< Luc 6 >

1 Un jour de sabbat, dit le second-premier, comme Jésus traversait des champs de blé, ses disciples cueillaient des épis, et, les froissant dans leurs mains, les mangeaient.
Ikkinqi «muⱨim xabat küni», u buƣdayliⱪlardin ɵtüp ketiwatatti. Uning muhlisliri baxaⱪlarni üzüwelip, aliⱪinida uwulap yǝwatatatti.
2 Quelques Pharisiens leur dirent: « Pourquoi faites-vous ce qui n’est pas permis le jour du sabbat? »
Lekin buni kɵrgǝn bǝzi Pǝrisiylǝr ularƣa: — Silǝr nemixⱪa xabat küni Tǝwratta qǝklǝngǝn ixni ⱪilisilǝr? — deyixti.
3 Jésus leur répondit: « Vous n’avez donc pas lu ce que fit David, lorsqu’il eut faim, lui et ceux qui l’accompagnaient:
Əysa ularƣa jawabǝn: — Silǝr ⱨǝtta Dawut [pǝyƣǝmbǝr] wǝ uning ⱨǝmraⱨlirining aq ⱪalƣanda nemǝ ⱪilƣanliⱪini [muⱪǝddǝs yazmilardin] oⱪumiƣanmusilǝr?
4 comment il entra dans la maison de Dieu, et prit les pains de proposition, en mangea et en donna à ceux qui étaient avec lui, bien qu’il ne soit permis d’en manger qu’aux prêtres seuls? »
Demǝk, u Hudaning ɵyigǝ kirip, [Hudaƣa] atalƣan, [Tǝwratta] kaⱨinlardin baxⱪa ⱨǝrⱪandaⱪ adǝmning yeyexi qǝklǝngǝn «tǝⱪdim nanlar»ni [sorap] elip yegǝn wǝ ⱨǝmraⱨliriƣimu bǝrgǝn — dǝp jawab bǝrdi.
5 Et il ajouta: « Le Fils de l’homme est maître même du sabbat. »
Ahirida u ularƣa: — Insan’oƣli xabat küniningmu Igisidur, — dedi.
6 Un autre jour de sabbat, Jésus entra dans la synagogue et il enseignait. Et il y avait là un homme dont la main droite était desséchée.
Yǝnǝ bir xabat küni xundaⱪ boldiki, u sinagogⱪa kirip tǝlim beriwatatti. Sinagogta ong ⱪoli yigilǝp kǝtkǝn bir adǝm bar idi.
7 Or, les scribes et les Pharisiens l’observaient, pour voir s’il faisait des guérisons le jour du sabbat, afin d’avoir un prétexte pour l’accuser.
Əmdi Tǝwrat ustazliri bilǝn Pǝrisiylǝr uning üstidin ǝrz ⱪilƣudǝk birǝr ixni izdǝp tapayli dǝp, uning xabat künimu kesǝl saⱪaytidiƣan-saⱪaytmaydiƣanliⱪini paylap yürüxǝtti.
8 Mais lui, pénétrant leurs pensées, dit à l’homme qui avait la main desséchée: « Lève-toi, et tiens-toi au milieu «; et lui, s’étant levé, se tint debout.
Biraⱪ Əysa ularning kɵnglidikini bilip, ⱪoli yigilǝp kǝtkǝn adǝmgǝ: — Ornungdin tur, otturiƣa qiⱪⱪin! — dewidi, ⱨeliⱪi adǝm ornidin ⱪopup xu yǝrdǝ turdi.
9 Alors Jésus leur dit: « Je vous le demande, est–il permis, le jour du sabbat, de faire du bien ou de faire du mal, de sauver la vie ou de l’ôter? »
Andin Əysa ularƣa: — Silǝrdin sorap baⱪayqu, Tǝwratⱪa uyƣun bolƣini xabat küni yahxiliⱪ ⱪilixmu, yaki yamanliⱪ ⱪilixmu? Janni ⱪutⱪuzuxmu yaki janƣa zamin boluxmu? — dǝp soridi.
10 Puis, promenant son regard sur eux tous, il dit à cet homme: « Etends ta main. » Il l’étendit et sa main redevint saine.
Ətrapidikilǝrning ⱨǝmmisigǝ nǝzǝr salƣandin keyin, u ⱨeliⱪi adǝmgǝ: — Ⱪolungni uzat, — dedi. U xundaⱪ ⱪilixi bilǝnla ⱪoli ǝsligǝ kǝltürülüp ikkinqi ⱪoliƣa ohxax boldi.
