut cheng teni a bupeh din ahin ladoh tai.
23 Et il dit: De qui es-tu fille? apprends-le-moi, je te prie. Y a-t-il dans la maison de ton père de la place pour nous, pour y passer la nuit?
Amapan adong tan, “Nangma hi koi chanu nahim? lungset tahin eihin donbut in, napa in mun a chu tujan kaki ngah thei diu ham?” ati.
24 Et elle lui dit: Je suis fille de Béthuël, le fils de Milca, qu'elle enfanta à Nachor.
Amanu'n adonbut in, “Keima hi Bethuel chanu kahi atin, kapu le kapi chu Nahor le Milcah ahi.
25 Puis elle lui dit: Il y a chez nous beaucoup de paille et de fourrage, et aussi de la place pour y passer la nuit.
Henge, adih e, keihon chang pol tamtah kanei jun sangongsao ho neh thei ding, chule jin lhun in jong kanei uve,” ati.
26 Et cet homme s'inclina et se prosterna devant l'Éternel;
Hichun sohpa abohkhup in Pakai Pathen athangvah tai.
27 Et il dit: Béni soit l'Éternel, le Dieu d'Abraham, mon maître, qui n'a pas cessé d'être miséricordieux et fidèle envers mon seigneur! Quand j'étais en chemin, l'Éternel m'a conduit dans la maison des frères de mon seigneur.
Pathen vahchoiyin umhen, kapu pa Abraham Pathen atitai. “Pakaiyin a lungsetna longlou chule phatkim na kapu pa amusah tai, ajeh chu ahile imacha boina umlouva kapu sopite koma eipui lhungjel tai.”
28 Et la jeune fille courut et rapporta ces choses à la maison de sa mère.
Hichun khangthah nungahnu chu gangtah in a inlama alhai jel in ama chunga thilsoh um cheng a insung mite aga hetsah in ahi.
29 Or, Rébecca avait un frère nommé Laban. Et Laban courut dehors vers cet homme, près de la source.
Rebekah chun sopi Laban aneiyin, amapa chun twikhuh kam'a chun ahung gamkon ho kimu pi din ahung tai.
30 Aussitôt qu'il eut vu l'anneau et les bracelets aux mains de sa sœur, et qu'il eut entendu les paroles de Rébecca sa sœur, qui disait: Cet homme m'a parlé ainsi, il vint vers cet homme; et voici, il se tenait près des chameaux, vers la source.
Laban chun anah'a sana akiba a akhuta sana chaojang akibu chu amu tan, chuleh Rebekah in amaho chung chang thu asei chengse chu ajan, hichun ama alhaidoh pai jin twikhuh umna lama sangongsao ho nunga adin chu amun ahi.
31 Et il dit: Entre, béni de l'Éternel, pourquoi te tiens-tu dehors, quand j'ai préparé la maison, et un lieu pour les chameaux.
Laban chun sohpa koma aseiye, “Hung in keiho kom a nage thei diu ahi, Pathen in phatthei abohsa teho khopam a iti nadin ding'u ham? Keima in a nangho gena ding mun aum e, chule na sangongsao te kol na ding jong gonsan aum'e.”
32 L'homme entra donc dans la maison, et Laban déharnacha les chameaux, et donna de la paille et du fourrage aux chameaux, et de l'eau, pour laver ses pieds et les pieds des gens qui étaient avec lui.
Hichun amapa chun Laban toh insung alut tauvin, Laban chun sangongsao ho chu alham lhan changpol ho apen aki choldo na diu, chuleh aneh diu jong twi jong sohpa ding, chule sangongsao hoiya pang ho dinga akeng kisop ngim na ding un apen ahi.
33 Et on lui présenta à manger. Mais il dit: Je ne mangerai point, que je n'aie dit ce que j'ai à dire. Et Laban dit: Parle.
Hichun aneh diu an ahung kilui doh tan ahin Abraham sohpan aseiye, “Imacha kaneh nompoi kahung na ajeh kasei masang in,” aphai tin Laban in adon but in, “Neisei peh un” ati.
34 Alors il dit: Je suis serviteur d'Abraham.
“Keima hi Abraham sohpa kahi,” tin aman asei tai.
