< 2 Corinth 7 >

1 Hicheng thutep ho ichan jeh uvin, sopite ho, itahsau ahilouleh ilhagaovu suboh thei hoa kon chun ipipi lamah hijongleh eimaho kisuthengu hite. Chule eihon Pathen iginjeh uvin thenna chamkim lama kihabolu hite.
ταυτας ουν εχοντες τας επαγγελιας αγαπητοι καθαρισωμεν εαυτους απο παντος μολυσμου σαρκος και πνευματος επιτελουντες αγιωσυνην εν φοβω θεου
2 Nangho keiho dingin lung kihongin umun. Keihon koima alamlouvin kabol khapouvin, koima kapuikhel nau jong aumpoi, koima cha jong kaphat chomna diuvin kamang chapouve.
χωρησατε ημας ουδενα ηδικησαμεν ουδενα εφθειραμεν ουδενα επλεονεκτησαμεν
3 Hiche hi nangho themmo chansahna a kasei ahipoi. Masanga kaseipeh banguvin nangho hi kalung uva kagel khoh uvin, chule nangho to hintha a chule thitha ding kahiuve.
ου προς κατακρισιν λεγω προειρηκα γαρ οτι εν ταις καρδιαις ημων εστε εις το συναποθανειν και συζην
4 Keiman nangho kisonpina lenpen kaneiyun, chule keiman nangho kakithang-at pilheh jeng uvin ahi. Nanghon neiha tilkhou lheh uvin, chule kahahsat nau jouse a jong nanghon nei kipasah uvin ahi.
πολλη μοι παρρησια προς υμας πολλη μοι καυχησις υπερ υμων πεπληρωμαι τη παρακλησει υπερπερισσευομαι τη χαρα επι παση τη θλιψει ημων
5 Keiho Macedonia kaga lhun uchun lunga kicholdo theina kanei pouve. Hoimalam jouse lung kichiahna katoh un, polama kidouna ho aum toh, lungsunga kichatna kaneiyuve.
και γαρ ελθοντων ημων εις μακεδονιαν ουδεμιαν εσχηκεν ανεσιν η σαρξ ημων αλλ εν παντι θλιβομενοι εξωθεν μαχαι εσωθεν φοβοι
6 Hinlah Pathen in alunglha ho atilkhouvin, Titus hunglhun hin eitilkhou tauve.
αλλ ο παρακαλων τους ταπεινους παρεκαλεσεν ημας ο θεος εν τη παρουσια τιτου
7 Ama hunglhun hin eikipasah uvin, adehset'in nanghoa kona tilkhouna thu aman ahinmu chun keiho eitilkhou lheh jeng uvin ahi. Nang hon neimu nom lheh u thudol aseiya chule thilsoh jeh a nalung khamnau, chule keima dinga na kiphaltheng nau thu kajah chun, kipanan kadimset jenge!
ου μονον δε εν τη παρουσια αυτου αλλα και εν τη παρακλησει η παρεκληθη εφ υμιν αναγγελλων ημιν την υμων επιποθησιν τον υμων οδυρμον τον υμων ζηλον υπερ εμου ωστε με μαλλον χαρηναι
8 Chutobang thuhahsa lekhathot kahin thot chu, apet'a kakiphatlamna khat aum vang'in, nangho dinga phat chomkhat anat lheh ding vang chun, kiphatlam na kaneipoi.
οτι ει και ελυπησα υμας εν τη επιστολη ου μεταμελομαι ει και μετεμελομην βλεπω γαρ οτι η επιστολη εκεινη ει και προς ωραν ελυπησεν υμας
9 Kahin thot chu tun kalung akipahtai, nangho kalung nopmosah u chu hijo louvin, nalung nat'u chun nakisih sah uvin, chule na hinkho man danu nakhel theiyun ahi. Hichu Pathen in amiten anei ding uva adei ahi, hitia chu nangho keihon nasetna dingu imacha kabolnau aumpoi.