11 Mais eux, remplis de démence, se consultaient sur ce qu’ils feraient à Jésus.
Lekin ular ƣǝzǝptin ⱨoxini yoⱪitip, Əysaƣa ⱪandaⱪ taⱪabil turux toƣrisida mǝsliⱨǝtlixixkǝ baxlidi.
12 En ces jours-là, il se retira sur la montagne pour prier, et il passa toute la nuit à prier Dieu.
Xu künlǝrdǝ xundaⱪ boldiki, u dua ⱪilixⱪa taƣⱪa qiⱪti wǝ u yǝrdǝ Hudaƣa keqiqǝ dua ⱪildi.
13 Quand il fut jour, il appela ses disciples, et choisit douze d’entre eux, qu’il nomma apôtres:
Tang atⱪanda, muhlislirini aldiƣa qaⱪirip, ularning iqidin on ikkiylǝnni tallap, ularni rosul dǝp atidi.
14 Simon, auquel il donna le nom de Pierre, et André son frère, Jacques et Jean, Philippe et Barthélemy,
Ular: Simon (Əysa uni Petrus dǝpmu atiƣan) wǝ uning inisi Andiriyas; Yaⱪup wǝ Yuⱨanna, Filip wǝ Bartolomay,
15 Matthieu et Thomas, Jacques, fils d’Alphée, et Simon, appelé le Zélote,
Matta wǝ Tomas, Alfayning oƣli Yaⱪup wǝ millǝtpǝrwǝr dǝp atalƣan Simon,
16 Jude, frère de Jacques, et Judas Iscariote, qui devint traître.
Yaⱪupning oƣli Yǝⱨuda wǝ keyin uningƣa satⱪunluⱪ ⱪilƣan Yǝⱨuda Ixⱪariyotlar idi.
17 Etant descendu avec eux, il s’arrêta sur un plateau, où se trouvaient une foule de ses disciples et une grande multitude de peuple de toute la Judée, de Jérusalem et de toute la région maritime de Tyr et de Sidon.
Əysa [rosulliri] bilǝn taƣdin qüxüp, bir tüzlǝngliktǝ turatti. Xu yǝrdǝ nurƣun muhlisliri ⱨǝmdǝ pütkül Yǝⱨudiyǝ ɵlkisidin wǝ Yerusalemdin, Tur wǝ Zidon xǝⱨǝrlirigǝ ⱪaraydiƣan dengiz boyidiki yurtlardin top-top kixilǝr yiƣilixti. Ular uning tǝlimlirini anglax wǝ kesǝllirigǝ xipaliⱪ izdǝx üqün kǝlgǝnidi.
18 Ils étaient venus pour l’entendre et pour être guéris de leurs maladies. Ceux qui étaient tourmentés par des esprits impurs étaient guéris.
Napak roⱨlardin azablanƣanlarmu xipaliⱪ tepixti.
19 Et toute cette foule cherchait à le toucher, parce qu’il sortait de lui une vertu qui les guérissait tous.
Bu top-top adǝmlǝrning ⱨǝmmisi ⱪollirini uningƣa tǝgküzüwelixⱪa intilǝtti; qünki küq-ⱪudrǝt uning wujudidin qiⱪip ularning ⱨǝmmisigǝ xipaliⱪ beriwatatti.
20 Alors, levant les yeux vers ses disciples, il leur dit: « Heureux, vous qui êtes pauvres, car le royaume des cieux est à vous!
Xuning bilǝn u bexini kɵtürüp muhlisliriƣa ⱪarap mundaⱪ dedi: — «Mubarǝk, ǝy yoⱪsullar! Qünki Hudaning padixaⱨliⱪi silǝrningkidur.
21 Heureux, vous qui avez faim maintenant, car vous serez rassasiés! Heureux, vous qui pleurez maintenant, car vous serez dans la joie!
Mubarǝk, ǝy ⱨazir aq ⱪalƣanlar! Qünki silǝr toluⱪ toyunisilǝr. Mubarǝk, ǝy yiƣlawatⱪanlar! Qünki külidiƣan bolisilǝr.
22 Heureux serez-vous, lorsque les hommes vous haïront, vous repousseront de leur société, vous chargeront d’opprobre, et rejetteront votre nom comme infâme, à cause du Fils de l’homme.