35 Or, l'Éternel a comblé de bénédictions mon seigneur, et il est devenu grand; et il lui a donné des brebis et des bœufs, de l'argent et de l'or, des serviteurs et des servantes, des chameaux et des ânes.
Chule Pathen in kapu pa hi hatah in phatthei aboh in ama nei le gou jong ahao thei lheh tan ahi. Chule Pathen in kelngoi hon, le sa namkim jong anei sah tan, chule sana dangka le soh numei le pasal, sangongsao tamtah jong chule sangan tamtah apetan ahi.
36 Et Sara, femme de mon seigneur, a enfanté un fils à mon seigneur, après être devenue vieille, et il lui a donné tout ce qu'il a.
Chuin kapu pa loinu Sarah chu akum ahung teh jou nung in, kapupa chapa pasal khat ahing in, kapu pan achapa chu anei agou jouse ama ape doh tai.
37 Et mon seigneur m'a fait jurer, en disant: Tu ne prendras point de femme pour mon fils, parmi les filles des Cananéens, dans le pays desquels j'habite.
Hia chun kapu Abraham'in eikitep sah in, Aman hiti aseiye, “Nangman hiche ka chapa hi Canaan numei ho toh na kichen sah lou hel ding ahi.”
38 Mais tu iras vers la maison de mon père, et vers ma parenté, et tu y prendras une femme pour mon fils.
“Amavang ka pate kom langa, ka insung mite kom lang joh a nache a ka chapa Isaac ji ding nei gapui peh tan,” ati.
39 Et je dis à mon seigneur: Peut-être que la femme ne me suivra pas.
Hinlah keiman kapu ka donbut in “Keiman ipi kalo ding ham? numei khangthah keima toh hung kinung le ding ka mu thei lou leh kati'e.
40 Et il me répondit: L'Éternel, devant la face de qui je marche, enverra son ange avec toi, et fera réussir ton voyage, et tu prendras une femme pour mon fils, de ma parenté et de la maison de mon père.
Aman ei donbut'in, “Pakai ama umna limnoiya eiumpi pan avantil te nahin solpeh ding na kin jong thupitah a na lolhin sah ding ahi. Adih e! Hijeh a chu ka chapa aloinu ding keima insung miho lah a nahin pui tei ding ahi.
41 Tu seras quitte du serment solennel que tu me fais, quand tu seras allé vers ma parenté; et si on ne te la donne pas, tu seras quitte du serment solennel que tu me fais.
Hiche teng chule, keima a kona na ongthol ding ahitai. Kasopi ho lah a naga che a amahon a chanu u chu nangtoh hung ding anoplou ule hiche achu nangma na themmo tapoi.
42 Et quand je suis venu aujourd'hui à la source, j'ai dit: Éternel, Dieu de mon seigneur Abraham! si tu daignes faire réussir le voyage que j'ai entrepris,
Hijeh chun tun in, keima hilai twikhuh mun a hin ka touve, O Pakai, kapu pa Abraham Pathen tuchung hi ka hung ki gonna kin hi lungset tahin neilo lhin sah in kati'e.
43 Voici, je me tiens près de la source: que la jeune fille qui sortira pour puiser, et à qui je dirai: Donne-moi, je te prie, à boire un peu de l'eau de ta cruche,
Ven, keima hilaiya twikhuh koma kadin pet ahi, numei khangthah hon hiche twikhuh a twi thal a ahung teng ule hitia hi kasei ding, lungset tahin na khon na chun twi themkhat nei donsah thei ding ham?
44 Et qui me répondra: Bois toi-même, et j'en puiserai aussi pour tes chameaux, soit la femme que l'Éternel a destinée au fils de mon seigneur.
Ama nun henge ati a chule keiman na sangongsao ho jouse jong twi ka donsah soh ding ahin tileh amanu chu kapupa chapa Isaac ji ding in nei petai tia ka lah ding ahi tai.
45 Avant que j'eusse achevé de parler en mon cœur, voici, Rébecca sortait avec sa cruche sur son épaule; et elle est descendue à la source et a puisé de l'eau. Et je lui ai dit: Donne-moi à boire, je te prie;
Keiman ka lungthima katao chai masang in Rebekah in alengkou va twibel ahin pun twikhuh lam ahin jon in, hichun keiman amanu jah'a hitin kaseiye, lungset tah in don ding twi neipen kati'e.
