< Jean 9 >

1 Comme il passait, il vit un homme aveugle de naissance,
Pea ʻi he ʻalu ange ʻa [Sisu], ne mamata ia ki ha tangata naʻe fanauʻi ko e kui.
2 et ses disciples lui demandèrent: «Maître, qui est-ce qui a péché, de cet homme, ou de ses parents, pour qu'il soit né aveugle?»
Pea fehuʻi ʻene kau ākonga kiate ia, ʻo pehē, “Lāpai, ko hai naʻe fai angahala, ʻae tangata ni, pe ko ʻene mātuʻa, naʻe fanauʻi kui ai ia?”
3 Jésus répondit: «Ce n'est pas qu'il ait péché, ni lui, ni ses parents, mais c'est afin que les oeuvres de Dieu éclatent en lui.
Pea talaange ʻe Sisu, “Naʻe ʻikai fai angahala ʻae tangata ni, pe ko ʻene mātuʻa: ka ko e meʻa ke fakahā ʻiate ia ʻae ngaahi ngāue ʻae ʻOtua.
4 Il nous faut faire les oeuvres de celui qui m'a envoyé, pendant qu'il est jour; la nuit vient, où l'on ne peut travailler.
‌ʻOku totonu ke u fai ʻae ngaahi ngāue ʻo ia naʻa ne fekau au, lolotonga ʻene kei ʻaho: ʻoku haʻu ʻae pō, ʻoku ʻikai faʻa ngāue ai ha tokotaha.”
5 Pendant que je suis dans le monde, je suis la lumière du monde.»
‌ʻI heʻeku kei ʻi māmani ko e maama au ʻo māmani.
6 Ayant ainsi parlé, il cracha à terre, fit de la boue avec sa salive, enduisit de cette boue les yeux de l'aveugle,
Hili ʻene lea pehē, naʻe ʻaʻanu ia ki he kelekele, ʻo ne ngaohi ʻaki ʻae ʻaʻanu ʻae ʻumea, ʻo ne pani ʻaki ʻae ʻumea ʻae mata ʻoe tangata kui,
7 et lui dit: «Va, lave-toi au réservoir de Siloé» (nom qui signifie Envoyé). Il s'en alla donc, se lava, et revint clairvoyant.
‌ʻO ne pehē kiate ia, “ʻAlu, ʻo kaukau ʻi he ano vai ko Seiloami,” (ʻa ia ko hono ʻuhinga, “Ko e fekau.”) Ko ia naʻe ʻalu ai ia, ʻo kaukau, pea haʻu kuo ʻā.
8 Ses voisins et ceux qui auparavant l'avaient vu mendier, disaient: «N'est-ce pas là celui qui était assis et qui mendiait?»
Ko ia ko e kaungāʻapi, pea mo kinautolu naʻe mamata muʻa kiate ia ʻi heʻene kui, naʻa nau pehē, “ʻIkai ko eni ia naʻe nofo ʻo kole?”
9 Les uns disaient: «C'est lui.» — «Non, disaient d'autres, mais il lui ressemble.» Lui disait: «C'est moi.»
Pea tala ʻe he niʻihi, “Ko eni ia:” pea [lea ]ʻae niʻihi, “ʻOku hangē ko ia:” ka naʻe pehē ʻe ia, “Ko au ia.”
10 Sur quoi ils lui dirent: «Comment tes yeux ont-ils été ouverts?»
“Ko ia naʻa nau pehē kiate ia, naʻe fakaʻā fēfeeʻi ho mata?”
11 Il répondit: «Un homme appelé Jésus a fait de la boue, il m'en a enduit les yeux, et m'a dit: «Va à Siloé, et te lave.» J'y suis allé, et, m'étant lavé, j'ai recouvré la vue.»
Pea talaange ʻe ia, ʻo pehē, “Ko e tangata ʻoku ui ko Sisu naʻa ne ngaohi ʻae ʻumea, ʻo ne pani hoku mata, pea ne pehē kiate au, ‘ʻAlu ki he ano vai ko Seiloami, ʻo kaukau:’ pea naʻaku ʻalu, ʻo kaukau, pea u ʻā ai.”
12 Ils lui dirent: «où est cet homme?» — «Je ne sais pas, » répondit-il.
Pea nau pehē ai kiate ia, “Kofaʻā ia?” Pea pehē ʻe ia, “ʻOku ʻikai te u ʻiloa.”
13 Ils menèrent vers les pharisiens celui qui naguère était aveugle.
Naʻa nau ʻomi ki he kau Fālesi ʻaia naʻe kui.
14 Or, c'était un jour de sabbat que Jésus avait fait de la boue, et lui avait ouvert les yeux.
Pea ko e ʻaho Sāpate ʻaia naʻe ngaohi ai ʻe Sisu ʻae ʻumea, ʻo ne fakaʻā hono mata.
15 Les pharisiens à leur tour, lui demandèrent aussi comment il avait recouvré la vue; et il leur dit: «Il m'a mis de la boue sur les yeux; je me suis lavé, et je vois.»