Kixilǝr Insan’oƣlining wǝjidin silǝrdin nǝprǝtlǝnsǝ, silǝrni ɵzliridin qǝtkǝ ⱪaⱪsa, silǝrgǝ tɵⱨmǝt-ⱨaⱪarǝt ⱪilsa, naminglarni rǝzil dǝp ⱪarƣisa, silǝrgǝ mubarǝk!
23 Réjouissez-vous en ce jour-là, et tressaillez de joie, car voici que votre récompense est grande dans le ciel: c’est ainsi que leurs pères traitaient les prophètes.
Xu küni xadlinip tǝntǝnǝ ⱪilip sǝkrǝnglar. Qünki mana, ǝrxtǝ bolƣan in’aminglar zordur. Qünki ularning ata-bowiliri [burunⱪi] pǝyƣǝmbǝrlǝrgimu ohxax ixlarni ⱪilƣan.
24 Mais malheur à vous, riches, car vous avez votre consolation!
— Lekin ⱨalinglarƣa way, ǝy baylar! Qünki silǝr alliⱪaqan raⱨǝt-paraƣitinglarƣa igǝ boldunglar!
25 Malheur à vous, qui êtes rassasiés, car vous aurez faim! Malheur à vous, qui riez maintenant, car vous serez dans le deuil et dans les larmes!
Ⱨalinglarƣa way, ǝy ⱪarni toyunƣanlar! Qünki silǝr aq ⱪalisilǝr. Ⱨalinglarƣa way, ǝy külüwatⱪanlar! Qünki ⱨaza tutup yiƣlaysilǝr.
26 Malheur à vous, quand tous les hommes diront du bien de vous, car c’est ce que leurs pères faisaient à l’égard des faux prophètes!
Ⱨǝmmǝylǝn silǝrni yahxi degǝndǝ, ⱨalinglarƣa way! Qünki ularning ata-bowilirimu [burunⱪi] sahta pǝyƣǝmbǝrlǝrgǝ xundaⱪ ⱪilƣan».
27 Mais je vous le dis, à vous qui m’écoutez: Aimez vos ennemis; faites du bien à ceux qui vous haïssent.
— Biraⱪ manga ⱪulaⱪ salƣan silǝrgǝ xuni eytip ⱪoyayki, düxmǝnliringlarƣa meⱨir-muⱨǝbbǝt kɵrsitinglar; silǝrgǝ ɵq bolƣanlarƣa yahxiliⱪ ⱪilinglar.
28 Bénissez ceux qui vous maudissent, et priez pour ceux qui vous maltraitent.
Silǝrni ⱪarƣiƣanlarƣa bǝht tilǝnglar; silǝrgǝ yaman muamilidǝ bolƣanlarƣimu dua ⱪilinglar.
29 Si quelqu’un te frappe sur une joue, présente-lui encore l’autre; et si quelqu’un t’enlève ton manteau, ne l’empêche pas de prendre aussi ta tunique.
Birsi mǝngzinggǝ ursa, ikkinqi mǝngzingnimu tutup bǝr; birsi qapiningni eliwalimǝn desǝ, kɵnglikingnimu ayimay bǝrgin.
30 Donne à quiconque te demande, et si l’on te ravit ton bien, ne le réclame point.
Birsi sǝndin birnemǝ tilisǝ, uningƣa bǝrgin. Birsi sening birǝr nǝrsǝngni elip kǝtsǝ, uni ⱪayturup berixni sorima.
31 Ce que vous voulez que les hommes fassent pour vous, faites-le pareillement pour eux.
Baxⱪilarning ɵzünglarƣa ⱪandaⱪ muamilǝ ⱪilixini ümid ⱪilsanglar, silǝrmu ularƣa xundaⱪ muamilǝ ⱪilinglar.
32 Si vous aimez ceux qui vous aiment, quel gré vous en saura-t-on? Les pécheurs aussi aiment ceux qui les aiment.
Əgǝr silǝr ɵzünglarni yahxi kɵrgǝnlǝrgila meⱨir-muⱨǝbbǝt kɵrsǝtsǝnglar, undaⱪda silǝrdǝ nemǝ xapaǝt bolsun? Qünki ⱨǝtta gunaⱨkarlarmu ɵzini yahxi kɵrgǝnlǝrgǝ meⱨir-muⱨǝbbǝt kɵrsitidiƣu.
