< 1 Samuel 9 >

1 Il y avait un homme de Benjamin, nommé Kish, fils d'Abiel, fils de Zeror, fils de Becorath, fils d'Aphia, fils d'un Benjamite, homme puissant et vaillant.
Pea naʻe ai ʻae tangata ʻo Penisimani, ko Kisi hono hingoa, ko e foha ʻo ʻApieli, ko e foha ʻo Siloa, ko e foha ʻo Pikolati, ko e foha ʻo ʻAfia ko e tangata Penisimani, ko e tangata mālohi.
2 Il avait un fils qui s'appelait Saül, un jeune homme impressionnant; et il n'y avait pas parmi les enfants d'Israël une personne plus belle que lui. Il était plus grand que tous les autres, à partir des épaules et au-dessus.
Pea naʻe ʻiate ia ʻae foha ko Saula hono hingoa, ko e tangata talavou lelei, mo toulekeleka: pea naʻe ʻikai ha tangata ʻi he fānau ʻa ʻIsileli naʻe lelei hake ʻiate ia: mei hono uma ʻo fai ki ʻolunga naʻe māʻolunga lahi taha pe ia ʻi he kakai kotoa pē.
3 Les ânes de Kish, père de Saül, étaient perdus. Kish dit à Saül, son fils: « Prends maintenant avec toi un des serviteurs, et lève-toi, va chercher les ânes. »
Pea naʻe hē ʻae fanga ʻasi ʻa Kisi ko ʻene tamai. Pea naʻe pehē ʻe Kisi kia Saula ko hono foha, “Ko eni ke ke ʻave ʻae tokotaha ʻoe kau tamaioʻeiki, pea ke ʻalu ʻo kumi ʻae fanga ʻasi.”
4 Il traversa la montagne d'Ephraïm et passa par le pays de Shalisha, mais ils ne les trouvèrent pas. Puis ils passèrent par le pays de Shaalim, et ils ne les trouvèrent pas. Puis il passa par le pays des Benjamites, mais ils ne les trouvèrent pas.
Pea naʻe ʻalu ia, ʻo ʻasi ʻi he moʻunga ʻo ʻIfalemi, ʻo ne ʻosiki ʻae fonua ʻo Salisa, ka naʻe ʻikai te na ʻilo ʻakinautolu: pea naʻa na toki ō ʻo ʻasi ʻi he fonua ʻo Salima, pea naʻe ʻikai tenau ʻi ai: pea ʻalu ia ʻo ʻasi ʻi he fonua ʻoe kakai Penisimani, ka naʻe ʻikai te na ʻilo ʻakinautolu.
5 Lorsqu'ils furent arrivés au pays de Zuph, Saül dit à son serviteur qui était avec lui: « Viens! Rentrons, de peur que mon père ne cesse de se préoccuper des ânes et ne s'inquiète pour nous. »
Pea ʻi he ʻena hoko ki he fonua ʻo Sufi, naʻe pehē ʻe Saula ki heʻene tamaioʻeiki naʻe ʻiate ia, “Ke ta tafoki; telia naʻa tuku ʻe heʻeku tamai ʻene tokanga ki he fanga ʻasi, pea hoko ʻo tokanga kiate kitaua.”
6 Le serviteur lui dit: « Voici qu'il y a un homme de Dieu dans cette ville, et c'est un homme qui est honoré. Tout ce qu'il dit arrive sûrement. Allons-y maintenant. Il pourra peut-être nous indiquer le chemin à suivre. »
Pea naʻe pehē ʻe ia kiate ia, “Vakai mai, ʻoku ʻi he kolo ni ʻae tangata ʻoe ʻOtua, pea ko e tangata ongoongolelei ia; ʻoku hoko moʻoni ʻaia kotoa pē ʻoku ne lea ki ai: pea ko eni ke ta ō ki ai; heiʻilo pe te ne faʻa fakahā mai hota hala ke ta ō ai.”