Pea fehuʻi foki ʻae kau Fālesi kiate ia, pe naʻe fēfē hono fakaʻā. Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, ‘Naʻe ʻai ʻe ia ʻae ʻumea ki hoku mata, pea u kaukau, pea ʻoku ou ʻā.”
16 Là-dessus, quelques-uns des pharisiens dirent: «Cet homme n'est pas envoyé de Dieu, puisqu'il n'observe pas le sabbat.» Mais d'autres disaient: «Comment un méchant pourrait-il faire de tels miracles?» Et ils étaient divisés entre eux.
Ko ia naʻe pehē ai ʻe he niʻihi ʻoe kau Fālesi, “ʻOku ʻikai mei he ʻOtua ʻae tangata ni, koeʻuhi ʻoku ʻikai te ne tokanga ki he ʻaho Sāpate.” Pea pehē ʻe he niʻihi, “ʻE faʻa fai fēfeeʻi ʻae ngaahi mana pehē ʻe ha angahala? Pea naʻa nau fakakikihi ai.”
17 Ils dirent donc de nouveau à l'aveugle: » Et toi, que dis-tu de cet homme qui t'a ouvert les yeux?» — «C'est un prophète, » dit-il.
Pea naʻa nau toe fehuʻi ki he tangata kui, “Ko e hā hoʻo lau kiate ia, ʻi heʻene fakaʻā ho mata?” Pea pehē ʻe ia, “Ko e palōfita ia.”
18 Les Juifs ne voulurent point croire que cet homme eût été aveugle et qu'il eût recouvré la vue, jusqu’à ce qu'ils eussent fait venir son père et sa mère.
Ka naʻe ʻikai tui ʻae kakai Siu naʻe kui ia, pea kuo ʻā, kaeʻoua ke nau ui ʻae mātuʻa ʻo ia kuo fakaʻā.
19 Et ils les interrogèrent: «Est-ce là, demandèrent-ils, votre fils, que vous dites être né aveugle? Comment donc voit-il à cette heure?»
Pea nau fehuʻi kiate kinaua, ʻo pehē, “Ko hoʻomo tama eni, ʻoku mo lau naʻe fanauʻi kui? Pea ʻoku ʻa fēfē eni?”
20 Les parents répondirent: «Nous savons que c'est bien là notre fils, et qu'il est né aveugle;
Pea leaange ʻene mātuʻa kiate kinautolu, ʻo pehē, “ʻOku ma ʻilo ko ʻema tama eni, pea naʻe fanauʻi ʻoku kui:
21 mais comment il se fait qu'il voie maintenant, nous l'ignorons; qui lui a ouvert les yeux, nous ne le savons pas. Interrogez-le, il a de l'âge, il s'expliquera lui-même.»
Ka ko e meʻa ko ia ʻoku ʻā ai ni ia, ʻoku ʻikai te ma ʻilo; pea ʻoku ʻikai te ma ʻilo pe ko hai kuo fakaʻā hono mata; ka ʻoku lahi ia: fehuʻi ki ai: ke lea ia kiate ia.”
22 Ses parents dirent cela, parce qu'ils craignaient les Juifs; car ceux-ci s'étaient déjà concertés pour faire chasser de la synagogue quiconque reconnaîtrait Jésus pour le Messie.
Naʻe pehē ʻae lea ʻa ʻene mātuʻa, he naʻa na manavahē ki he kakai Siu: he kuo alea pau ʻae kakai Siu, kapau ʻe ai ha tokotaha te ne fakahā ko e Kalaisi ia, ʻe kapusi ia mei he falelotu.
23 C'est pour cela que ses parents dirent: «Il a de l'âge, interrogez-le.»
Ko ia naʻe pehē ai ʻe heʻene mātuʻa, “ʻOku lahi ia; fehuʻi ki ai.”
24 Les pharisiens tirent venir une seconde fois l'homme qui avait été aveugle, et lui dirent: «Donne gloire à Dieu: nous savons que cet homme est un méchant.»
Pea naʻa nau toe ui ʻae tangata naʻe kui, ʻonau pehē kiate ia, “Tuku ki he ʻOtua ʻae fakamālō: ʻoku mau ʻilo ko e angahala ʻae tangata ni.”
25 Il répondit: «Si c'est un méchant, je l'ignore; je ne sais qu'une chose, c'est que j'étais aveugle et qu'à cette heure je vois.»
Pea leaange ʻe ia, ʻo pehē, “Ko ha angahala ia pe ʻikai, ʻoku ʻikai te u ʻilo: ko e meʻa ʻe taha ʻoku ou ʻilo, naʻaku kui, ka ko eni ʻoku ou ʻā.”
26 Ils lui dirent: «Que t'a-t-il fait? Comment t'a-t-il ouvert les yeux?»
Pea toe fehuʻi ai ʻakinautolu kiate ia, “Ko e hā naʻa ne fai kiate koe? Naʻe fēfeeʻi ʻene fakaʻā ho mata?”
27 — «Je vous l'ai déjà dit, leur répliqua-t-il, et vous n'avez pas écouté; pourquoi voulez-vous l'entendre encore une fois? Est-ce que vous voulez devenir aussi ses disciples?»
