< Josué 10 >

1 Adonisédec, roi de Jérusalem, apprit que Josué s'était emparé d'Haï et l'avait dévouée par anathème, qu'il avait traité Haï et son roi comme il avait traité Jéricho et son roi, et que les habitants de Gabaon, ayant fait la paix avec Israël, étaient au milieu d'eux.
EIA hoi kekahi; a lohe o Adonizedeka, ke alii o Ierusalema, i ke pio ana o Ai ia Iosua, a me kona luku ana ia wahi; e like me kana hana ana ia Ieriko a me kona alii, pela kana hana ana ia Ai, me ko laila alii; a ua hookuikahi aku na kanaka o Gibeona me ka Iseraela, a ua noho pu me lakou;
2 Il eut alors une grande crainte; car Gabaon était une grande ville, comme une des villes royales, plus grande même qu'Haï, et tous ses hommes étaient vaillants.
Makau loa oia, me kona poe, no ka mea, he kulanakanhale nui o Gibeona, me he kulanakauhale alii la, no ka mea, oia ka nui o laua o Ai, a o ko laila poe kanaka a pau, he poe koa loa.
3 Adonisédec, roi de Jérusalem, envoya dire à Oham, roi d'Hébron, à Pharam, roi de Jérimoth, à Japhia, roi de Lachis, et à Dabir, roi d'Eglon:
Nolaila kii aku la o Adonizedeka, ke alii o Ierusalema, ia Hohama, i ke alii o Heberona, a ia Pirama, i ke alii o Iaremuta, a ia Iapia, i ke alii o Lakisa, a ia Debira, ke alii o Egelona, i aku la ia lakou,
4 « Montez vers moi et venez à mon aide, afin que nous frappions Gabaon, car elle a fait la paix avec Josué et avec les enfants d'Israël. »
E hele mai oukou io'u nei, e kokua mai ia'u, i pepehi kakou i ko Gibeona; no ka mea, ua hookuikahi lakou me Iosua a me na mamo a Iseraela.
5 Ainsi cinq rois des Amorrhéens, le roi de Jérusalem, le roi d'Hébron, le roi de Jérimoth, le roi de Lachis et le roi d'Eglon, se rassemblèrent et montèrent avec toutes leurs armées; ils établirent leur camp près de Gabaon et l'assiégèrent.
Alaila, akoakoa mai la na'lii elima o ka Amora, o ke alii o Ierusalema, o ke alii o Heberona, o ke alii o Iaremuta, o ke alii o Lakisa, a me ke alii o Egelona, a pii aku la lakou a me ko lakou huna kau a a pau, a hoomoana iho la ma ke alo o Gibeona, a kaua aku la.
6 Les gens de Gabaon envoyèrent dire à Josué, au camp de Galgala: « Ne refuse pas ta main à tes serviteurs, hâte-toi de monter vers nous, délivre-nous, donne-nous du secours; car tous les rois des Amorrhéens qui habitent la montagne se sont ligués contre nous. »
Hoouna koke mai la na kanaka o Gibeona ia Iosua, ma kahi ana i hoomoana'i ma Gilegala, i mai la, Mai hookaulua oe i kou lima i kau poe kauwa nei; e pii koke mai io makou nei, e hoopakele, a e kokua mai ia makou; no ka mea, ua akoakoa mai nei na'lii a pau o ka Amora, ka poe e noho ana ma na mauna, e ku e ia makou.
7 Josué monta de Galgala, lui et tous les gens de guerre avec lui, et tous les vaillants guerriers.
Alaila, pii aku la o Iosua, mai Gilegala aku, oia, a me na kanaka kaua a pau pu me ia, a me ka poe koa ikaika a pau.
8 Yahweh dit à Josué: « Ne les crains point, car je les ai livrés entre tes mains, et pas un d'eux ne tiendra devant toi. »
I mai la o Iehova ia Iosua, Mai makau ia lakou; no ka mea, ua haawi au ia lakou a pau iloko o kou lima, aole loa e ku kekahi kanaka o lakou imua ou.
9 Josué vint sur eux subitement; il avait monté de Galgala toute la nuit.
Hiki koke aku la o Iosua ia lakou, i kona hele ana, mai Gilegala aku i ka po a ao.
10 Et Yahweh jeta sur eux le trouble devant Israël; Israël leur infligea une grande défaite près de Gabaon, les poursuivit sur le chemin qui monte à Béthoron, et les battit jusqu'à Azéca et Macéda.
Hooauhee aku la o Iehova ia lakou imua o ka Iseraela, a luku aku la oia ia lakou i ka make nui loa, ma Gibeona, a hahai aku la no hoi oia ia lakou, ma ke ala e hiki aku ai i Betehorona, a pepehi iho la ia lakou a hiki i Azeka, a i Makeda.
