< 1 Rois 12 >

1 Roboam se rendit à Sichem, car tout Israël était venu à Sichem pour le faire roi.
Pea naʻe ʻalu ʻa Lehopoami ki Sikemi he kuo ʻomi ki Sikemi ʻa ʻIsileli kātoa ke fakanofo ia ko e tuʻi.
2 Lorsque Jéroboam, fils de Nebath, en eut connaissance (car il était encore en Égypte, où il s'était enfui de la présence du roi Salomon, et Jéroboam vivait en Égypte;
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi heʻene fanongo ki ai ʻa Selopoami ko e foha ʻo Nipati, ʻaia naʻe kei nofo ʻi ʻIsipite, (he ne hola ia mei he ʻao ʻo Solomone ko e tuʻi, pea naʻe nofo ʻa Selopoami ʻi ʻIsipite; )
3 et on l'envoya chercher), Jéroboam et toute l'assemblée d'Israël vinrent et parlèrent à Roboam, en disant:
Naʻa nau fekau atu mo ui kiate ia. Pea naʻe haʻu ʻa Selopoami pea mo e fakataha kotoa pē ʻo ʻIsileli, ʻonau lea kia Lehopoami, ʻo pehē,
4 « Ton père a rendu notre joug difficile. Maintenant donc, allège le dur service de ton père et le lourd joug qu'il nous a imposé, et nous te servirons. »
“Naʻe ngaohi ʻe hoʻo tamai ʻemau kavenga ke fakamāfasia: ka ko eni ke ke fakamaʻamaʻa ʻe koe ʻemau ngāue fakamāfasia ki hoʻo tamai, pea mo ʻene kavenga mamafa ʻaia naʻa ne ʻai kiate kimautolu, pea te mau tauhi kiate koe.”
5 Il leur dit: « Partez pour trois jours, puis revenez vers moi. » Alors les gens sont partis.
Pea naʻa ne pehēange kiate kinautolu, “Mou ʻalu ʻi he ʻaho ʻe tolu, pea hili ia mou toe omi kiate au.” Pea naʻe ʻalu ʻae kakai.
6 Le roi Roboam consulta les vieillards qui s'étaient présentés devant Salomon, son père, de son vivant, et dit: « Quel conseil me donnez-vous pour répondre à ces gens? »
Pea naʻe alea ʻae tuʻi ko Lehopoami mo e kau mātuʻa, ʻakinautolu naʻe tutuʻu ʻi he ʻao ʻo Solomone lolotonga ʻa ʻene kei moʻui ʻaʻana, ʻo ne pehē, “Ko e hā homou loto pe ʻe fēfē ʻa ʻeku tali ki he kakai ni?”
7 Ils répondirent: « Si tu veux être aujourd'hui le serviteur de ce peuple, si tu le sers et si tu lui réponds par de bonnes paroles, alors ils seront tes serviteurs pour toujours. »
Pea naʻa nau lea kiate ia, ʻo pehē, “Kapau te ke tauhi ki he kakai ni he ʻaho ni, pea ke ngāue ki ai, mo ke talia kinautolu, mo ke lea ʻaki ʻae ngaahi lea lelei kiate kinautolu, pehē, te nau hoko ko hoʻo kau tamaioʻeiki ʻo taʻengata.”
8 Mais il abandonna le conseil des vieillards qu'ils lui avaient donné, et tint conseil avec les jeunes gens qui avaient grandi avec lui, et qui se tenaient devant lui.
Ka naʻa ne liʻaki ʻae enginaki ʻae kau mātuʻa, ʻaia naʻa nau fai kiate ia, pea naʻa ne alea mo e kau talavou ʻaia naʻe tupu hake mo ia, pea naʻa nau tutuʻu ʻi hono ʻao:
9 Il leur dit: « Quel conseil donnez-vous, pour que nous répondions à ces gens qui m'ont parlé en disant: « Allègez le joug que votre père a mis sur nous? »".
Pea naʻa ne pehē kiate kinautolu, “Ko e hā homou loto ʻomoutolu koeʻuhi ke tau tali ʻaki ʻae kakai ni, ʻaia kuo lea mai kiate au, ʻo pehē, ‘Fakamaʻamaʻa ʻae kavenga ʻaia naʻe ʻai kiate kimautolu ʻe hoʻo tamai?’”
10 Les jeunes gens qui avaient grandi avec lui lui dirent: « Dis à ces gens qui t'ont parlé en disant: « Ton père a rendu notre joug lourd, mais allège-le pour nous », dis-leur: « Mon petit doigt est plus gros que la taille de mon père.