7 Alors Saül dit à son serviteur: « Mais voici, si nous partons, que devons-nous apporter à cet homme? Car le pain est épuisé dans nos sacs, et il n'y a pas de présent à apporter à l'homme de Dieu. Qu'avons-nous? »
Pea naʻe pehē ai ʻe Saula ki heʻene tamaioʻeiki, “Kae vakai, kapau te ta ō, ko e hā te ta ʻave ki he tangata? He kuo ʻosi ʻae mā ʻi heʻeta ngaahi ipu, pea ʻoku ʻikai ha meʻaʻofa ke ʻatu ki he tangata ʻoe ʻOtua: ko e hā ʻoku ta maʻu?”
8 Le serviteur répondit de nouveau à Saül et dit: « Voici, j'ai dans ma main la quatrième partie d'un sicle d'argent. Je vais donner cela à l'homme de Dieu, pour qu'il nous indique notre chemin. »
Pea naʻe toe lea ʻae tamaioʻeiki kia Saula, ʻo pehē, “Vakai, ʻoku ʻiate au hono fā ʻoe vahe ʻoe sikeli siliva: te u ʻatu ia ki he tangata ʻoe ʻOtua, ke ne fakahā hota hala.”
9 (Autrefois, en Israël, lorsqu'un homme allait consulter Dieu, il disait: « Viens! Allons chez le voyant », car celui qu'on appelle maintenant prophète était auparavant appelé voyant).
(ʻI he ʻalu ha tangata ʻi muʻa ʻi ʻIsileli ke fehuʻi ki he ʻOtua, naʻe lea ia ʻo pehē, “Haʻu ke tau ō ki he tangata kikite: he ko ia ʻoku ui ni ko e Palōfita, naʻe ui ia ʻi muʻa ko e tangata kikite.”)
10 Alors Saül dit à son serviteur: « Bien dit. Viens! Allons-y. » Ils se rendirent donc à la ville où se trouvait l'homme de Dieu.
Pea naʻe pehē ʻe Saula ki heʻene tamaioʻeiki, “ʻOku lelei hoʻo lea, haʻu ke ta ō.” Ko ia ne na ō ai ki he kolo ʻaia naʻe ʻi ai ʻae tangata ʻoe ʻOtua.
11 Comme ils montaient la montée vers la ville, ils trouvèrent des jeunes filles qui sortaient pour puiser de l'eau, et ils leur dirent: « Le voyant est-il ici? ».
Pea ʻi heʻena ʻohake ʻi he moʻunga ki he kolo, naʻa na ʻilo ʻae kau finemui naʻe ʻalu ke ʻutu vai, pea ne na pehē kiate kinautolu, “ʻOku ʻi heni ʻae tangata kikite?”
12 Ils leur répondirent et dirent: « Il l'est. Le voici, il est devant vous. Dépêchez-vous, car il est entré aujourd'hui dans la ville, car le peuple offre aujourd'hui un sacrifice sur le haut lieu.
Pea naʻa nau tali ʻakinaua, ʻo pehē, “ʻOku ʻi ai ia; vakai, ʻoku ʻalu muʻomuʻa ia ʻiate kimoua: mo fakatoʻotoʻo, he naʻe haʻu he ʻaho ni ia ki he kolo; he ʻoku ai ʻae kātoanga ʻae kakai he ʻaho ni ʻi he potu māʻolunga:
13 Dès que vous serez entrés dans la ville, vous le trouverez immédiatement avant qu'il ne monte sur le haut lieu pour manger, car le peuple ne mange pas avant qu'il n'arrive, car il bénit le sacrifice. Ensuite, ceux qui sont invités mangent. Monte donc maintenant, car c'est à cette heure que tu le trouveras. »
‌ʻI hoʻomo hoko ki he kolo, te mo ʻilo leva ia, ʻi he teʻeki ke ʻalu hake ia ki he potu māʻolunga ke kai: koeʻuhi ʻe ʻikai kai ʻe he kakai kaeʻoua ke hoko ange ia, he ʻoku ne tāpuaki ʻae feilaulau; pea hili ia, ʻe toki kai ʻakinautolu naʻe tala ki ai. Ko ia mo ʻohake eni; he ko e feituʻulaʻā eni te mo ʻilo ia.”