11 Comme ils fuyaient devant Israël, à la descente de Béthoron, Yahweh fit tomber du ciel sur eux de grosses pierres jusqu'à Azéca, et ils moururent; ceux qui moururent par les pierres de grêle furent plus nombreux que ceux qui furent tués par l'épée des enfants d'Israël.
A i ko lakou hee ana imua o ka Iseraela, i ko lakou iho ana i Betehorona, hoolei mai la o Iehova i na pohaku nui maluna o lakou, mai ka lani mai, a hiki i Azeka, a make lakou. Ua nui ka poe i make i ka huahekili, he hapa ka poe i make i na mamo a Iseraela, i ka pahikaua.
12 Alors Josué parla à Yahweh, le jour où Yahweh livra les Amorrhéens aux enfants d'Israël, et il dit à la vue d'Israël: Soleil, arrête-toi sur Gabaon, et toi, lune, sur la vallée d'Ajalon!
Alaila, olelo aku la o Iosua ia Iehova, i ka la i haawi mai ai o Iehova i ka Amora na na mamo a Iseraela, i aku la ia imua o ke alo o ka Iseraela, E ka la, e kau malie oe maluna o Gibeona, a o oe hoi, e ka mahina, maluna o ke awawa o Aialona.
13 Et le soleil s'arrêta, et la lune se tint immobile, jusqu'à ce que la nation se fut vengée de ses ennemis. Cela n'est-il pas écrit dans le livre du Juste? Et le soleil s'arrêta au milieu du ciel, et ne se hâta point de se coucher, presque un jour entier.
Kau malie iho la ka la, a ku malie no hoi ka mahina, a hoopai aku la na kanaka i ko lakou, poe enemi. Aole anei keia ka mea i palapalaia ma ka buke a Iasera? Kau malie no ka la mawaena o ka lani, aole i hoomau i kona hele a pau ka la hookahi.
14 Il n'y eut pas, ni avant ni après, de jour comme celui-là, où Yahweh obéit à la voix d'un homme; car Yahweh combattait pour Israël.
Aole la e like me ia mamua, aole hoi mahope, i lohe ai o Iehova i ka leo o ke kanaka; no ka mea, kaua maoli no o Iehova mamuli o ka Iseraela.
15 Et Josué, et tout Israël avec lui, retourna au camp à Galgala.
Hoi mai la o Iosua a me ka Iseraela a pau pu me ia, a i kahi i hoomoana'i ma Gilegala.
16 Les cinq rois s'enfuirent et se cachèrent dans la caverne, à Macéda.
Holo aku la ua mau alii nei elima, a pee iho la iloko o ke ana ma Makeda.
17 On le rapporta à Josué, en disant: « Les cinq rois ont été trouvés cachés dans la caverne à Macéda. »
Ua haiia mai ia Iosua, i ka i ana mai, Ua loaa na'lii elima, ua pee lakou iloko o kekahi ana aia ma Makeda.
18 Josué dit: « Roulez de grosses pierres à l'entrée de la caverne, et mettez-y des hommes pour les garder.
I aku la o Iosua, E olokaa i mau pohaku nui ma ka waha o ke ana, a e hoonoho i mau kanaka e kiai ia lakou:
19 Et vous, ne vous arrêtez pas; poursuivez vos ennemis et frappez-les en queue; ne les laissez pas entrer dans leurs villes, car Yahweh, votre Dieu, les a livrés entre vos mains. »
Mai kakali oukou, e hahai oukou i ko oukou poe enemi, a e pepehi i ko lakou hopena. Mai kuu aku ia lakou e komo iloko o ko lakou mau kulanakauhale; no ka mea, na Iehova ko oukou Akua i haawi mai ia lakou i ko oukou lima.
20 Lorsque Josué et les enfants d'Israël eurent achevé de leur infliger une très grande défaite jusqu'à les exterminer, ceux qui purent s'échapper s'étant réfugiés dans les villes fortifiées,
Luku aku la o Iosua a me na mamo a Iseraela ia lakou i ka make nui loa, a oki loa iho la lakou, alaiia, holo aku la ke koena o lakou a komo iloko o na kulanakauhale i paa i ka pa.
21 tout le peuple revint tranquillement au camp, vers Josué, à Macéda, sans que personne remuât la langue contre les enfants d'Israël.
Hoi maluhia mai la na kanaka a pau i kahi a lakou i hoomoana'i, io Iosua la, ma Makeda. Aole loa i hookala kekahi i kona alelo i na mamo a Iseraela.
22 Josué dit: « Ouvrez l'entrée de la caverne, faites sortir, pour me les amener, ces cinq rois de la caverne. »
I aku la o Iosua, E wehe i ka waha o ke ana, a e lawe mai iwaho io u nei, i ua mau alii la elima, mai ke aua mai.
