< Job 42 >

1 Job répondit à l’Éternel et dit:
Pea naʻe toki tali ʻe Siope kia Sihova, ʻo ne pehē,
2 Je reconnais que tu peux tout, Et que rien ne s’oppose à tes pensées.
“ʻOku ou ʻilo ʻoku ke faʻa fai ʻae meʻa kotoa pē, pea ʻoku ʻikai ha mahalo ʻe faʻa puli meiate koe.
3 Quel est celui qui a la folie d’obscurcir mes desseins? Oui, j’ai parlé, sans les comprendre, De merveilles qui me dépassent et que je ne conçois pas.
‘Ko hai ia ʻoku ne fufū ʻae fakakaukau ʻi he taʻeʻilo?’ Ko ia, kuo u puʻaki ʻaia naʻe ʻikai te u ʻiloʻi; ʻae ngaahi meʻa lahi hake fau ʻiate au, ʻaia naʻe ʻikai te u ʻiloa.
4 Écoute-moi, et je parlerai; Je t’interrogerai, et tu m’instruiras.
‘ʻOku ou kole kiate koe ke ke fanongo mai, pea te u lea: te u ʻeke kiate koe, pea ke fakahā mai kiate au.’
5 Mon oreille avait entendu parler de toi; Mais maintenant mon œil t’a vu.
Kuo u fanongo kiate koe ʻi he fanongo ʻoe telinga: ka ko eni kuo mamata ʻe hoku mata kiate koe.
6 C’est pourquoi je me condamne et je me repens Sur la poussière et sur la cendre.
Ko ia ʻoku ou fehiʻa ai kiate au, ʻo fakatomala ʻi he efu mo e efuefu.”
7 Après que l’Éternel eut adressé ces paroles à Job, il dit à Éliphaz de Théman: Ma colère est enflammée contre toi et contre tes deux amis, parce que vous n’avez pas parlé de moi avec droiture comme l’a fait mon serviteur Job.
Pea naʻe pehē, hili ʻae folofola ʻa Sihova ʻaki ʻae ngaahi lea ni kia Siope, “Naʻe folofola ʻa Sihova kia Elifasi mei Timani, Kuo tupu hoku houhau kiate koe, mo ho kāinga ʻe toko ua: he ʻoku ʻikai te mou lea ʻaki kiate au ʻae meʻa ʻoku totonu, ʻo hangē ko ʻeku tamaioʻeiki ko Siope.
8 Prenez maintenant sept taureaux et sept béliers, allez auprès de mon serviteur Job, et offrez pour vous un holocauste. Job, mon serviteur, priera pour vous, et c’est par égard pour lui seul que je ne vous traiterai pas selon votre folie; car vous n’avez pas parlé de moi avec droiture, comme l’a fait mon serviteur Job.
Ko ia ke mou toʻo ni kiate kimoutolu ʻae fanga pulu ʻe fitu, mo e sipitangata ʻe fitu, ʻo ʻalu ki heʻeku tamaioʻeiki ko Siope, pea ʻohake ʻae feilaulau tutu koeʻuhi ko kimoutolu; pea ʻe hūfia ʻakimoutolu ʻe heʻeku tamaioʻeiki ko Siope: he te u maʻu ia: telia naʻaku taaʻi kiate kimoutolu ʻo hangē ko hoʻomou vale, ko e meʻa ʻi he ʻikai te mou lea ʻaki kiate au ʻaia ʻoku totonu, ʻo hangē ko ʻeku tamaioʻeiki ko Siope.”
9 Éliphaz de Théman, Bildad de Schuach, et Tsophar de Naama allèrent et firent comme l’Éternel leur avait dit: et l’Éternel eut égard à la prière de Job.
Ko ia naʻe ʻalu ai ʻa Elifasi mei Timani, mo Pilitati mei Suaa, mo Sofaa mei Neama, ʻonau fai ʻo hangē ko e fekau ʻa Sihova kiate kinautolu: pea naʻe maʻu ʻe Sihova ʻa Siope foki.
10 L’Éternel rétablit Job dans son premier état, quand Job eut prié pour ses amis; et l’Éternel lui accorda le double de tout ce qu’il avait possédé.
Pea naʻe liliu ʻe Sihova ʻae pōpula ʻo Siope, ʻi heʻene hūfia hono kāinga: pea naʻe fakamaʻumeʻa ʻe Sihova kia Siope ʻo liunga ua hake ʻi he meʻa naʻa ne maʻu ʻi muʻa.
11 Les frères, les sœurs, et les anciens amis de Job vinrent tous le visiter, et ils mangèrent avec lui dans sa maison. Ils le plaignirent et le consolèrent de tous les malheurs que l’Éternel avait fait venir sur lui, et chacun lui donna un kesita et un anneau d’or.
Pea naʻe toki haʻu kiate ia ʻa hono ngaahi kāinga kotoa pē, mo hono ngaahi tuofefine, mo kinautolu kotoa pē naʻa nau kaumeʻa mo ia ʻi muʻa, ʻonau kai mā mo ia ʻi hono fale: pea naʻa nau tēngihia ia, ʻo fakafiemālie ia ʻi he ngaahi kovi kotoa pē naʻe ʻomi ʻe Sihova kiate ia: pea naʻe foaki ʻe he tangata taki taha kotoa pē kiate ia ʻae paʻanga, mo e hau koula.
12 Pendant ses dernières années, Job reçut de l’Éternel plus de bénédictions qu’il n’en avait reçu dans les premières. Il posséda quatorze mille brebis, six mille chameaux, mille paires de bœufs, et mille ânesses.
Pea naʻe tāpuaki lahi hake ʻe Sihova ʻae moʻui kimui ʻa Siope ʻi heʻene moʻui ki muʻa: he naʻa ne maʻu ʻae sipi ʻe taha mano ma fā afe, mo e kāmeli ʻe ono afe, mo e fanga pulu taulua ʻe taha afe, mo e ʻasi fefine ʻe taha afe.
13 Il eut sept fils et trois filles:
Pea naʻa ne maʻu foki ʻae foha ʻe toko fitu mo e ʻofefine ʻe toko tolu.
14 il donna à la première le nom de Jemima, à la seconde celui de Ketsia, et à la troisième celui de Kéren-Happuc.
Pea naʻa ne ui ʻae hingoa ʻoe ʻuluaki, ko Simaima, mo e hingoa ʻo hono toko ua, ko Kesaia, mo e hingoa ʻo hono toko tolu, ko Keleni-Hapuka.
15 Il n’y avait pas dans tout le pays d’aussi belles femmes que les filles de Job. Leur père leur accorda une part d’héritage parmi leurs frères.
Pea naʻe ʻikai ʻilo ʻi he fonua kotoa pē ha kau fefine hoihoifua ʻo hangē ko e ngaahi ʻofefine ʻo Siope: pea naʻe foaki ʻae tofiʻa kiate kinautolu ʻe heʻenau tamai ʻi he fakataha mo honau ngaahi tuongaʻane.
16 Job vécut après cela cent quarante ans, et il vit ses fils et les fils de ses fils jusqu’à la quatrième génération.
Pea hili ʻae meʻa ni naʻe moʻui ʻa Siope ʻi he taʻu ʻe teau ma fāngofulu, ʻo ne mamata ki hono ngaahi foha, mo e ngaahi foha ʻo hono ngaahi foha, ʻio, ko e toʻutangata ʻe fā.
17 Et Job mourut âgé et rassasié de jours.
Pea naʻe pekia ʻa Siope, kuo motuʻa mo fonu ʻi he ngaahi ʻaho.

< Job 42 >