< Thuchihbu 26 >

1 Nipi laiya buhbang kheh ding le chang-at laiya gojuh ding akilom pon, hijeh chun mingol jana peh hi thil hahsa ahi.
Comme la neige en été, et comme la pluie dans la moisson, ainsi la gloire ne sied pas à un sot.
2 Inva kichao hat le pelpalep lengle banga, ajeh beija kigaosapna chu gui lhung lou helding ahi.
Comme le moineau qui va çà et là, et l’hirondelle qui vole, ainsi la malédiction sans cause n’arrivera point.
3 Sakol dinga ajepna akisem peh’a, sangan akamdal akisempeh bang in, mingol jong chu ajepna dinga mol kisem ahi.
Le fouet est pour le cheval, la bride pour l’âne, et la verge pour le dos des sots.
4 Mingol chu angolna totoh in lethuh jeng dan, chutibol lechun koiman nahetkhen thei lou ding ahi.
Ne réponds pas au sot selon sa folie, de peur que toi aussi tu ne lui ressembles.
5 Mingol chu angolna dungjui in donbut’in, achuti louva ahileh ama mitmua ching kisa ding ahi.
Réponds au sot selon sa folie, de peur qu’il ne soit sage à ses propres yeux.
6 Mingol khat chu thupolea naman chahle, nakeng kitanboh tobang chule thina gudon tobang nahi ding ahi.
Celui qui envoie des messages par la main d’un sot, se coupe les pieds [et] boit l’injustice.
7 Mingol kom’a thuchih kisei chu alangngoi panna bei tobang ahi.
Les jambes du boiteux sont sans force: tel est un proverbe dans la bouche des sots.
8 Mingol jana kipe chu songsena bom’a, song chang ohden tobangbep ahi.
Celui qui donne de la gloire à un sot, c’est comme un sachet de pierres précieuses dans un tas de pierres.
9 Mingol kam’a thuchih kiphongdoh jihi, jukham khut ling in asut vangpai tobang ahi.
Une épine qui entre dans la main d’un homme ivre, tel est un proverbe dans la bouche des sots.
10 Migoi pan mingol ham ahilouleh jukham hamkhat goikha achu, mi lah-a thal mohkap kappa tobang ahi.
Le puissant use de violence envers tout le monde: il prend à gages le sot et il prend à gages les passants.
11 Mingol in angol thu avelsei sei hi, aloh dohsa avel’a jonkit uicha tobang ahi.
Comme le chien retourne à son vomissement, le sot répète sa folie.
12 Mihem ama le ama achinga kigel ho sang in, mingol din kinepna aum joi.
As-tu vu un homme sage à ses propres yeux? Il y a plus d’espoir pour un sot que pour lui.
13 Mithase pan asam’in “Lamlen’a keipi bahkai aum e, khulai dunga jong keipi bahkai aum’e kahei!” ati.
Le paresseux dit: Il y a un [lion] rugissant sur le chemin, un lion dans les rues.
14 Kotpi akol hom sunga akipei leji bang in, mithase jong ajalkhun chunga akihei le jin ahi.
La porte tourne sur ses gonds, et le paresseux sur son lit.
15 Mithase chun akhut in bukong asoh jinan, hinlah akam geija akhut ledop ding athan ajou jitapoi.
Le paresseux enfonce sa main dans le plat, il est las de la ramener à sa bouche.
16 Miching thumop them sagi sang in, mingol chu ama changseh mitvet in akichihsah jin ahi.
Le paresseux est plus sage à ses yeux que sept [hommes] qui répondent avec bon sens.
17 Akin louhel’a mi kinahna’a gaki kumpa chu, uicha lhaile abilkol’a matding go tobang ahi.
Il saisit un chien par les oreilles, celui qui, en passant, s’emporte pour une dispute qui n’est pas la sienne.
18 Mingol chon banga chon-jia aheng akom meise kaikhum a, chule thina thei thalpia kap jenga chu,
Comme un fou qui jette des brandons, des flèches, et la mort,
19 Aheng akom jou’a lhemlha ahin, “Katot ahipoi,” tin aseije.
ainsi est l’homme qui trompe son prochain, et qui dit: N’était-ce pas pour plaisanter?
20 Meiya man ding thing abei teng mei akon-theilou bang in, kiseiset tona abei teng kinahna jong athipdel jin ahi.
Faute de bois, le feu s’éteint; et, quand il n’y a plus de rapporteurs, la querelle s’apaise.
21 Vutsa lah’a hol akonbei bangle, thinggo meiya akonbai bang in; mitoh kina jingpa chun, kinahna beilamtah in asodohsah jing in ahi.
Du charbon sur le brasier et du bois sur le feu, ainsi est l’homme querelleur pour échauffer les disputes.
22 Thu kihou lhihna thei hol jing achu, an tuitah bang in aki ngaiton, mihem laigil sunga alut lhum mangjel jin ahi.
Les paroles du rapporteur sont comme des friandises, et elles descendent jusqu’au-dedans des entrailles.
23 Gitlou lungpua muh tuisel’a thu kisei chu, phatvet maija leibel kitomjol sel tobangbep ahi.
Les lèvres brûlantes et le cœur mauvais sont comme de la litharge d’argent appliquée sur un vase de terre.
24 Mi thet jinga akamsunga phatmona selpa, alungthim a lhep lhahna jeng toh kivop,
Celui qui hait se déguise par ses lèvres; mais au-dedans de lui il nourrit la fraude.
25 Khotona neitah banga thu asei teng jongleh, hitobang mihem chu tahsan hih hel in; ajeh chu ama tobang mihem lung sunga hin deium loutah thil sagi achengin ahi.
Quand il rend sa voix gracieuse, ne le crois point, car il y a sept abominations dans son cœur.
26 Mi ajoubolna chu akisel ham ham vang'in, Houbung sunga aphatlouna kiphong jah tei ding ahi.
La haine se cache-t-elle sous la dissimulation, sa méchanceté sera découverte dans la congrégation.
27 Koi hileh mi lhah lutna dinga khuh laiya chu, amajoh lhalut ding chule michunga chu dia songtum tanga chu, asongtum tah chu ama chunga hung kiletah lut ding ahibouve.
Qui creuse une fosse y tombera, et la pierre retournera sur celui qui la roule.
28 Thujou seina leigui hin mi asuh genthei ho chu ahot bol cheh jin, chule thujou jeng seija leigui hin manthahna jeng atongdoh in ahi.
La langue fausse hait ceux qu’elle a écrasés, et la bouche flatteuse amène la ruine.

< Thuchihbu 26 >