Pea naʻe leaange kiate ia ʻae kau talavou naʻe tupu hake mo ia, ʻo pehē, “ʻE pehē ni hoʻo lea ki he kakai ni naʻe lea mai kiate koe, ʻo pehē, ‘Naʻe fakamamafa ʻemau kavenga ʻe hoʻo tamai, ka ke fakamaʻamaʻa ia ʻe koe kiate kimautolu:’ ʻe pehē ni ʻa hoʻo lea kiate kinautolu, ‘ʻE fuofua lahi hake ʻa hoku louhiʻi nima siʻi ʻi he kongaloto ʻo ʻeku tamai.’
11 Mon père vous a chargé d'un joug lourd, mais moi, je vais ajouter à votre joug. Mon père vous a châtiés avec des fouets, mais moi, je vous châtierai avec des scorpions.'"
Pea ko eni naʻe fakakavenga ʻaki kimoutolu ʻe heʻeku tamai ʻae kavenga mamafa, ka te u fakalahi ki hoʻomou kavenga: naʻe kinisi ʻaki ʻakimoutolu ʻe heʻeku tamai ʻae ngaahi meʻa tā, ka te u tautea kimoutolu ʻaki ʻae fanga sikopio.”
12 Jéroboam et tout le peuple se présentèrent à Roboam le troisième jour, comme le roi le leur avait demandé, en disant: « Revenez me voir le troisième jour. »
Ko ia naʻe haʻu ʻa Selopoami pea mo e kakai kotoa pē kia Lehopoami ʻi hono tolu ʻoe ʻaho, ʻo hangē ko ia naʻe tala ʻe he tuʻi, ʻo pehē, “Toe haʻu kiate au ʻi hono tolu ʻoe ʻaho.”
13 Le roi répondit durement au peuple, abandonna le conseil des vieillards qu'ils lui avaient donné,
Pea naʻe tali fakamālohi ʻae kakai ʻe he tuʻi, ʻo ne liʻaki ʻae fakakaukau ʻae kau mātuʻa ʻaia naʻa nau fai kiate ia;
14 et leur parla selon le conseil des jeunes gens, en disant: « Mon père a rendu votre joug pesant, mais moi, j'ajouterai à votre joug. Mon père vous a châtiés avec des fouets, mais moi je vous châtierai avec des scorpions. »
Pea naʻa ne lea kiate kinautolu ʻo hangē ko ia naʻe tala ʻe he kau talavou, ʻo pehē, “Naʻe fakamamafa ʻa hoʻomou kavenga ʻe heʻeku tamai, ka te u fakalahi ki hoʻomou kavenga: naʻe kinisi kimoutolu ʻe heʻeku tamai ʻaki ʻae ngaahi meʻa tā, ka te u tautea ʻakimoutolu ʻeau ʻaki ʻae fanga sikopio.”
15 Et le roi n'écouta pas le peuple, car c'était une chose provoquée par l'Éternel, afin d'affermir sa parole, que l'Éternel avait dite par Achija de Silo à Jéroboam, fils de Nebath.
Ko ia naʻe ʻikai tui ʻae tuʻi ki he kakai; pea naʻe tupunga ia meia Sihova, koeʻuhi ke ne fakamoʻoni ki heʻene folofola, ʻaia naʻe folofolaʻaki ʻe Sihova ʻia ʻAhisa ko e tangata Sailo kia Selopoami ko e foha ʻo Nipati.
16 Lorsque tout Israël vit que le roi ne les écoutait pas, le peuple prit la parole et dit au roi: « Quelle part avons-nous en David? Nous n'avons pas d'héritage dans le fils de Jessé. À tes tentes, Israël! Occupe-toi maintenant de ta propre maison, David. » Et Israël s'en alla vers ses tentes.
Pea ko ia, ʻi he mamata ʻa ʻIsileli kātoa naʻe ʻikai tui ʻae tuʻi kiate kinautolu, naʻe pehēange ʻe he kakai ki he tuʻi, “Ko e fē haʻamau tufakanga ʻia Tevita? Pea ʻoku ʻikai ha maʻu tofiʻa ʻi he foha ʻo Sese: ʻE ʻIsileli mou ʻalu ki homou ngaahi fale ka ko koe Tevita, vakai ki ho fale ʻoʻou.” Ko ia naʻe ʻalu ai ʻa ʻIsileli ki honau ngaahi fale.