14 Ils montèrent dans la ville. Comme ils entraient dans la ville, voici que Samuel sortit vers eux pour monter sur le haut lieu.
Pea naʻa na ʻohake ki he kolo: pea ʻi heʻena hoko hake ki he kolo, vakai, naʻe hū kituʻa ʻa Samuela kiate kinaua, koeʻuhi ke ʻalu hake ki he potu māʻolunga.
15 Un jour avant l'arrivée de Saül, Yahvé avait fait cette révélation à Samuel:
Ka ko eni kuo ʻosi hono fakahā ʻe Sihova ki he telinga ʻo Samuela ʻi he ʻaho naʻe muʻa ʻi he hoko atu ʻa Saula, ʻo pehē,
16 « Demain, à cette heure-ci, je t'enverrai un homme du pays de Benjamin, et tu l'oindras comme prince de mon peuple d'Israël. Il sauvera mon peuple de la main des Philistins, car j'ai regardé mon peuple, parce que son cri est venu jusqu'à moi. »
“Feʻunga mo e feituʻulaʻā ni ʻapongipongi te u fekau kiate koe ʻae tangata mei he fonua ʻo Penisimani, pea te ke fakanofo ia ko e ʻeiki ki hoku kakai ko ʻIsileli, koeʻuhi ke ne fakamoʻui hoku kakai mei he nima ʻoe kau Filisitia: he kuo u vakai ki hoku kakai, koeʻuhi kuo hoko hake ʻenau tangi kiate au.”
17 Lorsque Samuel vit Saül, Yahvé lui dit: « Voici l'homme dont je t'ai parlé! Il aura autorité sur mon peuple. »
Pea ʻi he mamata ʻa Samuela kia Saula, naʻe pehē ʻe Sihova kiate ia, “Vakai ko e tangata eni ʻaia ne u lea ai kiate koe! Ko ia ia te ne pule ki hoku kakai.”
18 Alors Saül s'approcha de Samuel dans la porte et dit: « Dis-moi où se trouve la maison du voyant. »
Pea naʻe ʻunuʻunu atu ʻa Saula kia Samuela ʻi he matapā, ʻo ne pehē, “ʻOku ou kole kiate koe ke ke tala mai, ko e fē ʻae fale ʻoe tangata kikite?”
19 Samuel prit la parole et dit à Saül: « Je suis le voyant. Monte devant moi sur le haut lieu, car tu dois manger avec moi aujourd'hui. Demain matin, je te laisserai partir et je te dirai tout ce que tu as sur le cœur.
Pea naʻe tali ʻe Samuela ʻa Saula, ʻo pehē, “Ko au ko e tangata kikite: ke ke ʻalu muʻomuʻa ʻiate au ki he potu māʻolunga, he te tau kai mo au he ʻaho ni, pea te u tuku koe ke ʻalu ʻapongipongi, pea te u tala kiate koe ʻaia kotoa pē ʻoku ʻi ho loto.
20 Quant à tes ânes qui se sont perdus il y a trois jours, ne t'y attarde pas, car ils ont été retrouvés. A qui tout Israël pense-t-il? N'est-ce pas toi et toute la maison de ton père? »
Pea ko e meʻa ʻi he fanga ʻasi ʻaia naʻe hē ʻi he ʻaho ʻe tolu kuo hili, ʻoua naʻa tokanga ho loto ki ai; he kuo ʻilo ʻakinautolu. Pea ʻoku tau kia hai ʻae holi ʻa ʻIsileli kotoa pē? ʻIkai ʻoku ʻiate koe, pea ki he fale kotoa pē ʻo hoʻo tamai?”