46 Et elle s'est hâtée d'abaisser sa cruche de dessus son épaule, et elle m'a dit: Bois, et j'abreuverai aussi tes chameaux. J'ai donc bu, et elle a aussi abreuvé les chameaux.
Hichun Rebekah in jong gangtah in a lengkouva twibel a twi aput chu ahin domlhan hitin asei tai. Henge aphai, twi nadon thei ahiye chule keiman nagancha Sangongsao ho jouse jong twi donva sah cheh nange ati, hichun ken jong ka don in, a sangongsao ho jong abonchauvin twi avahva cheh in ahi.
47 Et je l'ai interrogée, et j'ai dit: De qui es-tu fille? Elle a répondu: Je suis fille de Béthuël, fils de Nachor, que Milca lui enfanta. Alors j'ai mis l'anneau à son visage et les bracelets à ses mains.
Hichun keiman ka dong in nangma hi koi chanu nahim katile aman eidonbut'in, “Bethuel chanu kahin Nahor le Milcah chu kapu le kapi ahi, hichea chu keiman anah a sana bilba kaba peh a akhut teni a sana chaojang kabu peh ahi,” ati.
48 Ensuite je me suis incliné et prosterné devant l'Éternel, et j'ai béni l'Éternel, le Dieu de mon maître Abraham, qui m'a conduit dans le droit chemin, pour prendre la fille du frère de mon seigneur pour son fils.
Hichun keima ka kun in ka boh khup in Pakai kavah choiye, kapu pa Abraham Pathen chu, Ajeh chu Pathen in lolhing tah in eipui jin ama sopi atute kom lama achapa ji puithei ding muna kaum tah jeh in ati.
49 Et maintenant, si vous voulez être favorables et fidèles à mon seigneur, déclarez-le-moi; sinon déclarez-le-moi aussi, et je me tournerai à droite ou à gauche.
Neisei peh in, nangman kilungset na longlou chule kingailut phot chetna hi kapu pa nasuh bulhit sah ding ham? ahilou leh ipi neilo ding ham? hiche teng chule keiman aban bolbe ding chu kigel tang kate.
50 Et Laban et Béthuël répondirent, et dirent: La chose procède de l'Éternel; nous ne pouvons te dire ni mal ni bien.
Hichun Bethual le Laban in adonbut lhon in, “Pathen in hikoma hi na hin pui uchu ka nom e keima ho emacha seibe ding kahe pouve.”
51 Voici, Rébecca est devant toi, prends-la et pars, et qu'elle soit la femme du fils de ton seigneur, comme l'Éternel l'a dit.
Rebekah hi kipui jun che tauvin nadei ma bang in na pupa chapa inneipi din kipui tauvin, Pathen in nahin puiji mabang in atilhone.
52 Et dès que le serviteur d'Abraham eut entendu leurs paroles, il se prosterna en terre devant l'Éternel.
Abraham sohpan hiche thu kisei ho jouse chu ajah phat chun tol'a abohkhup in Pathen a thangvah tai.
53 Le serviteur tira ensuite des objets d'argent et des objets d'or, et des vêtements, et les donna à Rébecca; il donna aussi des choses précieuses à son frère et à sa mère.
Hichun Abraham sohpan dangka sum eng chule sana khivui, pon mantam ho chu Rebekah apeuvin, hiche tilou chun thil thupi mantam tah Laban le anu jong apen ahi.
54 Et ils mangèrent et burent, lui et les gens qui étaient avec lui, et ils y passèrent la nuit. Et ils se levèrent le lendemain, et le serviteur dit: Renvoyez-moi à mon seigneur.
Hichun amahon an ane khomun Abraham sohpa le ahin lhonpi ho jouse hiche jan chun ageh un, Hinlah jingkah matah in, Abraham sohpan hitin aseiye, “Ka pupa koma kinungle din neisol tauvin,” ati.