17 Mais quant aux enfants d'Israël qui habitaient dans les villes de Juda, Roboam régnait sur eux.
Ka koeʻuhi ko e fānau ʻa ʻIsileli ʻaia naʻe nofo ʻi he ngaahi kolo ʻo Siuta, naʻe pule ʻa Lehopoami kiate kinautolu.
18 Alors le roi Roboam envoya Adoram, qui était à la tête des hommes soumis au travail forcé, et tout Israël le lapida à mort. Le roi Roboam se hâta de monter sur son char, pour fuir à Jérusalem.
Pea naʻe toki fekau atu ʻe he tuʻi ko Lehopoami ʻa ʻAtolami ʻaia naʻe pule ki he tukuhau; pea naʻe lisingi ia ʻaki ʻae maka ʻe ʻIsileli kātoa, pea naʻa ne mate ai. Ko ia naʻe fai fakatoʻotoʻo ʻe he tuʻi ko Lehopoami ke ne heka hake ki hono saliote, kae hola ki Selūsalema.
19 Ainsi Israël s'est rebellé contre la maison de David jusqu'à ce jour.
Pea pehē, [talu mei ai ]kuo fakaangatuʻu ʻa ʻIsileli ki he fale ʻo Tevita ʻo aʻu mai ki he ʻaho ni.
20 Lorsque tout Israël apprit que Jéroboam était de retour, ils l'envoyèrent appeler à l'assemblée et l'établirent roi sur tout Israël. Il n'y eut personne qui suivit la maison de David, sauf la tribu de Juda seulement.
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi he fanongo ʻe ʻIsileli kātoa kuo toe haʻu ʻa Selopoami, naʻa nau fekau atu mo ui mai ia ki he fakataha, pea naʻe fakanofo ia ke ne tuʻi ki ʻIsileli kātoa: naʻe ʻikai ha taha ke kau ki he fale ʻo Tevita, ka ko e faʻahinga pe taha ʻo Siuta.
21 Lorsque Roboam fut arrivé à Jérusalem, il rassembla toute la maison de Juda et la tribu de Benjamin, cent quatre-vingt mille hommes d'élite qui étaient des guerriers, pour combattre la maison d'Israël, afin de ramener la royauté à Roboam, fils de Salomon.
Pea ʻi heʻene hoko mai ʻa Lehopoami ki Selūsalema, naʻa ne fakataha mai ʻae fale kotoa pē ʻo Siuta, mo e faʻahinga ʻo Penisimani, ko e kautau ʻe tokotaha kilu mo e toko valu mano, ko e kau tangata naʻe fili, ke tauʻi ʻae fale ʻo ʻIsileli, koeʻuhi ke toe ʻomi ai ʻae puleʻanga kia Lehopoami ko e foha ʻo Solomone.
22 Mais la parole de Dieu fut adressée à Shemaya, homme de Dieu, en ces termes:
Ka naʻe hoko mai ʻae folofola ʻae ʻOtua kia Simaia ko e tangata ʻae ʻOtua, ʻo pehē,
23 « Parle à Roboam, fils de Salomon, roi de Juda, à toute la maison de Juda et de Benjamin, et au reste du peuple, et dis-lui:
Lea kia Lehopoami ko e foha ʻo Solomone, ko e tuʻi ʻo Siuta, pea ki he fale kātoa ʻo Siuta mo Penisimani, pea ki he toenga ʻoe kakai, ʻo pehē,
24 « Yahvé dit: Vous ne monterez pas et vous ne combattrez pas contre vos frères, les enfants d'Israël. Chacun retournera dans sa maison, car cette chose vient de moi. »" Ils écoutèrent donc la parole de Yahvé, s'en retournèrent et poursuivirent leur chemin, selon la parole de Yahvé.
“ʻOku pehē ʻe Sihova, ʻE ʻikai te mou ʻalu hake, pe tauʻi ʻa homou kāinga ko e fānau ʻa ʻIsileli: toe foki atu ʻae tangata taki taha ki hono fale; he ʻoku meiate au ʻae meʻa ni.” Ko ia naʻa nau fanongo ki he folofola ʻa Sihova, pea [naʻa nau ]liliu ke ʻalu, ʻo tatau mo e folofola ʻa Sihova.