23 Ils firent ainsi, et lui amenèrent les cinq rois, qu'ils avaient fait sortir de la caverne, le roi de Jérusalem, le roi d'Hébron, le roi de Jérimoth, le roi de Lachis et le roi d'Eglon.
Hana iho la no lakou pela, a lawe mai la i ua mau alii la elima io na la, mai ke ana mai; o ke alii o Ierusalema, a me ke alii o Heberona, a me ke alii o Iaremuta, a me ke alii o Lakisa, a me ke alii o Egelona.
24 Lorsqu'ils eurent fait sortir ces rois devant Josué, Josué appela tous les hommes d'Israël et dit aux chefs des gens de guerre qui l'avaient accompagné: « Approchez-vous, mettez vos pieds sur le cou de ces rois. » Ils s'approchèrent et mirent leurs pieds sur leurs cous.
A i ka wa i lawe mai ai lakou i ua mau alii nei io Iosua la, alaila, hea aku la o Iosua i kanaka a pau o ka Iseraela, i aku la i na alihi o ka poe koa, i hele pu me ia, E neenee mai oukou, a e hehi ko oukou kapuwai maluna o na a-i o keia poe alii. Neenee mai la lakou a hehi aku la ko lakou kapuwai, maluna o ko lakou mau a-i.
25 Et Josué leur dit: « Ne craignez point et ne vous effrayez point, soyez fermes et courageux, car c'est ainsi que Yahweh traitera tous vos ennemis contre lesquels vous combattez. »
I aku la o Iosua ia lakou, Mai makau oukou, aole hoi e weliweli; e ikaika oukou, a e koa hoi, no ka mea, pela no e hana mai ai o Iehova i na euemi a pau a oukou e kaua aku ai.
26 Après cela Josué les frappa de l'épée et les fit mourir; il les pendit à cinq arbres, et ils y restèrent pendus jusqu'au soir.
A mahope iho, luku aku la o Iosua ia lakou a pepehi iho la, a kaawe ae la ma na laau elima; a e kaulia ana no lakou ma na laau, a hiki i ke ahiahi.
27 Vers le coucher du soleil, Josué les fit descendre des arbres; on les jeta dans la caverne où ils s'étaient cachés, et l'on mit à l'entrée de la caverne de grosses pierres, qui y sont restées jusqu'à ce jour même.
A hiki i ka manawa i napoo ai ka la, kauoha ae la o Iosua, e kuu ia lakou mailuua iho o na laau, a e kiola ia lakou iloko o ke ana, ma kahi a lakou i pee aku ai; a waiho aku la i na pohaku nui ma ka waha o ke ana, a hiki loa mai i neia la.
28 Le même jour, Josué s'empara de Macéda et la frappa, elle et son roi, du tranchant de l'épée; il dévoua par anathème la ville et tous les êtres vivants qui s'y trouvaient, sans laisser échapper personne, et il traita le roi de Macéda comme il avait traité le roi de Jéricho.
Ia la no i hoopio ai o Iosua ia Makeda, a luku aku la me ka maka o ka pahikaua, a pepehi aku la i ko laila alii a make loa, o lakou, a me ko laila kanaka a pau, aole ia i waiho i kekahi koena. Hana aku la ia i ko laila alii, e like me ia i hana aku ai i ke alii o Ieriko.
29 Josué, et tout Israël avec lui, passa de Macéda à Lebna, et il attaqua Lebna.
Hele aku la o Iosua, a me ka Iseraela a pau pu me ia, mai Makeda aku a hiki i Libena, a kaua aku la ia Libena.
30 Yahweh la livra aussi, avec son roi, entre les mains d'Israël, et il la frappa du tranchant de l'épée, elle et tous les êtres vivants qui s'y trouvaient, sans en laisser échapper aucun, et il traita son roi comme il avait traité le roi de Jéricho.
Haawi mai no hoi o Iehova ia wahi a me ko laila alii a me ko laila poe kanaka a pau, i ka lima o ka Iseraela, a luku aku la oia ia wahi ma ka maka o ka pahikaua; aole ia i waiho i koena ma ia wahi. Hana aku no hoi ia i ko laila alii e like me ia i hana aku ai i ke alii o Ieriko.
31 Josué, et tout Israël avec lui, passa de Lebna à Lachis; il établit son camp devant elle et l'attaqua.
Hele aku la o Iosua, a me ka Iseraela a pau pu me ia mai Libena aku a Lakisa, hoomoana iho la ma ke alo o ia wahi, a kaua aku la.
32 Et Yahweh livra Lachis entre les mains d'Israël, qui la prit le second jour, et la frappa du tranchant de l'épée, elle et tous les êtres vivants qui s'y trouvaient, comme il avait fait pour Lebna. —
Haawi mai la o Iehova ia Lakisa i ka lima o ka Iseraela, a i ka lua o ka la, hoopio iho la oia ia wahi a luku aku la ia wahi ma ka maka o ka pahikaua, a me na kanaka a pau ma ia wahi, e like me na mea a pau ana i hana aku ai ia Libena.