Pea leaange ia kiate kinautolu, “Kuo ʻosi ʻeku tala kiate kimoutolu, pea ʻoku ʻikai te mou ongoʻi: ko e hā ʻoku mou toe fie fanongo ai? Te mou ului ko ʻene kau ākonga foki?”
28 Ils l'injurièrent et lui dirent: «C'est toi qui es disciple de cet homme; pour nous, nous sommes disciples de Moïse.
Pea nau taukaea ia, ʻo pehē, “Ko ʻene ākonga ʻa koe; ka ko e kau ākonga ʻa Mōsese ʻakimautolu.
29 Nous savons que Dieu a parlé à Moïse; mais pour celui-ci, nous ne savons d'où il est.»
‌ʻOku mau ʻilo naʻe folofola ʻae ʻOtua kia Mōsese: ka ko e tangata ni, ʻoku ʻikai te mau ʻilo pe ʻoku mei fē ia.”
30 Cet homme répondit et leur dit: «C'est une chose étrange que vous ne sachiez d'où il est; et pourtant il m'a ouvert les yeux.
Pea leaange ʻae tangata, ʻo pehē kiate kinautolu, “Ta ko e meʻa fakamanavahē eni, koeʻuhi ʻoku ʻikai te mou ʻilo pe ʻoku haʻu ia mei fē, ka kuo ne fakaʻā hoku mata.
31 Nous savons que Dieu n'exauce point les méchants; mais si quelqu'un est pieux et fait sa volonté, c'est celui-là qu'il exauce.
‌ʻOku tau ʻilo ʻoku ʻikai ongoʻi ʻe he ʻOtua ʻae kau angahala: ka ʻoka lotu ha tangata ki he ʻOtua, pea fai hono finangalo, ʻoku ne ongoʻi ia.
32 Jamais on n'a entendu dire que quelqu'un ait ouvert les yeux d'un aveugle-né; (aiōn g165)
Talu mei he kamataʻanga ʻo māmani ʻoku teʻeki fanongo naʻe ai ha tangata kuo fakaʻā ʻae mata ʻo ha tokotaha kuo fanauʻi kui. (aiōn g165)
33 si cet homme ne venait pas de Dieu, il ne pourrait rien faire de pareil.»
Ka ne ʻikai ʻi he ʻOtua ʻae tangata ni, ʻe ʻikai faʻa fai ʻe ia ha meʻa.”
34 Ils lui dirent: «Tu es né tout entier dans le péché, et tu te mêles de nous faire des leçons!» Et ils le chassèrent.
Pea leaange ʻakinautolu, ʻo pehē kiate ia, “Naʻa ke tupu tofu pe ʻi he ngaahi angahala, pea ʻoku ke akoʻi ʻakimautolu?” Pea naʻa nau kapusi ia kituʻa.
35 Jésus apprit qu'on l'avait chassé, et, l'ayant rencontré, il lui dit: «Tu crois, toi, au Fils de Dieu?»
Pea ongoʻi ʻe Sisu kuo nau kapusi ia kituʻa: pea ne toki ʻilo ia, ʻo ne pehē kiate ia, “ʻOku ke tui ki he ʻAlo ʻoe ʻOtua?”
36 Cet homme répondit: «Et qui est-il, Seigneur, afin que je croie en lui?»
Pea leaange ia, ʻo pehē, “ʻEiki, ko hai ia, koeʻuhi ke u tui kiate ia?”
37 — «Tu le vois, lui dit Jésus, et c'est lui-même qui te parle.»
Pea tala ʻe Sisu kiate ia, “Kuo ke mamata kiate ia, pea ko ia ia ʻoku talanoa kiate koe.”
38 — «Je crois, Seigneur, » dit-il alors, et il se prosterna devant lui.
Pea pehē ʻe ia, “ʻEiki, ʻoku ou tui. Pea naʻa ne hū kiate ia.
39 Jésus ajouta: «Je suis venu dans ce monde pour un jugement, pour que ceux qui ne voient pas, voient, et que ceux qui voient deviennent aveugles.»
Pea lea ʻa Sisu, “Ko e meʻa ʻi he fakamaau kuo u haʻu ki māmani, koeʻuhi ko kinautolu ʻoku ʻikai mamata ke nau mamata; pea ke kui ʻakinautolu ʻoku mamata.”
40 Les pharisiens qui étaient auprès de lui, entendirent cette parole, et lui dirent: «Et nous, sommes- nous aussi aveugles?»
Pea fanongo ki he ngaahi lea ni ʻae niʻihi ʻoe Fālesi naʻe ʻiate ia, ʻonau pehē ki ai, “ʻOku kui ʻakimautolu foki?”
41 Jésus leur dit: «Si vous étiez aveugles, vous seriez sans péché; mais puisque vous dites, «nous voyons, » votre péché subsiste.»
Pea pehē ʻe Sisu kiate kinautolu, “Ka ne kui ʻakimoutolu, pehē, ʻe ʻikai haʻamou angahala ka ko eni ʻoku mou pehē, ʻOku mau ʻā ko ia ʻoku maʻu pe hoʻomou angahala.”

< Jean 9 >