33 Et si vous faites du bien à ceux qui vous font du bien, quel gré vous en saura-t-on? Les pécheurs aussi en font autant.
Əgǝr silǝr ɵzünglarƣa yahxiliⱪ ⱪilƣanlarƣila yahxiliⱪ ⱪilsanglar, undaⱪta silǝrdǝ nemǝ xapaǝt bolsun? Qünki ⱨǝtta gunaⱨkarlarmu xundaⱪ ⱪilidiƣu!
34 Et si vous prêtez à ceux de qui vous espérez recevoir, quel gré vous en saura-t-on? Des pécheurs aussi prêtent à des pécheurs, afin qu’on leur rende l’équivalent.
Əgǝr silǝr ⱪǝrzni «qoⱪum ⱪayturup beridu» dǝp oyliƣanlarƣa bǝrsǝnglar, undaⱪta silǝrdǝ nemǝ xapaǝt bolsun? Qünki ⱨǝtta gunaⱨkarlarmu ǝynǝn ⱪayturup alimiz dǝp baxⱪa gunaⱨkarlarƣa ⱪǝrz beridiƣu!
35 Pour vous, aimez vos ennemis, faites du bien et prêtez sans rien espérer en retour; et votre récompense sera grande, et vous serez les fils du Très-Haut, qui est bon aux ingrats et aux méchants.
Lekin silǝr bolsanglar, düxmininglarƣimu meⱨir-muⱨǝbbǝt kɵrsitinglar, yahxiliⱪ ⱪilinglar, baxⱪilarƣa ɵtnǝ beringlar wǝ «Ular bizgǝ bernemǝ ⱪayturidu» dǝp oylimanglar. Xu qaƣda, in’aminglar zor bolidu wǝ silǝr Ⱨǝmmidin Aliy Bolƣuqining pǝrzǝntliri bolisilǝr. Qünki u tuzkorlarƣa wǝ rǝzillǝrgimu meⱨribanliⱪ ⱪilidu.
36 Soyez donc miséricordieux, comme votre Père est miséricordieux.
Atanglar meⱨriban bolƣinidǝk silǝrmu meⱨriban bolunglar.
37 Ne jugez pas, et vous ne serez pas jugés; ne condamnez pas, et vous ne serez pas condamnés; remettez et il vous sera remis.
— Baxⱪilarning üstidin ⱨɵküm ⱪilip yürmǝnglar. Bolmisa, silǝr [Hudaning] ⱨɵkümigǝ uqraysilǝr. Baxⱪilarni gunaⱨⱪa bekitmǝnglar wǝ silǝrmu gunaⱨⱪa bekitilmǝysilǝr. Baxⱪilarni kǝqürünglar wǝ silǝrmu kǝqürüm ⱪilinisilǝr.
38 Donnez, et il vous sera donné: on versera dans votre sein une bonne mesure, pressée, secouée et débordante, car on se servira, pour vous rendre, de la même mesure avec laquelle vous aurez mesuré. »
Beringlar wǝ silǝrgimu berilidu — ⱨǝtta qong ɵlqigüqkǝ liⱪ qingdap, silkip toldurulup üstidin texip qüxkidǝk dǝrijidǝ ⱪoynunglarƣa tɵküp berilidu. Silǝr baxⱪilarƣa ⱪandaⱪ ɵlqǝm bilǝn ɵlqǝp bǝrsǝnglar, silǝrgimu xundaⱪ ɵlqǝm bilǝn ɵlqǝp berilidu.
39 Il leur fit encore cette comparaison: « Un aveugle peut-il conduire un aveugle? Ne tomberont-ils pas tous les deux dans la fosse?
Andin u ularƣa tǝmsil eytip mundaⱪ dedi: — Ⱪariƣu ⱪariƣuni yetilǝp mangalamdu? Undaⱪ ⱪilsa, ⱨǝr ikkisi orǝkkǝ qüxüp kǝtmǝmdu?
40 Le disciple n’est pas au-dessus du maître; mais tout disciple, son instruction achevée, sera comme son maître.
Muhlis ustazidin üstün turmaydu; lekin takamullaxturulƣini ustaziƣa ohxax bolidu.
41 Pourquoi regardes-tu la paille qui est dans l’œil de ton frère, et ne remarques-tu pas la poutre qui est dans ton œil?