21 Saül répondit: « Ne suis-je pas un Benjamite, de la plus petite des tribus d'Israël? Et ma famille, la plus petite de toutes les familles de la tribu de Benjamin? Pourquoi donc me parlez-vous ainsi? »
Pea naʻe tali ʻe Saula ʻo pehēange, “ʻIkai ko e tangata Penisimani au ʻi he faʻahinga ʻoku siʻi hifo ʻi he ngaahi faʻahinga ʻo ʻIsileli? Pea ko hoku fale ko e siʻi taha pe ʻi he ngaahi fale ʻoe faʻahinga ʻo Penisimani? Pea ko e hā ʻoku ke lea pehē ai kiate au?”
22 Samuel prit Saül et son serviteur, les fit entrer dans la salle des invités et les fit asseoir à la meilleure place parmi ceux qui étaient invités, soit environ trente personnes.
Pea naʻe ʻave ʻe Samuela ʻa Saula mo ʻene tamaioʻeiki, ʻo ne ʻomi ʻakinaua ki he potu fale kuo teuteu, ʻo ne fakanofo ʻakinaua ʻi he potu lahi taha pe ʻiate kinautolu naʻe tala, ʻaia ko e toko tolungofulu nai.
23 Samuel dit au cuisinier: « Apporte la portion que je t'ai donnée et dont je t'ai dit: « Mets-la de côté ».
Pea naʻe pehē ʻe Samuela ki he ngaohi kai, “ʻOmi ʻae tufakanga naʻaku ʻatu kiate koe, ʻaia naʻaku lea ki ai kiate koe, Tuku pe ia ʻo tauhi.”
24 Le cuisinier prit la cuisse et ce qui était dessus, et la mit devant Saül. Samuel dit: « Voici ce qui a été mis de côté! Mets-le devant toi et mange, car on te l'a réservé pour le temps fixé, car j'ai dit: « J'ai invité le peuple. » Saül mangea donc avec Samuel ce jour-là.
Pea naʻe toʻo ʻe he ngaohi kai ʻae alanga muʻa, mo ia naʻe ʻi ai, ʻo tuku ia ʻi he ʻao ʻo Saula. Pea naʻe pehē ʻe Samuela, “Vakai, ko ia ʻoku toe ke tuku ia ʻi ho ʻao, pea ke kai: he naʻe tauhi ia kiate koe ʻo aʻu ki he feituʻulaʻā ni talu ʻeku pehē, kuo u tala ki he kakai.” Pea ko ia naʻe kai ʻe Saula mo Samuela ʻi he ʻaho ko ia.
25 Lorsqu'ils furent descendus du haut lieu dans la ville, il s'entretint avec Saül sur le toit de la maison.
Pea ʻi heʻenau ʻalu hifo mei he potu māʻolunga ki he kolo, naʻe alea ʻa Samuela mo Saula ʻi he tuʻa fale.
26 Ils se levèrent de bonne heure et, au lever du jour, Samuel appela Saül sur le toit en disant: « Lève-toi, que je te renvoie. » Saül se leva, et ils sortirent tous les deux, lui et Samuel, ensemble.
Pea naʻa nau tuʻu hengihengi hake pea feʻunga mo e maʻa ʻae ʻaho, naʻe ui ʻe Samuela ke ʻalu hake ʻa Saula ki he tuʻa fale, ʻo pehē, “Tuʻu hake koeʻuhi ke u tuku koe ke ke ʻalu.” Pea naʻe tuʻu hake ʻa Saula, pea naʻa na ō kituʻa fakatouʻosi pe, ʻaia mo Samuela ki he mamaʻo.
27 Comme ils descendaient à l'extrémité de la ville, Samuel dit à Saül: « Dis au serviteur de nous précéder ». Il partit devant, puis Samuel dit: « Mais d'abord, tiens-toi tranquille, afin que je te fasse entendre le message de Dieu. »
Pea ʻi heʻena ʻohifo ki hono ngataʻanga ʻoe kolo, naʻe pehē ʻe Samuela kia Saula, “Fekau ki he tamaioʻeiki ke ʻalu muʻomuʻa ʻiate kitaua, (pea naʻe ʻalu atu ia, ) ka ke tuʻumaʻu pe ʻa koe, koeʻuhi ke u fakahā kiate koe ʻae folofola ʻae ʻOtua.”

< 1 Samuel 9 >