25 Jéroboam bâtit Sichem dans la montagne d'Ephraïm, et il y habita; puis il sortit de là et bâtit Penuel.
Hili ia naʻe langa hake ʻe Selopoami ʻa Sikemi ʻi he moʻunga ko ʻIfalemi, pea ne nofo ʻi ai; pea naʻa ne ʻalu atu mei ai ʻo ne langa hake ʻa Penieli.
26 Jéroboam disait en son cœur: « Maintenant le royaume va revenir à la maison de David.
Pea naʻe pehē ʻe Selopoami ʻi hono loto, “ʻE liliu atu eni ʻae puleʻanga ki he fale ʻa Tevita:
27 Si ce peuple monte pour offrir des sacrifices dans la maison de l'Éternel à Jérusalem, le cœur de ce peuple se tournera de nouveau vers son seigneur, vers Roboam, roi de Juda; il me tuera et reviendra à Roboam, roi de Juda. »
Kapau ʻe ʻalu hake ʻae kakai ni ke fai ʻae feilaulau ʻi he fale ʻo Sihova ʻi Selūsalema, ʻe toki liliu atu ai ʻae loto ʻoe kakai ni ki honau ʻeiki, ʻio, kia Lehopoami ko e tuʻi ʻo Siuta, pea te nau tāmateʻi au, mo toe ʻalu kia Lehopoami ko e tuʻi ʻo Siuta.”
28 Le roi tint conseil et fit deux veaux d'or, et il leur dit: « C'est trop pour vous de monter à Jérusalem. Regardez et contemplez vos dieux, Israël, qui vous ont fait monter du pays d'Égypte! »
Ko ia naʻe fakakaukau ai ʻae tuʻi, pea naʻa ne ngaohi ʻae ongo ʻuhiki pulu ʻaki ʻae koula, ʻo ne pehē kiate kinautolu, “ʻOku faingataʻa fau ke mou ʻalu hake ki Selūsalema: vakai ko homou ngaahi ʻotua eni, ʻE ʻIsileli, ʻaia naʻe ʻohake kimoutolu mei he fonua ko ʻIsipite.”
29 Il plaça l'un à Béthel, et l'autre à Dan.
Pea naʻa ne tuku ʻae taha ʻi Peteli, pea ko e taha naʻa ne tuku ʻi Tani.
30 Cela devint un péché, car le peuple alla jusqu'à Dan pour se prosterner devant celui qui était là.
Pea naʻe hoko ʻae meʻa ni ko e angahala; he naʻe ʻalu ʻae kakai ke fai lotu ki he taha ʻi Tani.
31 Il fit des maisons de hauts lieux et établit des prêtres parmi tout le peuple, qui n'étaient pas des fils de Lévi.
Pea naʻa ne ngaohi ʻae fale ʻi he ngaahi potu māʻolunga, mo ne fili ʻae kau taulaʻeiki mei he faʻahinga kakai, ʻakinautolu naʻe ʻikai ʻoe ngaahi foha ʻo Livai.
32 Jéroboam institua une fête au huitième mois, le quinzième jour du mois, comme la fête qui a lieu en Juda, et il monta à l'autel. Il le fit à Béthel, en sacrifiant aux veaux qu'il avait faits, et il plaça à Béthel les prêtres des hauts lieux qu'il avait faits.
Pea naʻe kotofa ʻe Selopoami ʻae kātoanga ki hono valu ʻoe māhina, ʻi hono ʻaho hongofulu ma nima ʻoe māhina, ʻo tatau mo e kātoanga naʻe fai ʻi Siuta, pea naʻa ne fai feilaulau ki he ʻuhiki pulu naʻa ne ngaohi: pea naʻa ne fakanofo ʻi Peteli ʻae kau taulaʻeiki ʻaia naʻa ne fili.
33 Il monta à l'autel qu'il avait fait à Béthel, le quinzième jour du huitième mois, au mois qu'il avait choisi de son propre cœur; il donna une fête aux enfants d'Israël, et il monta à l'autel pour brûler des parfums.
Ko ia, naʻa ne fai feilaulau ki he feilaulauʻanga ʻaia naʻa ne ngaohi ʻi Peteli ʻi hono ʻaho hongofulu ma nima ʻo hono valu ʻoe māhina, ʻae māhina ko ia naʻa ne fakakaukau ki ai ʻi hono loto ʻoʻona; pea naʻe tuʻutuʻuni ʻae kātoanga ki he fānau ʻa ʻIsileli: pea naʻa ne fai ʻae feilaulau ʻi he feilaulauʻanga, pea tutu ai ʻae meʻa namu kakala.

< 1 Rois 12 >