Əmdi nemǝ üqün buradiringning kɵzidiki ⱪilni kɵrüp, ɵz kɵzüngdiki limni bayⱪiyalmaysǝn?!
42 Ou comment peux-tu dire à ton frère: Mon frère, laisse-moi ôter cette paille de ton œil, toi qui ne vois pas la poutre qui est dans le tien? Hypocrite, ôte d’abord la poutre de ton œil, et tu verras ensuite à ôter la paille qui est dans l’œil de ton frère.
Sǝn ⱪandaⱪmu ɵz kɵzüngdǝ turƣan limni kɵrmǝy turup buradiringƣa: «Ⱪeni, kɵzüngdiki ⱪilni eliwetǝy!» deyǝlǝysǝn?! Əy sahtipǝz! Awwal ɵzüngning kɵzidiki limni eliwǝt, andin eniⱪ kɵrüp, buradiringning kɵzidiki ⱪilni eliwetǝlǝysǝn.
43 En effet, il n’y a pas de bon arbre qui porte de mauvais fruits, ni de mauvais arbre qui porte de bons fruits;
Qünki ⱨeqⱪandaⱪ yahxi dǝrǝh yaman mewǝ bǝrmǝydu, ⱨeqⱪandaⱪ yaman dǝrǝhmu yahxi mewǝ bǝrmǝydu.
44 chaque arbre se reconnaît à son fruit. On ne cueille pas de figues sur les épines; on ne coupe pas de raisin sur les ronces.
Ⱨǝrⱪandaⱪ dǝrǝhni bǝrgǝn mewisidin pǝrⱪ ǝtkili bolidu. Qünki tikǝndin ǝnjürni üzgili bolmas, yantaⱪtin üzüm üzgili bolmas.
45 L’homme bon tire le bien du bon trésor de son cœur; et, de son mauvais trésor, l’homme méchant tire le mal; car la bouche parle de l’abondance du cœur.
Yahxi adǝm ⱪǝlbidiki yahxiliⱪ hǝzinisidin yahxiliⱪ qiⱪiridu; rǝzil adǝm ⱪǝlbidiki rǝzillik hǝzinisidin rǝzillikni qiⱪiridu. Qünki ⱪǝlb nemigǝ toldurulƣan bolsa, eƣizdin xu qiⱪidu.
46 Pourquoi m’appelez-vous Seigneur, Seigneur, et ne faites-vous pas ce que je dis?
— Silǝr nemixⱪa meni «Rǝb! Rǝb!» dǝysilǝr-yu, biraⱪ silǝrgǝ eytⱪanlirimƣa ǝmǝl ⱪilmaysilǝr?
47 Tout homme qui vient à moi, qui écoute mes paroles, et les met en pratique, je vous montrerai à qui il est semblable.
Əmisǝ, mening aldimƣa kelip, sɵzlirimni anglap ǝmǝl ⱪilƣan ⱨǝrkimning kimgǝ ohxiƣanliⱪini silǝrgǝ kɵrsitip berǝy.
48 Il est semblable à un homme qui, bâtissant une maison, a creusé bien avant, et en a posé les fondements sur le roc. Une inondation étant survenue, le torrent s’est jeté contre cette maison, et il n’a pu l’ébranler, parce qu’elle était fondée sur le roc.
U huddi qongⱪur kolap, ulini ⱪoram taxning üstigǝ selip ɵy salƣan kixigǝ ohxaydu. Kǝlkün kǝlgǝndǝ, su eⱪimi u ɵyning üstigǝ zǝrb bilǝn urulƣini bilǝn, uni midir-sidir ⱪilalmidi, qünki u puhta selinƣan.
49 Mais celui qui écoute et ne met pas en pratique, est semblable à un homme qui a bâti sa maison sur la terre, sans fondements; le torrent est venu se heurter contre elle, et elle est tombée aussitôt, et grande a été la ruine de cette maison. »
Lekin sɵzlirimni anglap turup, ǝmǝl ⱪilmaydiƣan kixi bolsa, ⱪuruⱪ yǝrning üstigǝ ulsiz ɵy salƣan kixigǝ ohxaydu. [Kǝlkün] eⱪimi xu ɵyning üstigǝ uruluxi bilǝn u ɵrülüp kǝtti; uning ɵrülüxi intayin dǝⱨxǝtlik boldi!

< Luc 6 >