55 Et son frère et sa mère dirent: Que la jeune fille demeure avec nous quelques jours, une dizaine; puis elle s'en ira.
Amavang Laban le anun, “Rebekah chu nisom tobang aum be ding in adei lhon nalaiye. Hiche jouteng amanu chethei tante,” atiuve.
56 Et il leur dit: Ne me retardez point, puisque l'Éternel a fait réussir mon voyage. Renvoyez-moi, que je m'en aille à mon seigneur.
Ahin sohpan nei ni chon sah sah hih un, ajeh chu ka Pakai ka hung na kin lenpen tah hi eilo lhin sah peh ahi tai. Lungset tah in kapu pa koma din eiki nungle sah tauvin.
57 Alors ils dirent: Appelons la jeune fille et demandons-lui son avis.
“Aphai,” ati uvin, “Keima hon Rebekah kouvu tin dong ute aman ipi agel em.”
58 Ils appelèrent donc Rébecca et lui dirent: Veux-tu aller avec cet homme? Et elle répondit: J'irai.
Hichun amahon Rebekah akou vun, “Amapa toh'in nache ding hitam,” tin adong uve. Chuin ama nun adonbut in “Henge kache ding ahi,” ati.
59 Alors ils laissèrent aller Rébecca leur sœur, et sa nourrice, et le serviteur d'Abraham, et ses gens.
Hichun amahon damsel tauvin tin Rebekah chu alhau vin, Abraham sohpa toh ahin kilhonpi hotoh asol tauvin ahi. Rebekah chu aneova patna ahin sasah nu jong asol peh thauvin amanu toh kilhon ding ahi.
60 Et ils bénirent Rébecca et lui dirent: O notre sœur, sois la mère de milliers de myriades, et que ta postérité possède la porte de ses ennemis!
Amaho Rebekah in adalhah kon un hitin phatthei aboh un “Ka sahtah u sopinu nangman mi asang sang hin hing inlang, na chilhah te jong hat jing'u hen. Amahon amelma teu kelkot hinkal lhah jing'u hen,” atiuve.
61 Et Rébecca et ses servantes se levèrent et montèrent sur les chameaux, et suivirent cet homme. Le serviteur prit donc Rébecca et s'en alla.
Hichun Rebekah le asoh numei ho chu sangonsao chunga kaldoh un, Abraham sohpa nung chu ajui tauve, Hiti chun Abraham soh pan Rebekah chu apuiyun ahung tauve.
62 Or, Isaac revenait du puits du Vivant-qui-me-voit; et il demeurait au pays du Midi.
Hiche petna chu Isaac chu Beerlahai-roi japat achenna mun Negev lama ahung kinungle pettah ahi.
63 Et Isaac était sorti pour méditer dans les champs, vers le soir; et levant les yeux, il regarda, et voici que des chameaux arrivaient.
Nilhah khat Isaac chu avah len atao dinga ache le pet in phailei lam agahven ahile sangong-sang ho ahung chu amun ahi.
64 Rébecca leva aussi les yeux, vit Isaac, et se jeta à bas du chameau.
Chuin Rebekah agah khodah in ahile Isaac amuphat in sangongsao chunga kon in ahung kum lha tai.
65 Car elle dit au serviteur: Qui est cet homme-là qui vient dans les champs au-devant de nous? Et le serviteur répondit: C'est mon seigneur. Et elle prit son voile et s'en couvrit.
“Koiham khulanga phailei lama vahle a eiho eigal dot'u khu,” tin Rebekah'in sohpa chu adongtan ahi. Chuin Abraham sohpan adonbut'in “Ama khu kapupa ahi,” hichun Rebekah'in adel alan akikhu khume.
66 Et le serviteur raconta à Isaac toutes les choses qu'il avait faites.
Hichun sohpan Isaac chu ima jouse thusoh ho chu asei peh tan ahi.
67 Alors Isaac mena Rébecca dans la tente de Sara sa mère; et il prit Rébecca, et elle fut sa femme, et il l'aima. Et Isaac se consola, après la mort de sa mère.
Chuin Isaac in Rebekah chu anu Sarah ponbuh in na ahin puilut in, aman Rebekah chu aji din asang tan hatah in alungset in, amanu chu Isaac anun adalhah jou alung hem na jouse jong amil tai.

< Genèse 24 >