33 Alors Horam, roi de Gaser, monta pour secourir Lachis; Josué le battit, lui et son peuple, sans laisser échapper personne.
Alaila, hele ae la o Horama, ke alii o Gezera, e kokua mamuli o Lakisa. Luku aku la o Iosua ia ia, a me kona kanaka, a pau loa lakou i ka make, aole i koe.
34 Josué, et tout Israël avec lui, passa de Lachis à Eglon; ils établirent leur camp devant elle et l'attaquèrent.
Hele aku la o Iosua a me ka Iseraela a pau pu me ia, mai Lakisa aku a Egelona, a hoomoana iho la ma ke alo o ia wahi, a kaua aku la ia ia.
35 Ils la prirent le même jour, et la frappèrent du tranchant de l'épée; tous les êtres vivants qui s'y trouvaient, Josué les dévoua par anathème ce jour-là, selon tout ce qu'il avait fait pour Lachis.
Hoopio iho la lakou ia wahi ia la no, a luku aku la ia wahi ma ka maka o ka pahikaua, a me ko laila kanaka a pau, luku loa aku la ia, e like me na mea a pau ana i hana aku ai ia Lakisa.
36 Josué, et tout Israël avec lui, monta d'Eglon à Hébron, et ils l'attaquèrent.
Hele aku la o Iosua, a me ka Iseraela a pau pu me ia, mai Egelona aku a Heberona, a kaua aku la ia wahi.
37 L'ayant prise, ils la frappèrent du tranchant de l'épée, elle, son roi, toutes les villes de sa dépendance et tous les êtres vivants qui s'y trouvaient, sans laisser échapper personne, comme Josué avait fait pour Eglon; et il la dévoua par anathème, avec tous les êtres vivants qui s'y trouvaient.
Hoopio iho la lakou ia wahi, a luku aku la ma ka maka o ka pahikaua, a me ko laila alii, a me ko laila kulanakauhale a pau, a me ko laila kanaka a pau; aole ia i waiho i koena, e like me na mea a pau ana i hana aku ai ia Egelona. Hooki loa iho la oia ia wahi a me ko laila kanaka a pau.
38 Josué, et tout Israël avec lui, se tourna vers Dabir, et il l'attaqua.
Hoi mai la o Iosua a me ka Iseraela a pau pu me ia, a i Debira, a kaua ae la ia wahi;
39 Il la prit, elle, son roi et toutes les villes de sa dépendance; et ils les frappèrent du tranchant de l'épée, et ils dévouèrent par anathème tous les êtres vivants qui s'y trouvaient, sans laisser échapper personne. Josué traita Dabir et son roi comme il avait traité Hébron, et comme il avait traité Lebna et son roi.
A hoopio iho la, a me ko laila alii, a me ko laila kulanakauhale a pau, a luku aku la ia lakou ma ka maka o ka pahikaua, a hooki loa iho la ia i kanaka a pau o ia wahi, aole i waiho i koena; e like me ia i hana aku ai ia Heberona, pela no ia i hana'i ia Debira, a me kona alii, e like hoi me ia i hana'i ia Libena, a me kona alii.
40 Josué frappa tout le pays: la Montagne, le Négéb, le bas pays et les coteaux, avec tous leurs rois, sans laisser échapper personne, dévouant par anathème tout ce qui avait vie, comme l'avait ordonné Yahweh, le Dieu d'Israël.
Luku aku la o Iosua i ka aina mauna a pau, a ma ka lima hema, a ma kahi papu, a ma kahi haahaa, a me ko laila poe alii a pau. Aole ia i waiho i kekahi koena. Hooki loa iho la ia i na mea hanu a pau, e like me ke kauoha ana mai o Iehova ke Akua o ka Iseraela.
41 Josué les battit de Cadès-Barné à Gaza, et tout le pays de Gosen jusqu'à Gabaon.
Luku aku la o Iosua ia lakou, mai Kadesabanea a hiki i Gaza, a me ka aina a pau o Gosena a hiki loa i Gibeona.
42 Josué prit tous ces rois et tout leur pays dans une seule expédition, car Yahweh, le Dieu d'Israël, combattait pour Israël.
Hoopio iho la o Iosua i keia poe alii a pau, a me ko lakou aina, i kela wa hookahi no, no ka mea, na Iehova no, ke Akua o ka Iseraela, i kaua mai mamuli o ka Iseraela.
43 Puis Josué, et tout Israël avec lui, retourna au camp, à Galgala.
Hoi mai la o Iosua, a me ka Iseraela a pau pu me ia, a hiki i kahi a lakou i hoomoana'i ma Gilegala.

< Josué 10 >