νυν χαιρω ουχ οτι ελυπηθητε αλλ οτι ελυπηθητε εις μετανοιαν ελυπηθητε γαρ κατα θεον ινα εν μηδενι ζημιωθητε εξ ημων
10 Ajehchu lungkhamna Pathen in eideipeh u chun chonset'a kona eipuidoh uva hichun huhhingna asodoh ahi. Hitobang lungkhamna chun kisihna asodohpoi. Hinla vannoi lungkham nan kisihna asodoh joulou ahin, hichun lhagao thina asodoh sah ahiye.
η γαρ κατα θεον λυπη μετανοιαν εις σωτηριαν αμεταμελητον κατεργαζεται η δε του κοσμου λυπη θανατον κατεργαζεται
11 Hiche Pathen ngaisahna lungkhamna in na hinkhoa ipi asodoh vetemin! Hitobang tah lunggutna, hibangtah a lungthenna nanei nau, hitobang tah a lunghimona, hitobang loma kihonna, hitobang loma nei munom tennau, hitobangtah a na gutchu pottho nau, hitobang tah a adihlou gimbolna. Nangho tah in thil ijakai adih bol angaina thudol nei hung vetsah tauve.
ιδου γαρ αυτο τουτο το κατα θεον λυπηθηναι υμας ποσην κατειργασατο υμιν σπουδην αλλα απολογιαν αλλα αγανακτησιν αλλα φοβον αλλα επιποθησιν αλλα ζηλον αλλα εκδικησιν εν παντι συνεστησατε εαυτους αγνους ειναι εν τω πραγματι
12 Keiman chuche pet'a lekha kajih lona ajeh chu, adihlou bola chu koi hiya ahiloule koiham adihlou bola ngoh ding chu tithua hola kahipoi. Keiman nahenguva Pathen mitmua kahin jih lona ajeh chu nang hon keiho dinga ichan geiya kiphalna naneiyu hitam ti naki mudoh theina dingu ahi bouve.
αρα ει και εγραψα υμιν ουχ εινεκεν του αδικησαντος ουδε εινεκεν του αδικηθεντος αλλ εινεκεν του φανερωθηναι την σπουδην υμων την υπερ ημων προς υμας ενωπιον του θεου
13 Keiho tah hiche hin eitilkhou nau chu, Titus nana lamto nauva amaa kipana chu nang hon ama nabon chauva nanalem uva chule nalung olsah nau chu, keiho kipa thanopna dehset ahiye.
δια τουτο παρακεκλημεθα επι δε τη παρακλησει υμων περισσοτερως μαλλον εχαρημεν επι τη χαρα τιτου οτι αναπεπαυται το πνευμα αυτου απο παντων υμων
14 Keiman nangho hi ichan geiya ka kiletsah piu chule nei lunglhah sahlouvu thudol kaseipehsa ahitai. Keiman nangho thutahbeh kaseipeh jing nahiuvin chule tua hi Titus henga kakisonna thu kaseijong adih monge ti photchet ahitai.
οτι ει τι αυτω υπερ υμων κεκαυχημαι ου κατησχυνθην αλλ ως παντα εν αληθεια ελαλησαμεν υμιν ουτως και η καυχησις ημων η επι τιτου αληθεια εγενηθη
15 Tuhin aman nangho atila sangin naha gelkhoh cheh tauvin ahi ajeh chu nang hon ama gin le ja umtah puma nabon chauva nalem uva asei nangai jalu ahi.
και τα σπλαγχνα αυτου περισσοτερως εις υμας εστιν αναμιμνησκομενου την παντων υμων υπακοην ως μετα φοβου και τρομου εδεξασθε αυτον
16 Keiman nangho tahsanna bulhingset'a kanei nahi jeh uva tua hi kipah tah a uma kahitai.
χαιρω οτι εν παντι θαρρω εν υμιν

< 2 Corinth 7 >